Seminelí
ʻIuniti 23: ʻAho 1, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 106; 107: 1–20


ʻIuniti 23: ʻAho 1

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 106; 107:1–20

Talateú

Naʻe maʻu ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá ʻa e fakahā ʻoku lekooti ʻi he Tokāteline mo e ngaahi Fuakava 106 ʻi he ʻaho 25 ʻo Nōvema 1834. Naʻe ui ʻe he ʻEikí ʻa Uāleni Kautele ʻi he fakahā ko ʻení, ke tokangaʻi ʻa e Siasí ʻi Tauʻatāina, Niu ʻIoke, mo e ngaahi kolo takatakai aí. Naʻe lekooti e fakahā ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107 ʻi he 1835, ka ne foaki ʻe he ʻEikí ha ngaahi konga pau ʻo ia kia Siosefa Sāmita ʻi ha taimi kehekehe. ʻI he taimi naʻe lekooti ai e fakahaá, ne lolotonga teuteu e kau mēmipa ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá naʻe toki fokotuʻú ke ō ʻo ngāue fakafaifekau. Ko e ʻuluaki lēsoni ʻeni ʻi ha ngaahi lēsoni ʻe tolu ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107.

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 106

Naʻe ui ʻe he ʻEikí ʻa Uāleni Kautele ko e taulaʻeiki lahi pule ʻi Filitami, Niu ʻIoke

Fakakaukau ki ha taimi ne ui ai pīsope pe palesiteni fakakolo foʻou. ʻOkú ke pehē ko e hā ne ongoʻi ʻe he tokotaha ko iá?

Ne aʻusia ʻe he Siasí ʻi he 1834 ha tupulaki mahuʻinga ʻi he kolo ko Filitamí, Niu ʻIoké, ʻa ia ne maile nai ʻe 200 (fakafuofua ki ha kilomita ʻe 322) mei Ketilani, ʻOhaiō. Naʻe ui ʻe he ʻEikí ha taki lakanga fakataulaʻeiki ke tokangaʻi ʻa e kau mēmipa ʻi aí. Lau ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 106:1 ke ʻiloʻi ʻa ia naʻe fili ʻe he ʻEikí ke pulé.

ʻĪmisi
map, New York and Ohio

Uāleni Kautele ko e taʻokete ʻo ʻŌliva Kautele. ʻI he taimi ne maʻu ai ʻe Uāleni Kautele ʻa e ui ke hoko ko ha taulaʻeiki lahi pulé, mahalo ne mei tatau ʻa ʻene ongó mo ha pīsopé pe palesiteni fakakolo foʻou he ʻahó ni. Naʻe folofola ʻaki ʻe he ʻEikí ha ngaahi lea ʻo e fakafiemālie ʻi hono tali ʻe Misa Kautele ʻa hono uiuiʻi foʻoú. Lau ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 106:2–3, ʻo kumi ʻa e meʻa ne kole ʻe he ʻEikí kia Misa Kautele ke fai ʻi heʻene tokangaʻi e kau mēmipa ʻo e Siasí ʻi he feituʻu ko Filitamí, ʻi Niu ʻIoké.

Lau ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 106:6, pea kumi ʻa e meʻa ne fai ʻe Uāleni Kautele ne iku ai ki he fiefia ʻi he langí. ʻI hoʻo laukongá, fakatokangaʻi ange ko e tokotoko fakatuʻí ko ha kau ko ha tokotoko ʻoku toʻo ʻe ha tuʻí. Ko ha fakaʻilonga ʻo e maʻu mafai. ʻOku ʻuhinga e kupuʻi lea “punou hifo … ki hoku tokotoko fakatuʻí,” ʻi he veesi ko ʻení ki hono fakavaivaiʻi ʻe Misa Kautele ia ʻi he mālohi ʻo e ʻOtuá, pea ʻuhinga e kupuʻi lea “fakamavaheʻi ia mei he ngaahi founga ʻa e faʻahinga ʻo e tangatá ki hono fakamavahe ʻe Misa Kautele ia mei he ngaahi ʻekitivitī taʻeʻaonga mo taʻe-māʻoniʻoní.

Fakakaukau ki he meʻa te ke lava ʻo fai ke fakavaivaiʻi koe ʻi he ʻao ʻo e ʻOtuá pea fakamavaheʻi koe mei he ngaahi ʻekitivitī taʻe-māʻoniʻoni.

ʻOku tau lau ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 106:7–8, ʻa e faleʻi ʻa e ʻEikí kia Uāleni Kautele mo ʻene talaʻofa ke tāpuakiʻi ʻa Uāleni ʻi heʻene muimui ki he faleʻi ko iá. Lau ʻa e ngaahi veesi ko ʻení, pea fakamatalaʻi fakanounou ʻa e talaʻofa ʻa e ʻEikí ʻaki hono fakafonu ʻo e ngaahi ʻataá ko ʻení: Kapau te tau kitautolu ʻi he ʻao ʻo e ʻEikí, te Ne ʻaloʻofa mai kiate kitautolu, ʻohake kitautolu, pea ʻomi kiate kitautolu .

  1. Tali ‘a e ngaahi fehuʻi ko ‘ení ‘i hoʻo tohinoa ako folofolá:

    1. Ko e hā ha ngaahi founga ʻoku tokoni ai ʻa e ʻEikí ʻa kinautolu ʻoku loto fakatōkilalo ʻi hono ʻaó?

    2. Ko e fē ha taimi kuó ke mamata ai ki hano hiki hake ha taha koeʻuhí naʻa nau loto-fakatōkilalo ʻi he ʻao ʻo e ʻEikí?

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:1-20

ʻOku akoʻi ʻe he ʻEikí fekauʻaki mo e ongo Lakanga Fakataulaʻeiki Faka-Melekisētekí mo e Faka-ʻĒloné

Feinga ke mateʻi pe ko hai e palōfita he Fuakava Motuʻá ʻoku fakamatalaʻi ʻi he palakalafi ko ʻení:

Ko e palōfita ko ʻení “ko ha tangata tui lahi ia, ʻa ia naʻe fai ha māʻoniʻoni lahi; pea talu mei heʻene kei siʻí mo ʻene manavahē ki he ʻOtuá, mo tāpuni ʻa e ngutu ʻo e fanga laioné, pea fuʻifuʻi ʻa e kakaha ʻa e afí” (Liliu ʻa Siosefa Sāmitá, Sēnesi 14:26 [ʻi he Bible appendix]). ʻI heʻene hoko ko e tuʻi ʻo Sēlemí, “[naʻá ne] fokotuʻu ʻa e melinó ʻi he fonuá ʻi hono ngaahi ʻahó; ko ia naʻe ui ai ia ko e pilinisi ʻo e melinó” ( ʻAlamā 13:18). Naʻe totongi vahehongofulu ʻa e palōfita ko ʻĒpalahamé kiate ia (vakai, ʻAlamā 13:15).

ʻĪmisi
Melchizedek ordaining Abraham

ʻAlu ki he ʻAlamā 13:14–18 ke ʻiloʻi pe ko hai ʻa e palōfitá. Fekumi leva ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107: 1– 4 pea kumi pe ko e hā naʻe fakahingoa ai e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí ki he palōfita ko Melekisētekí.

Ko e hā naʻe ui ʻaki ʻa e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí kimuʻa taimi ʻo Melekisētekí?

Fakakaukau ke ke fakaʻilongaʻi ʻa e ongo ʻuhinga naʻe ui ʻe he kau mēmipa ʻo e Siasí ʻi he kuonga muʻá ʻa e lakanga fakataulaʻeiki ko ʻení kia Melekisētekí.

Te ke lava foki ʻo fakakaukau ke fakaʻilongaʻi ʻa e fakamatala fakatokāteline ko ʻení ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava107:3: Ko e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí ʻoku ui ia ʻi he lakanga ʻo e ʻAlo ʻo e ʻOtuá.

ʻĪmisi
Palesiteni Boyd K. Packer

Naʻe fakamatala ʻa Palesiteni Poiti K. Peeka ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻa e founga ʻoku totonu ke fakahaaʻi ʻaki ʻa e tokāteline ko ʻení ʻi he moʻui ʻa e kau maʻu lakanga fakataulaʻeikí: “ʻI he taimi ʻoku ngāue totonu ʻaki ai e mafai ʻo e lakanga fakataulaʻeikí, ʻoku fai ai ʻe he kau maʻu lakanga fakataulaʻeikí ʻa e meʻa naʻá Ne [Sīsū Kalaisi] mei fai kapau naʻá Ne ʻi heni” (“Ko e Mālohi ʻo e Lakanga Fakataulaʻeikí,” Ensign pe Liahona, Mē 2010, 7).

Mahalo te ke fie hiki ʻa e fakamatala ko ʻení ʻi hoʻo folofolá ʻo ofi ki he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:3.

  1. Tohi ʻi hoʻo tohinoa ako folofolá ʻo kau ki ha taimi naʻá ke mamata ai ki hano ngāue totonu ʻe ha taha ʻa e lakanga fakataulaʻeikí ʻaki hano fakahoko e meʻa ne mei fai ʻe Sīsū Kalaisí.

Ka ne ʻikai e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí, he ʻikai ke ʻi ai e Siasí. Kumi ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:5, 8–9, ʻo kumi e ngaahi lea pe ngaahi kupuʻi lea ʻokú ne akoʻi ʻa e founga ʻoku fekauʻaki ai e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí ki he ngaahi houalotu ʻo e Siasí hangē ko e Palaimelí, Lautohi Faka-Sāpaté, Kau Talavoú, Kau Finemuí, mo e Fineʻofá. Ko e (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107: 8 ko ha veesi fakataukei folofola. Mahalo te ke fie fakaʻilongaʻi ia ʻi ha founga makehe koeʻuhí ke faingofua hono ʻiloʻí.)

Fakatokangaʻi ange ʻoku ui ʻi he veesi 5 houalotú ni ko e ngaahi konga pē. Ko e kongá ko ha konga ia ʻo ha sino, ʻo hangē ko ha nima pe ha vaʻe.

Ke lava ke mahino ʻa e totonu mo e mafai ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí, vakai ki he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:8 ke fakakakato ʻa e lea ko ʻení: ʻOku maʻu ʻe he Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí ʻa e totonu ʻo e , mālohi mo e mafai ki he , mo e mafai ke ngāue ʻi he ngaahi meʻa.

ʻOku kau ʻi hono “fakahoko ʻo e ngaahi meʻa fakalaumālié” ʻa hono foaki ʻo e ngaahi tāpuaki, ngaahi ouau, mo e ngaahi fuakavá.

  1. Tohi ʻi hoʻo tohinoa ako folofolá, ʻo kau ki ha taimi naʻe tāpuakiʻi ai koe ʻi he mafai ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí. Mahalo te ke fie tohi ʻo kau ki ha taimi naʻá ke maʻu ai ha tāpuaki, kau atu ki ha ouau, pe fai ha fuakava.

Ko e “Kau Palesiteni ʻo e Lakanga Fakataulaʻeiki Māʻolunga,” ʻoku hā ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:9, ko e Kau Palesitenisī ʻUluakí. Lau ʻa e Tokāteline mo e ngaahi Fuakava 107:10, ʻo kumi ʻa e tokotaha ʻokú ne maʻu e totonu ke ngāue ʻi he malumalu ʻo e fakahinohino ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí.

ʻOku hoko ʻa e kau palesitenisī fakasiteikí mo e kau pīsopelikí ko ha sīpinga ʻo hono tokangaʻi ʻe he kau taulaʻeiki lahí ʻa honau tuʻungá ʻi he malumalu ʻo e fakahinohino ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí.

ʻOku ʻuhinga ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:15–17 ki he Pīsope Pule ʻo e Siasí. Naʻe fakamatalaʻi ʻe ʻEletā Pulusi R. Makongikī ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻo pehē:

ʻĪmisi
Elder Bruce R. McConkie

“ʻOku tukufakaholo ʻa e totonu ki he lakanga ko ʻení ne maʻu ʻe ʻĒlone ʻi he kuonga muʻá; mei he tamai moʻui taau ki he foha ʻoku moʻui tāú. … Ka ʻi he ʻikai ke ʻi ai ha fakahā ki he Palesiteni ʻo e Siasí, ʻo vahe pau mai e hako mo e tokotaha ke maʻu e tuʻunga māʻolunga ʻo e kau pīsope mo e kau palesitenisī faka-Līvaí, ʻoku fili ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí ‘ha taulaʻeiki lahi ʻi he Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí’ ke ne maʻu e lakanga ko iá. ʻOku ui ai ʻi he meʻá ni ha ongo tokoni ke ngāue ʻi he kau Pīsopeliki Pulé. (T&F 68:14–21; 107: 15–17, 68–78.)

“ʻI heʻene hoko ko ha tokotaha ʻokú ne maʻu e ngaahi kī ʻo e kau palesitenisī ʻokú ne puleʻi e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒlone ʻo e Siasí, pea puleʻi e kau pīsope kehe kotoa peé, ʻoku hoko ai e Pīsope Pulé ko e taha ʻo e kau Taki Māʻolunga ʻo e Siasí. ʻOkú ne hoko ai ko ha fakamaau ʻi ʻIsilelí, fatongia ʻaki e ngaahi meʻa fakatuʻasino ʻoku hohaʻa ki ai e puleʻangá (T&F 107:68–74), maʻu e ngaahi koloa kuo fakatapui ki hono tokangaʻi e kakai masiva ʻa e ʻEikí (T&F 42:31–33; 51: 5, 12–13), pea ʻoku ui ia ke fononga mo malanga ko ha tokotaha tokoni ki hono langa hake ʻo e puleʻangá. (T&F 84: 112–116)” (Mormon Doctrine, 2nd ed. [1966], 592).

Lau ʻa e Tokāteline mo e ngaahi Fuakava 107:18, pea fakaʻilongaʻi e fakamatala fakatokāteline ko ʻení: ʻOku maʻu ʻe he Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí ʻa e ngaahi kī ʻo e ngaahi tāpuaki fakalaumālie kotoa pē ʻo e Siasí.

“Ko e ngaahi kī ʻo e lakanga fakataulaʻeikí ko e mafai ia kuo foaki ʻe he ʻOtuá ki he kau taki lakanga fakataulaʻeikí ke nau tataki, tokangaʻi, pea mo puleʻi hono fakaʻaongaʻi ʻo Hono lakanga taulaʻeikí he māmaní. Ko hono fakaʻaongaʻi e mafai ʻo e lakanga fakataulaʻeikí ʻoku puleʻi ia ʻe kinautolu ʻoku nau maʻu hono ngaahi kií (vakai, T&F 65:2; 81:2; 124:123). ʻOku maʻu ʻe kinautolu ʻoku nau maʻu ʻa e ngaahi kī ʻo e lakanga fakataulaʻeikí ʻa e totonu ke puleʻi pea mo tataki e Siasí ʻi ha feituʻu kuo vahe ange” (Tohi Tuʻutuʻuni Fika 2: Ko Hono Puleʻi ʻo e Siasí [2010], 2.1.1). Ko e feituʻu kuo vahe angé ko ha ʻēlia fakasiokālafi ʻoku maʻu ai ʻe ha kakai pau ʻa e mafaí. Hangē ko ʻení, ko e feituʻu ʻoku tokangaʻi ʻe he pīsopé ko hono uōtí.

ʻOku tau lau ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107: 8–9, 18, fekauʻaki mo e mālohi, mafai, mo e fokotuʻutuʻu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí. ʻOku fekauʻaki e totonu ko ʻení ʻa e kau palesitenisií mo e ngaahi kī ʻo e lakanga fakataulaʻeikí. ʻOku ngāue ʻaki ʻa e lea ko e “ngaahi kī ʻo e lakanga fakataulaʻeikí” ʻi ha ngaahi founga ʻe tolu: ngaahi kī ʻoku foaki ki he Kau ʻAposetoló, ngaahi kī ʻo e kau palesitenisií, mo hano ngāue fakalūkufua ʻaki pē ʻa e “ngaahi kī ʻo e lakanga fakataulaʻeikí.”

Ko e ngaahi kī ʻoku foaki ki he kau ʻAposetoló. ʻOku foaki kiate kinautolu ʻoku fakanofo ko e Kau ʻAposetoló ʻa e (1) ngaahi kī fakaʻaposetolo, pe ko e ngaahi kī ʻo e puleʻangá — ʻa e mālohi mo e mafai ke puleʻi e Siasí pea mo e puleʻanga ʻo e ʻOtuá ʻi he māmaní (vakai, T&F 27:12–13); (2) ko e ngaahi kī ʻo hono tānaki fakataha ʻo ʻIsilelí, pe ko e ngāue fakafaifekaú (vakai, T&F 110: 11); (3) ko e ngaahi kī ʻo e kuonga fakakosipeli ʻo e ongoongolelei ʻo ʻĒpalahamé pea mo hono fakafoki mai ʻo e ngaahi meʻa kotoa pē (vakai, T&F 110: 12; vakai foki, T&F 27:6–7); pea mo e (4) e ngaahi kī ʻo e mālohi ʻo e faisilá (vakai, T&F 110:13–15). Ko e Kau ʻAposetoló pē ʻoku nau maʻu e ngaahi kī ko ʻeni ʻo e lakanga fakataulaʻeikí; ʻoku ʻikai foaki ia ki he niʻihi kehé.

“ʻOku maʻu ʻe Sīsū Kalaisi ʻa e kī kotoa pē ʻo e lakanga fakataulaʻeikí ʻoku fekauʻaki mo Hono Siasí. Naʻá Ne ʻosi foaki ki Heʻene kau ʻAposetoló ʻa e ngaahi kī kotoa ʻoku fekauʻaki mo e puleʻanga ʻo e ʻOtuá he māmaní. Ko e ʻAposetolo fuoloa taha ʻoku kei moʻuí, ʻa e Palesiteni ʻo e Siasí, ko ia toko taha pē ʻi he māmaní kuo ʻosi fakamafaiʻi ke ne ngāue ʻaki ʻa e ngaahi kī kotoa ʻo e lakanga fakataulaʻeikí (vakai, T&F 43:1–4; 81:2; 107:64–67, 91–92; 132:7).

“ʻOku ngāue ʻa e Kau Fitungofulú ʻi ha ngāue kuo vahe ange ʻi he mafai mei he Kau Palesitenisī ʻUluakí mo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá. ʻOku vahe ʻa e Kau Palesiteni Fakaʻēliá ke nau tokangaʻi ʻa e ngaahi ʻēliá ʻo hangē ko hono fakamafaiʻi mei he Kau Palesitenisī ʻUluakí mo e Toko Hongofulu Mā Uá. ʻOku vaheʻi ʻa e Kau Palesitenisī ʻo e Kau Fitungofulú mo foaki kiate kinautolu ʻa e ngaahi kī ke nau tokangaʻi ʻa e Ngaahi Kōlomu ʻo e Kau Fitungofulú” (Tohi Tuʻutuʻuni Fika 2, 2.1.1).

ʻĪmisi
man receiving priesthood blessing

Ko e ngaahi kī ʻo e kau palesitenisií. ʻOku foaki ʻe he Palesiteni ʻo e Siasí ha ngaahi kī ʻo e lakanga fakataulaʻeikí ki ha kau taki lakanga fakataulaʻeiki kehe ke nau lava ʻo tokangaʻi ʻa e ngaahi fatongia kuo vahe ke nau tokangaʻí. ʻOku foaki ʻa e ngaahi kī ʻo e lakanga fakataulaʻeikí ki he kau palesiteni temipalé, kau palesiteni fakamisioná, fakasiteikí, pea mo e fakavahefonuá; kau pīsopé; kau palesiteni fakakoló; pea mo e kau palesiteni fakakōlomú. Ko e mafai pule ko ʻení ʻoku toki ʻaonga pē ki he ngaahi fatongia ne fekauʻí pea ʻi he feituʻu fakasiokālafi ʻo e taki takitaha” (Tohi Tuʻutuʻuni Fika 2, 2.1.1).

ʻI hono maʻu e ngaahi kī ko ʻeni ʻo e lakanga fakataulaʻeikí, ʻoku maʻu ʻe ha taki lakanga fakataulaʻeiki e mafai ke hoko ko ha mau mafai pule. Hangē ko ʻení, ʻoku hoko ha pīsope ko e taulaʻeiki lahi pule ʻi ha uooti pea ʻi heʻene hoko ko e palesiteni ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒlone ki he uōtí. ʻOku foaki foki ki he kau taki lakanga fakataulaʻeikí ʻoku nau maʻu ʻa e ngaahi kií ʻa e totonu ki he ngaahi meʻafoaki pe mālohi ʻo hangē ko e faʻa ʻiloʻiló. Hangē ko ʻení, ʻoku hoko ha pīsope ko ha fakamaau fakalūkufua pea maʻu ʻa e ivi fakalaumālie ke tokoniʻi ʻa e kāingalotu ʻoku fie maʻu faleʻi ʻi ha ngaahi palopalema fakataautaha mahuʻinga, kau ai ha ngaahi maumaufono mamafa.

“Ko e taimi pē ʻoku tukuange ai ʻa e kau taki lakanga fakataulaʻeikí mei honau uiuiʻí, ʻoku ʻikai leva ke nau kei maʻu ʻa e ngaahi kī ko iá.

“ʻOku ʻikai maʻu ʻe he kau tokoni ki he kau taki lakanga fakataulaʻeikí ha kī. ʻOku vaheʻi pē kinautolu pea nau ngāue ʻi honau ngaahi uiuiʻí ʻo fakatatau mo e ngāue pea mo e mafai ʻoku ʻoangé.

“ʻOku ngāue ʻa e ngaahi houalotu kotoa pē he uōtí mo e siteikí ʻo fakatatau mo e tuʻutuʻuni ʻa e pīsope pe palesiteni fakasiteiki, ʻokú ne maʻu ʻa e kī ke pulé. ʻOku ʻikai ke maʻu ʻe he kau palesiteni ʻo e ngaahi houalotú mo honau ngaahi tokoní ha kī. ʻOku nau maʻu pē ha mafai ʻoku ʻoange ke nau ngāue ʻi honau uiuiʻí” (Tohi Tuʻutuʻuni Fika 2, 2.1.1).

Ko hono fakaʻaongaʻi fakalūkufua ʻo e “ngaahi kī ʻo e lakanga fakataulaʻeikí.” ʻE lava ʻe hono fakaʻaongaʻi fakalūkufua ʻo e “ngaahi kī lakanga fakataulaʻeikí” pe “ngaahi kī ʻo e lakanga fakataulaʻeikí” ke mahino ko e ngaahi totonu ʻoku kau ki he pea lava ke maʻu ʻe he kau taki ʻo e lakanga fakataulaʻeikí pe ʻi he ngaahi meʻa lahi, ki he kau mēmipa fakalūkufua . Kuo pau ke fakamatalaʻi ʻa e ngaahi totonu ko ʻení ʻi honau ʻuhinga takitaha. Hangē ko ʻení, ʻoku ʻi ai e totonu ke lava ʻe he taha maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒlone kotoa ʻo maʻu ʻa e ngaahi kī ʻo e tauhi mai ʻa e kau ʻāngelo (vakai, T&F 13:1). ʻOku lava ke maʻu e ngaahi ki ʻo e ngaahi meʻa lilo ʻo e puleʻangá (vakai, T&F 84:19–20; 128:14) ʻi he temipalé. Ko e ngaahi tokāteline mo e ngaahi ouau ʻo e ongoongoleleí ʻa e ngaahi kī ʻo e fakamoʻuí ʻa ia ʻoku ʻoatu ki he taha fekumi ki he moʻoní mo e angatonú. Ko e ngaahi kī takitaha ko ʻení kuo pau ke feʻunga mo ia pea fekumi kiate kinautolu kae lava ke fakahaaʻi kinautolu ʻi he moʻui ʻa e tokotaha fakafoʻituituí.

ʻOku tau lau ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:19, ki ha niʻihi ʻo e ngaahi tāpuaki ʻoku maʻu ʻi he Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí. Lau ʻa e veesi ko ʻení, pea talamai ʻa e ngaahi tāpuaki ko iá.

ʻĪmisi
Siosefa Sāmita

Naʻe fakamatalaʻi ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá hono mahuʻinga ʻo e Lakanga Tulaʻeiki Fka-Melekisētekí ʻi hono maʻu e ngaahi tāpuakí: “Ko e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí … ko e founga ia ʻoku maʻu mai ai ʻa e ʻilo, tokāteline, kotoa pē mo e mo e palani ʻo e fakamoʻuí, pea mo hono fakahā mai ʻo e meʻa mahuʻinga kotoa pē mei he langí” (ʻi he History o the Church, 4:207).

ʻE lava ke maʻu ʻe he kāingalotu kotoa pē ʻo e Siasí e ngaahi tāpuaki ʻoku fekauʻaki mo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí. ʻOku lava ke maʻu e ngaahi tāpuaki ko ʻení ʻe kinautolu kotoa ʻoku nau maʻu e ngaahi ouau ʻo e temipalé pea tauhi faivelenga ki heʻenau ngaahi fuakavá.

Fakakaukau ki ha taha ʻokú ke ʻiloʻi ʻokú ne maʻu ʻa e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné. Lau ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:13–14, 20, ʻo kumi ʻa e meʻa ne folofola ʻaki ʻe he ʻEikí ʻo fekauʻaki mo e mafai ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné.

Fakafonu ʻa e lea ko ʻení ʻo makatuʻunga ʻi he meʻa kuó ke ako mei he ngaahi veesi ko ʻení: ʻOku maʻu ʻe he Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ʻa e ngaahi kī ʻo e pea mo hono fakahoko e ngaahi ouau fakatuʻasinó.

Ko e hā e ouau ʻoku lau ki ai ʻi he veesi 20? Ko e hā ha toe ngaahi ouau kehe ʻoku fakahoko ʻi he mafai ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné?

Naʻe fakamatalaʻi ʻe ʻEletā Tāleni H. ʻOakesi ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻa e fekauʻaki ʻo e tauhi mai ʻa e kau ʻāngeló pea mo e ongo ouau ʻo e papitaisó mo e sākalamēnití:

ʻĪmisi
Elder Dallin H. Oaks

“ʻOku mahuʻinga e ngaahi ouau ko ʻeni ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné … ki he tauhi mai ʻa e kau ʻāngeló.

“‘ʻOku fakaʻaongaʻi ʻa e foʻi lea ko e “ʻāngelo” ʻi he folofolá ki ha tokotaha fakalangi ʻokú ne ʻomi e pōpoaki ʻa e ʻOtuá’ (George Q. Cannon, Gospel Truth, sel. Jerreld L. Newquist [1987], 54). ʻOku fakamatala ʻa e ngaahi folofolá ki ha ngaahi taimi ne hā tonu mai ai ha ʻāngelo. … ʻI heʻeku kei siʻí, naʻá ku pehē ʻoku ʻuhinga taha pē ʻa e hā fakatāutahá ki he tauhi mai ʻa e kau ʻāngeló. ʻI heʻeku hoko ko ha tokotaha maʻu Lakanga Fakataulaʻeiki Faka-ʻĒlone kei talavoú, ne ʻikai te u fakakaukau te u mamata ki ha ʻāngelo, pea naʻá ku fifili pe ko e hā ha kaunga ʻo e ngaahi hā mai peheé ki he Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné.

“Ka ʻe lava pē ke ʻikai mamata ki he tauhi mai ʻa e kau ʻāngeló. ʻOku lava pē ʻo fakahoko mai ʻa e ngaahi pōpoaki ʻa e kau ʻāngeló ʻi ha leʻo pe ʻi he ngaahi fetuʻutaki ʻoku fai mai ki he ʻatamaí pe ʻi he ngaahi fakakaukaú pe ko e ngaahi ongo ʻo e lotó. …

“…Ko e lahi taha ʻo e ngaahi fetuʻutaki mai ʻa e kau ʻāngeló ʻoku ongoʻi ia ʻi he lotó pe fanongo ki ai kae ʻikai ke mamata ki ai.

“Ko hono fakakātoá, ko e ngaahi tāpuaki ʻo e feohi mo e fetuʻutaki fakalaumālié ʻoku lava pē ke maʻu ʻe kinautolu ʻoku maʻá. … ʻOku fakamaʻa kitautolu mei heʻetau ngaahi angahalá tuʻunga ʻi he ngaahi ouau papitaiso mo e sākalamēniti ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné pea mo e talaʻofa ko ia kapau te tau tauhi ʻetau ngaahi fuakavá ʻe ʻiate kitautolu maʻu ai pē ʻa Hono Laumālié. ʻOku ou tui ʻoku ʻikai ʻuhinga pē ʻa e talaʻofa ko iá ki he Laumālie Māʻoniʻoní ka ʻoku toe ʻuhinga foki ki he tauhi mai ʻa e kau ʻāngeló, he ʻʻoku lea ʻa e kau ʻāngeló ʻi he mālohi ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní; ko ia, ʻoku nau lea ʻaki ʻa e ngaahi folofola ʻa Kalaisí’ (2 Nīfai 32: 3). Ko ia ʻoku fakaava ʻe kinautolu ʻoku maʻu ʻa e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné, ʻa e matapā ki he kāingalotu kotoa ʻo e Siasí ʻoku nau maʻu ʻi he moʻui taau ʻa e sākalamēnití, ke fiefia ʻi he takaua ʻa e Laumālie ʻo e ʻEikí pea mo e tauhi mai ʻa e kau ʻāngeló” (“The Aaronic Priesthood and the Sacrament,” Ensign, Nov. 1998, 38–39).

  1. Tohi ʻi hoʻo tohinoa ako folofolá ʻo kau ki he founga kuo tāpuakiʻi ai koe ʻo fakafou ʻi he Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné. (Mahalo te ke lava ʻo fakakaukau ki ho papitaisó pea mo hoʻo ngaahi aʻusia ʻi hono maʻu ʻo e sākalamēnití.)

Tohiʻi ʻa e ngaahi tuʻunga ko ʻeni ʻo e lakanga fakataulaʻeiki ʻi hono feituʻu totonú ʻi he saati ko ʻení: kaumātuʻa, taulaʻeiki lahi, pēteliake, Fitungofulu, ʻAposetolo, tīkoni, akonaki, taulaʻeiki, pīsope. (Kuo ʻosi fokotuʻu e ongo tuʻunga lakanga fakataulaʻeiki ko e ʻaposetolo mo e pīsopé, ki hona feituʻu totonú.)

Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí

Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné

ʻAposetolo

Pīsope

Te ke vakai ki he saati ko ʻení lolotonga e ongo lēsoni hono hokó ʻi hoʻo ako lahi ange fekauʻaki mo e ngaahi tuʻunga ʻo e lakanga fakataulaʻeikí.

ʻĪmisi
scripture mastery icon
Fakataukei Folofola —Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107: 8

  1. Ke ke maheni ange mo e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107: 8, lau leʻolahi e ʻuluaki foʻi lea ko e, “Oku”. Pea lau leʻolahi e ngaahi foʻi lea: “Maʻu ʻe he Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí.” Hokohoko atu e founga ko ʻení kae ʻoua kuó ke lau ʻa e vēsí kotoa. Tāpuniʻi hoʻo folofolá, pea feinga ke lau maʻuloto ʻa e vēsí kotoa. Kapau he ʻikai te ke lava, toe fakaava hoʻo folofolá pea toe fakahoko e foungá. Lekooti ʻi hoʻo tohinoa ako folofolá ʻa e taimi ne fakakakato ai e ngāue ko ʻení.

  2. Hiki ʻa e fakamatala ko ʻení ʻi lalo ʻi he ngaahi ngāue ke fai ʻi he ʻahó ní ʻi hoʻo tohinoa ako folofolá:

    Kuó u ako ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 106; 107: 1–20 peá u fakakakato a e lēsoni ko ʻení ʻi he (ʻaho).

    Ko e ngaahi fehuʻi, ngaahi fakakaukau mo e ngaahi mahino makehe ʻoku ou fie vahevahe ki heʻeku faiakó: