‘Inisititiuti
Lēsoni 14: Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 35–36; 39–40


Lēsoni 14

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakavá 35–36; 39–40

Talateú mo e Fakahokohoko ʻo e Ngaahi Meʻa Ne Hokó

Naʻe fononga ʻa Sitenei Likitoni mo ʻEtuate Pātilisi ʻi he faʻahitaʻu momoko ʻo e 1830, mei ʻOhaiō ki Niu ʻIoke, ke feʻiloaki mo e Palōfita ko Siosefa Sāmitá. Naʻe ʻosi fanongo ʻa e ongo tangatá ni fakatouʻosi ʻi he ongoongolelei kuo toe fakafoki maí, ʻa ia naʻe malanga ʻaki ʻe ʻŌliva Kautele, Paʻale P. Pālati, Saipa Pitasoni, mo Pita Uitemā ʻi Ketilani, ʻOhaioó. Naʻe maʻu ʻe Siosefa Sāmita ha fakahā fakatāutaha maʻa Sitenei mo ʻEtuate, ʻi he hili pē ʻena tūʻuta atu ki Feietí. Naʻe ʻoatu ʻe he ʻEikí kia Sitenei Likitoni, ʻi he fakahā naʻe lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 35, ha ngaahi fatongia pau ʻi he Siasi naʻe toki fakafoki maí. Naʻe ui ʻe he ʻEikí ʻa ʻEtuate Pātilisi, ʻi he fakahā naʻe lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36, ke ne malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí.

Naʻe ʻaʻahi ʻi ha ngaahi uike lahi kimui ai ʻa Sēmisi Kovili, ʻa ia ne hoko ko ha faifekau Metotisi ʻi he meimei taʻu ʻe 40, kia Siosefa Sāmita, pea fuakava mo e ʻEikí ke talangofua ki ha faʻahinga fekau pē ʻe foaki kiate ia ʻi he Palōfitá. Ne maʻu leva ʻe he Palōfitá ʻi he ʻaho 5 ʻo Sanuali 1831, e fakahā naʻe lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 39. Naʻe fekauʻi ai ʻe he ʻEikí ʻa Sēmisi Kovili ke papitaiso pea malanga ʻaki e ongoongolelei kuo fakafoki maí. Ka neongo ia, ne mavahe ʻa Sēmisi mei Feieti, Niu ʻIoke, ʻi he ʻaho ʻe taha hili hono maʻu ʻa e fakahaá, ʻoku teʻeki ke papitaiso, pea “foki pē ki heʻene ngaahi tefitoʻi moʻoni mo hono kakai kimuʻá” (Manuscript History of the Church, vol. A-1, p. 92, josephsmithpapers.org). Naʻe ʻoatu leva ʻe he ʻEikí kia Siosefa Sāmita ʻa e fakahā naʻe lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 40, ʻo fakamatalaʻi ko e “manavahē [ʻa Sēmisi Kovili] ki he fakatangá pea mo [ʻene] tokanga ki he māmaní naʻe fakatupu ʻa ʻene fakafisingaʻi ʻa e lea [ʻa e ʻOtuá]” (T&F 40:2).

ʻAho 29 ʻOkatopa 1830Naʻe malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí ʻe ʻŌliva Kautele, Paʻale P. Pālati, Saipa Pitasoni, mo Pita Uitemā ʻi he fakatokelau hahake ʻo ʻOhaioó ʻi ha ngaahi uike lahi.

Konga kimuʻa ʻo Tīsema 1830Naʻe fononga ʻa Sitenei Likitoni mo ʻEtuate Pātilisi mei ʻOhaiō ki Niu ʻIoke, ke feʻiloaki mo e Palōfita ko Siosefa Sāmitá.

ʻAho 7 ʻo Tīsema 1830Naʻe maʻu ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 35.

ʻAho 9 ʻo Tīsema 1830Naʻe maʻu ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36.

‘Aho 11 ʻo Tīsema 1830Naʻe papitaiso ʻa ʻEtuate Pātilisi ʻe Siosefa Sāmita.

ʻAho 2 ʻo Sanuali 1831Naʻe fakahoko ʻa e konifelenisi hono tolu ʻo e Siasí, pea naʻe fanongonongo ʻe Siosefa Sāmita ʻe tānaki ʻa e Kāingalotú ki ʻOhaiō.

Sanuali 1831Naʻe maheni ʻa Sēmisi Kovili, ko ha faifekau Metotisi, mo Siosefa Sāmita.

‘Aho 5 ‘o Sanuali 1831Naʻe maʻu ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 39.

ʻAho 6 ʻo Sanuali 1831Naʻe maʻu ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 40.

Ngaahi Fokotuʻu ki hono Akoʻí

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 35

ʻOku ui ʻe he ʻEikí ʻa Sitenei Likitoni ki ha ngāue lahi ange

Hiki e ngaahi lea ko ʻení he palakipoé kimuʻa pea kamata e kalasí: Ko e hā kuó ke aʻusia ʻokú ne tokoniʻi koe ke ke ʻiloʻi ʻoku ʻafioʻi koe ʻe he ʻEikí, pea ʻokú Ne tokanga mai ki he halanga ʻo hoʻo moʻuí?

Fakakaukau ke fakaafeʻi ha niʻihi tokosiʻi ʻi he kau akó ke nau vahevahe ʻenau ngaahi ʻausiá mo e kalasí ʻi he kamata ʻa e kalasí.

Fakaafeʻi ʻa e kau akó ʻi heʻenau ako he ʻahó ni ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 35, ke nau kumi ki ha moʻoni ʻoku fakamatalaʻi ai ʻoku ʻafioʻi ʻe he ʻEikí kinautolu pea ʻoku tokanga mai ki he halanga ʻo ʻenau moʻuí.

Fakamatalaʻi ange, naʻe mavahe atu ʻa ʻŌliva Kautele, Paʻale P. Pālati, Saipa Pitasoni, mo Pita Uitemā ko e Siʻi mei Niu ʻIoke ʻi heʻenau fononga ngāue fakafaifekau ki he hihifo ʻo Mīsulí (vakai, T&F 32). Naʻe fakalotoa ʻe Paʻale P. Pālati ʻa e kulupú ke tuʻu ʻenau fonongá ʻi he feituʻu Ketilani, ʻOhaioó. Naʻa nau vahevahe ʻi he lolotonga ʻenau ʻi aí e ongoongolelei kuo toe fakafoki maí kia Sitenei Likitoni, ko ha maheni ʻo Paʻale mo ha faifekau ki he Kautaha Lotu Papitaiso Foʻou, mo e kau mēmipa ʻo hono kāingalotú. Naʻe taimi nounou kuo papitaiso ʻa Sitenei Likitoni pea mo e kakai ne tokolahi ange ʻi he toko 120 ʻi he feituʻu Ketilaní, ʻo fakafuofua ne liunga ua ai e tokolahi ʻo e kau mēmipa ʻo e Siasí. Naʻe vēkeveke ʻa Sitenei Likitoni mo hono kaungāmeʻa ko ʻEtuate Pātilisí ke feʻiloaki mo e Palōfita ko Siosefa Sāmitá, ʻo na fononga ki Feieti, Niu ʻIoke, ʻo tūʻuta ki ai ʻi he konga kimuʻa ʻo Tīsema 1830. Na‘e fakahā ‘e Sitenei ʻi he hili ʻena tūʻuta ki Feietí, ʻa ʻene fakaʻamu ke ʻiloʻi e finangalo ʻo e ʻEikí ʻo kau kiate iá. Naʻe maʻu ʻe Siosefa Sāmita ʻa e fakahā ʻoku maʻu ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 35 ko e tali ki he fehuʻi ko ʻení.

Fakaafeʻi e kau akó ke nau lau fakalongolongo e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 35:1–3, ʻo fekumi ki he meʻa naʻe folofola ʻe he ʻEikí kia Sitenei Likitoní.

  • Ko e hā e ngaahi lea pe kupuʻi lea ʻoku hā mai ai naʻe ʻafioʻi ʻe he ʻEikí ʻa Sitenei Likitoni?

  • Ko e hā ʻoku akoʻi mai kiate kitautolu ʻi he veesi 3 fekauʻaki mo e meʻa ʻoku ʻafioʻi ʻe he ʻEikí pea te Ne fai maʻatautolú? (Hiki ʻa e tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻi he palakipoé ʻi he hili hono ʻomai e tali ʻa e kau akó: ʻOku ʻafioʻi kitautolu ʻe he ʻEikí pea ʻokú Ne tokoni ke teuteuʻi kitautolu ki he ngāue ʻokú Ne ui kitautolu ke tau faí.)

Fakaʻaliʻali ʻa e lea ko ʻeni ʻa Palesiteni Henelī B. ʻAealingi ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí, ke tokoniʻi hoʻo kau akó ke toe loloto ange ʻa e mahino mo ʻenau ongoʻi ʻa e mahuʻinga ʻo e tokāteline ko ʻení, pea kole ki ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi ia:

ʻĪmisi
Palesiteni Henelī B. ʻAealingi

“ʻOku tokangaʻi lelei hoʻo moʻuí, ʻo hangē ko aú. ʻOku ʻafioʻi fakatouʻosi ʻe he ʻEikí ʻa e meʻa te Ne finangalo ke ke faí mo e meʻa ʻe fie maʻu ke ke ʻilo ke fakahoko ʻaki iá. ʻOkú Ne angaʻofa mo tokaimaʻananga. Ko ia, ʻe lava ai ke ke falala mo ʻamanaki atu kuó Ne ʻosi teuteuʻi ha ngaahi faingamālie ke ke ako ai ko e teuteu ki he ngāue te ke faí. He ʻikai te ke fakatokangaʻi lelei ʻa e ngaahi faingamālie ko iá, ʻo hangē pē ko aú. Ka ʻi he taimi ʻokú ke fakamuʻomuʻa ai e ngaahi meʻa fakalaumālié ʻi hoʻo moʻuí, ʻe tāpuakiʻi koe ke ke ongoʻi ʻa e meʻa pau ke ke akó, pea ʻe ueʻi koe ke ke toe ngāue mālohi ange. Te ke toki fakatokangaʻi ʻamui ange naʻe fakalahi ho mālohi ke ngāué, pea te ke fakamālōʻia” (Henelī B. ʻAealingi, “Education for Real Life,” Ensign, ʻOkatopa 2002, 18–19).

  • Fakatatau kia Palesiteni ʻAealingi, ko e hā ha ngaahi founga ʻe lava ke teuteuʻi ai kitautolu ʻe he ʻEikí ki he ngāue ʻokú Ne ui kitautolu ke tau fakahokó?

  • Ko e hā te tau lava ʻo fai ke maʻu ha toe fakahinohino mei he ʻEikí ke tau lava ʻo mateuteu ke fai ʻEne ngāué?

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 35:4–6. Kole ki he kalasí ke nau muimui ki ai, ʻo kumi ki he konga ʻo e “ngāue lahi ange” (T&F 35:3) naʻe ʻosi teuteuʻi ʻe he ʻEikí ʻa Sitenei Likitoni ke ne fakahokó.

  • Fakatatau ki he veesi 4, naʻe fēfē ʻa e hoko ʻa Sitenei ʻo hangē ko Sione Papitaisó? (Fakamatalaʻi ange, naʻe hangē ko Sioné ʻa hono ʻosi teuteuʻi ʻe Sitenei ha kakai ʻo fakafou ʻi heʻene ngāué, ke nau fanongo mo tali ʻa e kakato ʻo e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí. Ko e tokolahi taha, pe kotoa, ʻo e kakai ne fakafuofua ki he toko 120 naʻe ʻuluaki papitaiso ʻi Ketilaní, ko e kau mēmipa ʻo e kāingalotu ʻi he Kautaha Lotu Papitaiso Foʻou ʻa Siteneí.)

  • Fakatatau ki he veesi 6, ko e hā e konga ʻo e “ngāue lahi ange” naʻe ui ʻe he ʻEikí ʻa Sitenei ke ne faí?

Fakamatalaʻi fakanounou e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 35:7–12, ʻaki hono fakamatala naʻe folofola ʻe he ʻEikí kia Sitenei Likitoni fekauʻaki mo e ngāue lahi ange ʻo hono Fakafoki mai ʻo e ongoongoleleí. Naʻe akoʻi ʻe he ʻEikí ʻokú Ne fakahā ha “ngaahi mana, ngaahi fakaʻilonga, mo e ngaahi meʻa fakaofo” ʻo fakatatau ki he tui ʻa “kinautolu kotoa pē ʻoku tui ki [Hono] hingoá” (veesi 8).

Fakaafeʻi e kau akó ke nau lau fakalongolongo e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 35:13–14, ʻo kumi ki he ngaahi ʻulungaanga ʻo kinautolu ʻoku ui ʻe he ʻEikí ke nau tokoni ʻi Heʻene ngāué, mo e meʻa ʻe fai ʻe he ʻEikí ke tokoniʻi kinautolú. Fakamatalaʻi ange ki he kau akó kimuʻa pea nau laú, ʻoku ʻuhinga ʻa e “hahá” ke fakamavaheʻi e kelení mei hono kaú mo e ngeʻesí. ʻOku ʻuhinga ʻa e fakatātā ko ʻení ki he ngaahi ngāue ʻa e ʻEikí ke tānaki ʻa kinautolu ʻoku nau mateuteu ke tali ʻa e ongoongoleleí, pea fakamavaheʻi meiate kinautolu ʻoku teʻeki ke nau mateuteú. (Fakatokangaʻi: Naʻe liliu ʻa e foʻi lea thrash, ʻi he veesi 13 ʻo e Paaki faka-Pilitānia ʻi he taʻu 2013 ʻo e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava, ki he thresh, ke maʻu ʻa e fakalea ʻo e fuofua fakahaá.

  • Ko e hā ʻa e tokāteline ʻe lava ke tau ʻiloʻi ʻi he veesi 13, fekauʻaki mo kinautolu ʻoku ui ʻe he ʻEikí ke nau fakahoko ʻEne ngāué. (ʻE lava ke fakaʻaongaʻi ʻe he kau akó ha ngaahi lea kehe, ka ʻoku totonu ke nau ʻiloʻi ʻa e tefitoʻi moʻoni ko ʻení: ʻOku ui ʻe he ʻOtuá ʻa kinautolu ʻoku vaivaí ke fakahoko ʻEne ngāué ʻi he mālohi ʻo Hono Laumālié.

  • ʻOkú ke pehē ko e hā e ʻuhinga ne lava ai ‘o lau ʻoku vaivai ‘a e kau tamaioʻeiki ʻa e ʻOtuá?

  • Fakatatau ki he veesi 14, ko e hā naʻe talaʻofa ʻe he ʻEikí te Ne fai maʻanautolu ʻoku nau ngāue kiate Iá?

  • ʻOkú ke pehē ne ala tokoni fēfē ʻa e ngaahi moʻoni ʻi he veesi 13–14 kia Sitenei Likitoni ʻi he taimi ko ʻeni ʻo ʻene moʻuí? Fakaafeʻi e kau akó ke nau fakalaulauloto ki he ʻuhinga kiate kinautolu ʻo e ngaahi moʻoni ko ʻení ʻi honau ngaahi tūkunga lolotongá.

Fakamatalaʻi fakanounou e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 35:17–27, ʻaki hono fakamatala naʻe folofola ʻe he ʻEikí kia Sitenei Likitoni naʻá Ne tāpuakiʻi ʻa Siosefa Sāmita ʻi hono vaivaí. Naʻe ui foki ʻe he ʻEikí ʻa Sitenei Likitoni ke ne tokangaʻi ʻa e Palōfitá, ke tokoniʻi ia ke ngāue ki hono liliu ʻo e Tohi Tapú, ke malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí, pea ke tauhi e ngaahi fuakava naʻá ne faí.

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36

ʻOku fakamolemoleʻi ʻe he ʻEikí ʻa ʻEtuate Pātilisi pea ui ia ke malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí

Fakamatalaʻi ange, naʻe tui ʻa e tokolahi e kau mēmipa ʻo e kāingalotu ʻa Sitenei Likitoní, ʻo kau ai ʻa Litia Pātilisi, ki he kau faifekaú ʻi he taimi naʻa nau tūʻuta atu ki ʻOhaiō ʻi he faʻahitaʻu fakatōlau ʻo e 1830. Naʻe kei veiveiua pē ʻa e husepāniti ʻo Litiá, ʻEtuate Pātilisi, peá ne fie maʻu ke feʻiloaki mo e Palōfitá kimuʻa pea toki loto ke papitaiso. Hili e fononga ʻa ʻEtuate ki Niu ʻIoke ʻo feʻiloaki mo e Palōfitá, naʻá ne fakaʻamu ke papitaiso. Naʻe foaki ʻe he ʻEikí ha fakahā kiate ia ʻo fakafou ʻia Siosefa Sāmita, ʻi ha ʻaho ʻe ua kimuʻa hono papitaisó. Fakamatalaʻi fakanounou e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 36, ʻaki hono fakamatala naʻe fakamolemoleʻi ʻe he ʻEikí ʻa e ngaahi angahala ʻa ʻEtuaté, pea ui ia ke ne malanga ʻaki ʻa e ongoongoleleí. Naʻá Ne folofola kia ʻEtuate ʻe akoʻi ia ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ki he “ngaahi meʻa fakamelino ʻo e puleʻangá” (T&F 36:2).

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 39

ʻOku fekauʻi ʻe Sīsū Kalaisi ʻa Sēmisi Kovili ke papitaiso pea ke ngāue ʻi Heʻene ngoue vainé

Fakaʻaliʻali ʻa e lea ko ʻeni ʻa Sisitā Linitā K. Peatoni, ko e Palesiteni Lahi ʻo e Fineʻofá:

ʻĪmisi
Linitā K. Peatoni

“ʻOku mahuʻinga hono tauhi ʻo e ngaahi fuakavá ki he fiefia moʻoní” (Linitā K. Peatoni, “Ko e Mālohi, Fiefia, mo e ʻOfa ʻi hono Tauhi ʻo e Fuakavá,” Ensign pe Liahona, Nov. 2013, 113).

  • Kapau ʻoku ʻomi ʻe hono tauhi ʻetau ngaahi fuakavá ʻa e fiefiá, ko e hā ʻokú ke pehē ʻoku faʻa maumauʻi ai ʻe he kakaí, pe fakakaukau ke maumauʻi, ʻa e ngaahi meʻá ni he taimi ʻe niʻihi?

Fakaafeʻi e kau akó ʻi he lolotonga ʻenau ako e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 39–40, ke kumi ki he ngaahi tefitoʻo moʻoni ʻe tokoni kiate kinautolu ke nau tauhi moʻoni ʻenau ngaahi fuakava mo e ʻEikí.

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻolahi ʻa e talateu ʻo e vahé ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 39, pea kole ki he kalasí ke nau muimui ki ai, ʻo kumi pe ko hai naʻe foaki kiate ia ʻa e fakahā ko ʻení mo e ʻuhinga naʻe foaki aí.

Fakamatalaʻi fakanounou e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 39:1–6, ʻaki hono fakamatala naʻe kamataʻi ʻe Sīsū Kalaisi ʻa e fakahā ko ʻení ʻaki hono akoʻi te Ne foaki kiate kinautolu ʻoku nau maʻu Iá ha mālohi ke hoko ko ha ngaahi foha mo ha ngaahi ʻofefine fakatupu fakalaumālie. ʻOku tau maʻu Ia ʻi he taimi ʻoku tau maʻu ai ʻEne ongoongoleleí ʻaki ʻetau fakatomala, papitaiso, pea maʻu ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní.

Fakaafeʻi ha niʻihi tokosiʻi ʻi he kau akó ke nau taufetongi ʻi hono lau leʻolahi e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 39:7–12. Kole ki he vaeua ʻo e kalasí ke nau fekumi ki he meʻa naʻe faleʻi ʻe he ʻEikí ʻa Sēmisi Kovili ke ne faí. Kole ki he vaeua ʻe tahá ke nau kumi pe ko e hā ne talaʻofa ange ʻe he ʻEikí kiate ia, ʻo kapau te ne talangofua. Fakaafeʻi e kau akó ke nau lipooti e meʻa ʻoku nau maʻú.

  • ʻOkú ke pehē ʻoku ʻuhinga ki he hā ʻa e “totonu ʻeni [ʻa e loto ʻo Sēmisi Kovilí ʻi he ʻao]” ʻo e ʻEikí? (veesi 8).

  • Ko e hā e ʻuhinga ne fie maʻu ai ha tui lahi ʻe Sēmisi Kovili, ke talangofua ki he fekau ʻa e Fakamoʻuí ke maʻu ʻa e ongoongolelei kuo toe fakafoki maí, pea hoko ʻo papitaiso? (Ko ha faifekau Metotisi ‘a Sēmisi Kovili pea kapau ʻe papitaiso ne fie maʻu ia ke ne tukuange hono tuʻungá, kinautolu ʻoku nau fetuʻutakí, mo e paʻanga hū mai ne talu ʻene maʻu ʻi he taʻu ʻe 40 kuo hilí.)

Fakamatalaʻi ange naʻe ui ʻe he ʻEikí ʻa Sēmisi Kovili ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 39:13–24, ke ne malanga ʻaki e ongoongoleleí ʻi ʻOhaiō. Naʻe foaki foki kiate ia ʻe he ʻEikí ha fakahinohino fekauʻaki mo e meʻa ke ne akoʻí mo e founga ki hono akoʻi iá.

Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 40

ʻOku fakahā mai ʻe he ʻEikí e ʻuhinga ne ʻikai tali ai ʻe Sēmisi Kovili ʻEne folofolá

Talaange ki he kau akó naʻe mavahe ʻa Sēmisi Kovili mei Feieti ʻoku teʻeki ke papitaiso, ʻi he ʻaho hoko hili hono maʻu ʻe Siosefa Sāmita ʻa e fakahā naʻe lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 40. Naʻe pehē ʻe Siosefa Sāmita, “naʻe fakasītuʻaʻi [ʻe Sēmisi] ʻa e folofola ʻa e ʻEikí, pea foki ki heʻene ngaahi tefitoʻi moʻoni mo e kakai kimuʻá” (Manuscript History of the Church, vol. A-1, p. 92, josephsmithpapers.org).

Fakaafeʻi e kau akó ke nau lau fakalongolongo ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 40:1–3, ʻo fekumi ki he ʻuhinga ne ʻikai talangofua ai ʻa Sēmisi Kovili ki he folofola ʻa e ʻEikí. Kole ki he kau akó ke lipooti e meʻa ʻoku nau maʻú.

  • Fakafehoanaki e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 40:1 mo e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 39:8. Ko e hā e meʻa naʻe kehé?

  • Makatuʻunga ʻi he meʻa kuó ke ako fekauʻaki mo Sēmisi Kovilí, ko e hā ʻe lava ke hoko kapau te tau tukulolo ki he manavaheé mo ikunaʻi kitautolu ʻe he tokanga ki he māmaní? (Hiki ʻa e tefitoʻi moʻoni ko ʻení ʻi he palakipoé ʻi he hili hono ʻomai e tali ʻa e kau akó: ʻE lava ke fakatupu ʻe he manavahē ki he fakatangá mo e tokanga ki he māmaní ke tau fakasītuʻaʻi ʻa e folofola ʻa e ʻOtuá mo maumauʻi ʻetau ngaahi fuakava mo Iá.)

Kole ki he kau akó ke nau aleaʻi mo ha hoa ako pe te nau tali fēfē e fehuʻi ko ʻení:

  • Ko e hā ha ngaahi founga ʻe lava ʻe he tokanga ki he māmaní mo e manavahē ki he fakatangá ʻo fakatupu ha taha ke ne fakasītuʻaʻi ʻa e ngaahi akonaki ʻa e ʻOtuá mo maumauʻi e ngaahi fuakava mo Iá?

Fakaafeʻi ha niʻihi tokosiʻi ʻi he kau akó, ʻi ha hili ha taimi feʻunga, ke nau vahevahe mo e kalasí ʻenau ngaahi talí.

  • Ko e hā ha meʻa kuó ne tokoniʻi koe ke ke tekeʻi ʻa e manavahē ki he fakatangá mo e tokanga ki he māmaní, kae lava ke ke tau tauhi faivelenga ki he ʻOtuá mo hoʻo ngaahi fuakavá?

Fakaafeʻi e kau akó ke nau fakalaulauloto ki he meʻa te nau lava ʻo fai ke fakaʻehiʻehi mei hono fakaʻatā ʻa e manavahē ki he fakatangá, pe ko e tokanga ki he māmaní, ke taʻofi kinautolu mei hono moʻui faivelenga ʻaki e ongoongoleleí. Poupouʻi kinautolu ke nau ngāue ʻo fakatatau ki ha faʻahinga ueʻi pē te nau maʻu.