Seminelí
ʻIuniti 9: ʻAho 1, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36–37


ʻIuniti 9: ʻAho 1

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36–37

Talateú

ʻI Tīsema ʻo e 1830, naʻe fononga ai ʻa Sitinei Likitoni mo ʻEtuate Pātilisi mei ʻOhaiō ki Niu ʻIoke ke feʻiloaki mo e Palōfita ko Siosefa Sāmitá. Neongo naʻe toki papitaiso pē ʻa Sitenei, naʻe teʻeki ai ke tui ʻa ʻEtuate ki hono moʻoni ʻo e ongoongolelei kuo fakafoki maí. Hili e feʻiloaki mo e Palōfitá mo talanoa mo kinautolu ne nau ʻiloʻi iá, naʻe kole ange ʻe ʻEtuate ki he Palōfitá ke papitaiso ia. Naʻe maʻu ʻe Siosefa Sāmita ʻi he konga ki muʻa ʻo Tīsema 1830, kimuʻa pea papitaiso ʻa ʻEtuate Pātilisi, ʻa e fakahā ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36. Naʻe ui pea fekauʻi ʻe he ʻEikí ʻa ʻEtuate Pātilisi ʻi he fakahaá ke malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí.

Lolotonga e māhina ʻe ono fakaʻosi ʻo e 1830, naʻe fakaʻau ke mālohi e fakatanga ki he Siasí. ʻI Tīsema ʻo e 1830 naʻe maʻu ʻe Siosefa e fakahā ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 37, ʻa ia naʻe fekauʻi ai ʻe he ʻEikí ʻa e Kāingalotú ke nau mavahe mei Niu ʻIoke pea tānaki fakataha ki ʻOhaiō.

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36:1–3

ʻOku fakamolemoleʻi ʻe he ʻEikí ʻa e ngaahi angahala ʻa ʻEtuate Pātilisí pea ui ia ke malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí

Fakakaukau angé ki ha ngaahi meʻa ʻoku ʻave ʻe he kau faifekaú mo kinautolu ke tokoniʻi kinautolu ke lavaʻi ʻenau ngāué.

ʻĪmisi
suitcase

ʻOku ʻi ai ha ngaahi meʻa ʻoku fie maʻu ʻe he kau faifekaú ka nau lava ʻo malangaʻi lelei ʻa e ongoongoleleí ka ʻoku ʻikai lava ʻo faʻo ʻi ha katoleta. ʻI hoʻo ako ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36, kumi ki ha niʻihi ʻo e ngaahi meʻa ʻoku fie maʻu ʻe ha faifekau pea kuo pau ke fai kimuʻa peá ne mateuteu ke ʻalu ʻo ngāue fakafaifekau.

Naʻe ui ʻe he ʻEikí ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36, ʻa ʻEtuate Pātilisi ke ʻalu ʻo ngāue fakafaifekau. Lau ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36:1, ʻo kumi pe ko e hā e folofola ʻa e ʻEikí kia ʻEtuate Pātilisi kimuʻa pea toki ui ia ke ne malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí.

  1. Hiki ʻi hoʻo tohinoa ako folofolá, ʻa e ʻuhinga ʻokú ke pehē ai ʻoku mahuʻinga kiate kinautolu kotoa kuo ui ke malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí ke fakatomala pea fakamolemoleʻi ʻenau ngaahi angahalá. Fakakaukau ki he founga ʻe faitokonia ai ʻa ʻEtuate Pātilisi ʻi hono fakamaʻa mei he angahalá ke malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí “ʻo hangē ko e leʻo ʻo e talupite” (T&F 36:1).

Lau ʻa e lea ko ʻeni meia ʻEletā Sefilī R. Hōlani ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, pea fakaʻilongaʻi e ngaahi foʻi lea pe kupuʻi lea ʻokú ne tokoni ke mahino kiate koe ʻa e ʻuhinga ʻoku mahuʻinga ai ke maʻa ʻa kinautolu ʻoku ui ke malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí:

ʻĪmisi
ʻEletā Jeffrey R. Holland

“ʻI he tau ʻi he vahaʻa ʻo e leleí mo e koví, he ʻikai lava ke ke kau mo filí he taimi kotoa pē ʻoku hoko mai ai e fakatauvelé, peá ke ʻamanaki ke ke toki tafoki hake ʻo tui teunga maʻá e Fakamoʻuí ʻi he temipalé mo e ngāue fakafaifekaú ʻo hangē pē naʻe ʻikai hoko ha meʻá. He ʻikai ke mou lava ʻo fai ia, ngaahi kaungāmeʻa kei talavou. He ʻikai manukiʻi e ʻOtuá.

“… ʻI he meimei feʻauhi sipoti kotoa pē ʻoku ou ʻiló, ʻoku ʻi ai ha ngaahi laine fakangatangata kuo tā ʻi he malaʻé pea kuo pau ke nofo ʻi loto ai e tokotaha vaʻinga kotoa ʻoku kau he feʻauhí. Kuo tā mai ʻe he ʻEikí e ngaahi laine ʻo e moʻui tāú maʻanautolu ʻoku ui ke tau fakataha mo Ia ʻi he ngāué ni. He ʻikai lava ke ʻikai fakatomala ha faifekau mei he maumaufono fakasekisualé pe lea kapekapé pe moʻui ponokālafí ka ne hanga atu ʻe ia ʻo fakatukupaaʻi e niʻihi kehé ke nau fakatomala kinautolu mei he meʻa tonu pē ia ʻokú ne faí! He ʻikai lava ke mou fai ia. He ʻikai nofoʻia koe ʻe he Laumālié pea te ke faingataʻaʻia ʻo kapau te ke lea ʻaki e ngaahi lea ko iá. He ʻikai te ke lava ke fonongaʻia e hala ne ui ʻe Līhai ko e ‘ngaahi hala tapú’ [1 Nīfai 8:28] pea ʻamanaki ke fakahinohinoʻi e niʻihi kehé ki he ‘hala fāsiʻi mo lausiʻí’ [2 Nīfai 31:18]—he ʻikai lava ia” (“ʻOku Tau Kau Kotoa he Tokoní,” Ensign pe Liahona, Nōvema 2011, 45).

Fakakaukau angé pe ʻe fēfē haʻo vahevahe e ongoongoleleí mo e niʻihi kehé lolotonga ʻokú ke ʻilo fakatāutaha ʻoku ʻikai ke ke moʻui ʻo fakatatau mo e ngaahi moʻoni ʻokú ke akoʻí. Fakakaukau he taimí ni pe ʻe fēfē hano vahevahe e ongoongoleleí mo e niʻihi kehé ʻi he loto falala ʻoku maʻu mei hono fakamaʻa ʻo e ngaahi faihalá ʻi he Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí.

ʻĪmisi
ʻEletā Jeffrey R. Holland

Naʻe talanoa ʻa ʻEletā Hōlani fekauʻaki mo e meʻa ʻe lava ke ke fai he taimí ni ke maʻa ki he ngāue fakafaifekaú: “Tatau ai pē pe ko hai koe pe ko e feituʻu ʻokú ke ʻi aí, ʻe lava ke fakamolemoleʻi koe. ʻE lava ʻe he talavou kotoa pē ʻo siʻaki ha faʻahinga maumaufono ʻokú ke fefaʻuhi mo ia. He ko e mana ia ʻo e fakamolemolé; ko e mana ia ʻo e Fakalelei ʻa e ʻEiki ko Sīsū Kalaisí. Ka he ʻikai ke mou lava ʻo fai ia kae ʻoua ke mou mālohi ʻi he ongoongoleleí, pea he ʻikai lava ia kae ʻoua kuo mou fakatomala. ʻOku ou kole atu … ke mou mālohi he Siasí mo maʻa. Kapau ʻe fie maʻu, ʻoku ou kole atu ke mou hoko ʻo mālohi [he Siasí] pea hoko ʻo maʻa” (“ʻOku Tau Kau Kotoa he Tokoní,” 45).

Fakalaulauloto ki he meʻa ʻoku fie maʻu ke ke fai he taimí ni ke hoko ʻo maʻa pe ke kei moʻui maʻá.

Lau ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36:2–3, pea fekumi pe ko e hā ne talaʻofa ʻe he ʻEikí ke foaki kia ʻEtuate Pātilisi kimuʻa pea toki fekauʻi atu ia ke malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí.

ʻĪmisi
President Harold B. Lee

Naʻe fakamatalaʻi ʻe Palesiteni Hāloti B. Lī ʻa e ʻuhinga ʻo e kupuʻi lea “Te u hilifaki hoku nimá kiate koe ʻi he nima ʻo ʻeku tamaioʻeiki” ʻoku maʻu ʻi he veesi 2: “ʻOku ʻuhinga heni ʻa e ʻEikí ki he taimi ʻoku hilifaki e nima ʻo ha taha kuo fakamafaiʻi hono nimá ki he ʻulu ʻo ha taha ke tāpuakiʻi, ʻoku tatau pē ia mo Haʻane hilifaki Hono toʻukupú fakataha mo kinautolu ke fakahoko e ouau ko iá. Ko ia ʻoku kamata ke tau vakai ki he Heʻene fakahaaʻi Hono mālohí ʻi he lotolotonga ʻo e tangatá ʻi Heʻene kau tamaioʻeiki ʻa ia kuó Ne foaki ki ai ʻa e ngaahi kī mo e mafaí” (Be Secure in the Gospel of Jesus Christ, Brigham Young University Speeches of the year [Feb. 11, 1958], 6).

ʻE ala tokoni ke ʻiloʻi ko e kupuʻi lea ko e “akoʻi koe ʻi he ngaahi meʻa fakamelino ʻo e puleʻangá” ʻi he veesi 2 ʻoku ʻuhinga ia ki he ueʻi fakalaumālie mo e tataki ʻoku tau maʻu mei he Laumālie Māʻoniʻoní ʻi heʻetau moʻui ʻaki e ongoongoleleí.

Fakatokangaʻi ʻi he veesi 3 ʻa e meʻa ne fakahā ʻe he ʻEikí ke ne fai mo e meʻa naʻe akoʻi ange ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní.

  1. Tali e fehuʻi ko ení i hoʻo tohinoa ako folofolá: ʻOkú ke pehē ko e hā ʻoku mahuʻinga ai ke maʻu ʻe he kau faifekaú e takaua ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní? Hili hono tali e fehuʻi ko ʻení, te ke lava foki ke hiki ʻo kau ki ha taimi ne akoʻi ai koe ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní fekauʻaki mo e “ngaahi meʻa fakamelino ʻo e puleʻangá” (T&F 36:2).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36:4–8

ʻOku ʻomi ʻe he ʻEikí ha fekau fekauʻaki mo kinautolu ʻoku ui ke malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí

Lau ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36:4–5, 7. Fakatokangaʻi ange ʻoku folofola ʻa e ʻEikí ʻi he ngaahi veesi ko ʻení, ki he “kaumātuʻa ʻo [Hono] siasí” (T&F 36:7). ʻI hoʻo lau iá, fekumi ki ha fatongia naʻe ʻoange ʻe he ʻEikí ki he kau maʻu lakanga fakataulaʻeikí.

Makatuʻunga ʻi he meʻa naʻá ke lau ʻi he ngaahi veesi ko ʻení, fakakakato ʻa e tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻo kau ki he fatongia ʻo e kau maʻu lakanga fakataulaʻeiki kotoa pē ʻi he ʻaho ní: ʻOku ui ʻa e kau maʻu lakanga fakataulaʻeikí ke .

ʻĪmisi
missionaries at door of home
ʻĪmisi
President Thomas S. Monson

Naʻe lea ʻa Palesiteni Tōmasi S. Monisoni ʻo kau ki he tefitoʻi moʻoni ko ʻení: “ʻoku ou toe fakaongo atu e lea ʻa e kau palōfitá—ʻoku totonu ke teuteu e talavou moʻui taau kotoa ʻe malavá ke ngāue fakafaifekau. Ko e ngāue fakafaifekaú ko ha fatongia ʻo e lakanga fakataulaʻeikí—ko ha fatongia ʻoku ʻamanaki mai e ʻEikí ʻe fakahoko ʻe kitautolu kuó Ne foaki lahi ki aí” (“ʻI Heʻetau Toe Fakataha Maí,” Ensign pe Liahona, Nōvema 2010, 5–6).

ʻOku ngāue ʻa e kau Pīsopé mo e kau palesiteni fakakoló mo e kau talavoú mo e kau finemuí ke fakapapauʻi ʻenau moʻui tāú mo e malava ko ia ke ngāue maʻá e ʻEikí ko ha kau faifekau taimi kakató. ʻE lava ke fakaʻatā ʻa e kau talavou ʻe niʻihi mei he ngāue fakafaifekau taimi kakató koeʻuhí ko e tuʻunga moʻui lelei pe ko e ngaahi faingataʻaʻia fakaesinó. Neongo ia, ʻi he ngaahi tūkunga peheé ʻoku totonu ke nau tauhi ʻenau moʻui tāú mo teuteuʻi kinautolu ke ngāue maʻá e ʻEikí ʻi ha ngaahi founga kehe.

Toe vakaiʻi ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36:5, 7 ke ʻiloʻi e meʻa ʻoku fie maʻu ʻe he kau maʻu lakanga fakataulaʻeikí ke fai ki muʻa pea fakanofo pea fekauʻi atu ke malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí.

  1. Tali e fehuʻi ko ení i hoʻo tohinoa ako folofolá: ʻE lava fēfē ha talavou ʻo fakahaaʻi ki he ʻEikí kuó ne tauhi ʻa e fekau ke malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí?

Neongo ko e ngāue fakafaifekau taimi kakató ko ha fatongia ʻo e lakanga fakataulaʻeikí, ʻe lava foki ke ngāue mo e kau finemuí. Naʻe pehē ʻe Palesiteni Tōmasi S. Monisoni: “Kiate kimoutolu kau finemui: neongo ʻoku ʻikai ke mou maʻu e fatongia lakanga fakataulaʻeiki tatau mo e kau talavoú ke ngāue fakafaifekau taimi kakato, ka ʻoku mou fakahoko foki ha tokoni mahuʻinga ʻi hoʻomou hoko ko e kau faifekaú, pea ʻoku mau tali lelei hoʻomou tokoní” (“ʻI Heʻetau Toe Fakataha Maí,” 6).

Lau ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36:6, pea fekumi ki he pōpoaki naʻe fekauʻi ʻe he ʻEikí ʻa ʻEne kau faifekaú ke akoʻí. ʻOku ʻuhinga ʻa e kupuʻi lea ko e “ngaahi kofu kuo likolikoʻi ʻaki ʻa e kakanó” ki he vala ʻoku fakaʻuliʻi ʻe he mahakí. ʻI ʻIsileli ʻo e kuonga muʻá, naʻe tutu ʻa e vala ko iá ke taʻofi e mafola ʻa e mahakí. ʻI he veesi 6, ʻOku fakafehoanaki ʻe he ʻEikí e mahakí ki he angahalá mo fekauʻi ke tau fakaʻehiʻehi mei ha faʻahinga meʻa pē ʻoku fekauʻaki mo e angahalá.

ʻOku fekauʻaki fēfē ʻa e pōpoaki ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36:6 ʻoku ʻa e kau faifekaú ke malanga ʻaki ʻa e fakatomalá mo e ngaahi fakamatala ʻa ʻEletā Hōlani fekauʻaki mo e founga ʻoku totonu ke teuteu ai ʻa e kau faifekaú ʻi he kamataʻanga ʻo e lēsoni ko ʻení?

Lau ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36:8, pea fekumi pe ko e hā e folofola ʻa e ʻEikí kia ʻEtuate Pātilisi ʻi he fakaʻosinga ʻo e fakahā ko ʻení.

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 37

Naʻe fekauʻi ʻe he ʻEikí ʻa Hono Siasí ke nau fakataha ki ʻOhaiō

Lolotonga e ngaahi māhina ʻo aʻu ki he taimi ʻo e fononga ʻa ʻEtuate Pātilisi ke feʻiloaki mo Siosefa Sāmitá, ne fakalalahi hono fakatangaʻi Kāingalotú ʻi Niu ʻIoké. Ofi ki he fakaʻosinga ʻo Tīsema ʻo e 1830, ʻi he ngaahi uike siʻi hili e tūʻuta ʻa Sitenei Likitoní mo ʻEtuate Pātilisi ʻi Niu ʻIoké, naʻe maʻu ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá ʻa e fakahā ʻa ia naʻe fekauʻi ai ʻe he ʻEikí ʻa e Kāingalotú ke nau ō ki ʻOhaiō.

Lau ʻa e Tokāteline mo e ngaahi Fuakava 37:1–4, ʻo fekumi pe ko e hā e ngaahi teuteu naʻe fie maʻu ʻe he ʻEikí ke fai ʻe he Palōfitá ki muʻa peá ne ʻalu ki ʻOhaioó. Fakatokangaʻi ange ʻi he veesi 2 ʻa e ʻuhinga naʻe fekauʻi ai ʻe he ʻEikí ʻa Siosefa Sāmita ke ʻalu ʻo fakamālohia ʻa e kāingalotu ʻi Kolesivili, ʻi Niu ʻIoké.

Ko e hā ha ngaahi tefitoʻi moʻoni fekauʻaki mo e lotú te tau lava ʻo ako mei he ngaahi veesi ko ʻení?

  1. I hoʻo tohinoa ako folofolá, tohiʻi ha tefitoʻi moʻoni ʻokú ke ako mei he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 37:2 fekauʻaki mo e lotú. Fakamatalaʻi foki, ʻa e meʻa te ke fai ke ngāue ʻo fakatatau mo e tefitoʻi moʻoni ko ʻení.

  2. Hiki ʻa e fakamatala ko ʻení ʻi lalo ʻi he ngaahi ngāue ke fai ʻi he ʻahó ní ʻi hoʻo tohinoa ako folofolá:

    Kuó u ako ‘a e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36–37 peá u fakakakato ‘a e lēsoni ko ‘ení ‘i he (‘ahó).

    Ko e ngaahi fehuʻi, fakakaukau, mo e ngaahi mahino makehe ʻoku ou fie vahevahe mo ʻeku faiakó: