‘Inisititiuti
Lēsoni 8 Naunau Teuteu ki he Kalasí: Ko Hono Fokotuʻu ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisí


“Lēsoni 8 Naunau Teuteu ki he Kalasí: Ko Hono Fokotuʻu ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisí,” Ngaahi Fakavaʻe ʻo Hono Toe Fakafoki Mai ʻo e Ongoongoleleí - Naunau ʻa e Faiakó (2019)

“Lēsoni 8 Naunau Teuteu ki he Kalasí,” Ngaahi Fakavaʻe ʻo Hono Toe Fakafoki Mai ʻo e Ongoongoleleí - Naunau ʻa e Faiakó

Lēsoni 8 Naunau Teuteu ki he Kalasí

Ko Hono Fokotuʻu ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisí

ʻĪmisi
Siosefa Sāmita ʻoku tuʻu ʻi muʻa ʻi ha haʻofanga

Ko e hā hono ʻuhinga kiate koe hoʻo mēmipasipi ʻi he Siasi ʻo Sīsū Kalaisi kuo toe fakafoki maí? ʻI hoʻo ako e lēsoni ko ʻení, fakakaukau ki he founga ʻe lava ke tataki ai ʻe hoʻo kau ki he Siasi ʻo e ʻEikí ki ha ngaahi tāpuaki lahi ange maʻau mo hoʻo fāmilí, kae pehē ki he niʻihi kehe ʻokú ke fetuʻutaki mo ia ʻi he kotoa ʻo hoʻo moʻuí.

Konga 1

ʻOku makehe fēfē nai e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní mei he ngaahi siasi mo e tui fakalotu kehé?

ʻI ha tuʻu ʻa Siosefa Sāmita ʻi he veʻe anovaí ʻi he ʻaho 6 ʻo ʻEpeleli ʻo e 1830, naʻá ne “mātā tonu ʻa hono papitaiso ʻene faʻeé mo e tamaí ki he siasí. Hili ha ngaahi taʻu lahi ʻenau fononga ʻi ha hala kehekehe ʻo fekumi ki he moʻoní, faifai pē kuo nau faaitaha ʻi he tuí. ʻI he tuʻu hake ʻene tamaí mei he vaí, naʻe puke ʻe Siosefa hono nimá ʻo ne taki atu ia ki he matā ʻutoʻutá.

“Naʻá ne fāʻofua hono fofongá ʻi he fatafata ʻene tamaí mo ne tangi, ‘ʻE hoku ʻOtua, kuó u moʻui ʻo mamata ki hono papitaiso ʻeku tamaí ki he siasi moʻoni ʻo Sīsū Kalaisí!’” (Kau Māʻoniʻoní: Ko e Talanoa ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisí ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní, vol. 1, Ko e Fuka ʻo e Moʻoní, 1815–1846 [2018], 94)

Hili hono liliu ʻe Siosefa Sāmita e Tohi ʻa Molomoná mo maʻu e mafai lakanga fakataulaʻeikí mei he kau talafekau fakalangí, naʻe fakahinohinoʻi ia ʻe he ʻEikí “ʻaki e Laumālie ʻo e Kikité mo e fakahaá … ke toe fokotuʻu e Siasi [ʻo Sīsū Kalaisí] ʻi heni ʻi he funga ʻo e māmaní” (Joseph Smith, in History, circa June 1839–circa 1841 [draft 2], 29, josephsmithpapers.org). ʻI he ʻaho 6 ʻo ʻEpeleli ʻo e 1830, ne fakatahataha mai ha kakai ʻe toko 60 nai ki he ʻapi ʻo Pita Uitemā ko e Lahí ʻi Feieti, Niu ʻIoke ke fakamoʻoni ki he “hopo hake ʻa e Siasi ʻo Kalaisí ʻi he ngaahi ʻaho fakaʻosi ko ʻení” ʻo fakatatau ki “he finangalo mo e ngaahi fekau ʻa e ʻOtuá” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 20:1).

ʻI he ʻaho naʻe fokotuʻu ai e Siasí, naʻe hikinimaʻi ʻe he Kāingalotú ʻa Siosefa Sāmita mo ʻŌliva Kautele ko honau ongo taki, maʻu e sākalamēnití, fakamoʻoni ki hono fakanofo ʻo ha kau tangata ki he ngaahi tuʻunga lakanga fakataulaʻeikí, mo mamata ki hono maʻu ʻe kinautolu kuo ʻosi papitaiso kimuʻá e meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní pea fakamaʻu ko e kau mēmipa ʻo e Siasí.

ʻI he ʻaho ko ʻení, naʻe pehē ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá:

Hili ha taimi fiefia ʻo ʻemau sio tonu mo ongoʻi ʻiate kimautolu ʻa e ngaahi tāpuaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní, ʻa ia naʻe tuku kiate kimautolu ʻo fakafou mai ʻi he ʻaloʻofa ʻa e ʻOtuá, naʻa mau mātuku ʻi he ʻilo fiefia kuo mau ʻosi hoko takitaha ko e mēmipa ʻo e “Siasi ʻo Sīsū Kalaisí,” pea tali kimautolu ʻe he ʻOtuá, kuo fokotuʻu ʻo fakatatau mo e ngaahi fekau mo e ngaahi fakahā naʻá Ne ʻomi kiate kimautolú. (Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palesiteni ʻo e Siasí: Siosefa Sāmita [2007], 158)

Naʻe fakahinohino mai ʻe he ʻEikí ʻo fakafou ʻi he fakahā ʻa e ʻaho totonu ke toe fokotuʻu ai Hono Siasí ʻi he māmaní (vakai, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 20, talateu ki he vahé), peá Ne foaki kimui ange e hingoa ʻoku totonu ke ui ʻaki e Siasí.

ʻĪmisi
fakaʻilonga, ako

Ako ke Teuteu ki he Kalasí

Lau ʻa e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 115:4–5.

Hili ha taʻu ʻe taha mo e konga mei hono fokotuʻu ʻo e Siasí, naʻe folofola mai e ʻEikí kuó Ne foaki kia Siosefa Sāmita mo e niʻihi kehe e mālohi “ke fokotuʻu ʻa e tuʻunga ʻo e siasi ko ʻení, pea ʻomi ia mei he kakapú, pea mei he fakapoʻulí, ko e siasi moʻoni mo moʻui pē taha ʻi he funga ʻo e māmaní kotoa, ʻa ia ko au, ko e ʻEikí, ʻoku ou leleiʻia aí, ʻa ia ko e lea ki he siasí fakakātoa kae ʻikai ki he tangata fakafoʻituituí” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 1:30).

ʻĪmisi
fakaʻilonga, fakalaulauloto

Fakalaulauloto ke Teuteu ki he Kalasí

Kuo tākiekina fēfē hoʻo moʻuí ʻi hoʻo hoko ko ha mēmipa ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisí?

Konga 2

Ko e hā ha ngaahi ʻuhinga ʻe niʻihi ʻoku folofola mai ai e ʻEikí “ko e siasi moʻoni mo moʻui pē ʻe tahá” ʻeni?

Naʻe akoʻi ʻe Palesiteni Tāleni H. ʻOakesi ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻo pehē:

ʻOku fakamatalaʻi ʻe he meʻa lalahi ʻe tolu—(1) kakato ʻo e tokāteliné, (2) mālohi ʻo e lakanga fakataulaʻeikí, mo e (3) fakamoʻoni kia Sīsū Kalaisí—ʻa e ʻuhinga naʻe fakahā ai ʻe he ʻOtuá pea tau lau ʻi heʻetau hoko ko ʻEne kau tamaioʻeiki, ko e Siasi moʻoni mo moʻui pē ʻeni ʻe taha ʻi he funga ʻo e māmaní. …

Koeʻuhí he kuo lahi e meʻa naʻe mole ʻi he Hē Mei He Moʻoní, naʻe ʻaonga ai ki he ʻEikí ke toe fakafoki mai e kakato ʻo ʻEne tokāteliné. …

Ko e mahino kakato ko ia e tokāteline ʻa Sīsū Kalaisí, ko e palani ia ʻe lava ai ke tau hoko ko e fānau ʻa e ʻOtuá ʻi he tuʻunga ʻoku totonu ke tau ʻi aí. …

Ko hono uá pea ko e tefitoʻi meʻa mahuinga ʻaupito ia … ko e mafai ko ia ʻo e lakanga fakataulaʻeikí. …

Tupu mei heʻetau maʻu e mālohi ʻo e lakanga fakataulaʻeikí, ʻoku maʻu ai ʻe he kau takí mo e kau mēmipa … kuo fakamafaí, ʻa e mālohi ke fakahoko e ngaahi ouau ʻo e lakanga fakataulaʻeikí. …

Ko e ʻuhinga hono tolu ko e Siasi moʻoni pē tahá kitautolú he ʻoku maʻu ai e moʻoni ki he natula ʻo e ʻOtuá pea mo ʻetau fetuʻutaki mo Iá, pea ʻoku tau maʻu ai ha fakamoʻoni makehe ʻo kau kia Sīsu Kalaisi. Makehe mei aí, ko ʻetau tui ki he natula ʻo e ʻOtuá ʻokú ne fakafaikehekeheʻi kitautolu mei he ngaahi tokāteline ʻa ha ngaahi siasi faka-Kalisitiane lahi. (Dallin H. Oaks, “The Only True and Living Church,” New Era, Aug. 2011, 3–5)

ʻĪmisi
tangata ʻokú ne foaki ha tāpuaki ki ha finemui

Naʻe toe fakamatalaʻi lahi ange ʻe ʻEletā Tēvita A. Petinā ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ko e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní “ʻoku moʻui tupu mei he ngaahi ngāue mo e ngaahi meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní” (“Maʻu ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní,” Ensign pe Liahona, Nōvema 2010, 97).

Kuo toe akoʻi foki ʻe Misa Teti R. Kalisitā naʻá ne hoko ko e Palesiteni Lahi ʻo e Lautohi Faka-Sāpaté ʻo pehē:

[Ko e folofola ʻa e ʻEikí ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 1:30] ʻoku ʻikai ʻuhingá ʻoku ʻikai ha moʻoni ʻi he ngaahi siasi kehé, he ʻoku ʻi ai moʻoni. ʻOku ʻikai ʻuhingá ʻoku ʻikai tupu ha lelei mei he ngaahi siasi kehé, he ʻoku ʻi ai e lelei lahi meiate kinautolu. Ka ko hono ʻuhingá ko e siasi pē ʻeni ʻe taha ʻoku ʻi ai kotoa e moʻoni kuo fakahaaʻi mai ʻi he kuonga fakakosipelí ni—ko e siasi ʻoku ʻi ai e ngaahi ouau ʻoku fie maʻu ki he hakeakiʻí mo e siasi pē ʻe taha ʻoku ʻi ai e lakanga fakataulaʻeiki ʻa e ʻOtuá ke fai ʻa e ngaahi ouau ʻoku tali fakalangi. Ko e hā e fakamoʻoni ʻoku tau maʻu ki he fakamatala ko ʻení? …

Kapau ʻe fakatatau ʻe ha tokotaha ʻa e palani ʻo e fuofua Siasi ʻo Kalaisí mo e siasi kotoa ʻi he māmaní he ʻaho ní, te ne ʻilo … ʻoku tatau tofu pē ia mo e siasi ʻe taha—ʻa e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní. (Tad R. Callister, “Ko e Hā ʻa e Mape ʻo e Siasi ʻo Kalaisí?” [Fakataha lotu ʻa e Polokalama Ako ʻa e Siasí maʻá e kakai lalahi kei talavoú, 12 Sānuali, 2014], ChurchofJesusChrist.org)

ʻOku mahuʻinga ke mahino ko e hoko ko ha mēmipa ʻo e “siasi moʻoni mo moʻui pē taha” ʻo Sīsū Kalaisí, ʻoku ʻikai ʻuhinga ia ke tau tui ʻoku tau lelei ange he kakai kehé. Ka ʻoku kau ʻi heʻetau mēmipasipí ha fatongia ke ʻofa ki he niʻihi kehé mo fakaafeʻi kinautolu ke nau haʻu kia Kalaisi pea maʻu e ngaahi tāpuaki ʻo ʻEne ongoongolelei kuo toe fakafoki maí.

ʻĪmisi
fakaʻilonga, fakalaulauloto

Fakalaulauloto ke Teuteu ki he Kalasí

Ko e hā ha ngaahi aʻusia kuó ne tokoniʻi koe ke ke ʻiloʻi ko e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ʻa e Siasi moʻoni mo moʻui pē ʻe tahá?

Konga 3

Ko e hā te u lava ke vahevahe mo ha taha ʻokú ne ongoʻi ʻe lava pē ke ne moʻui fakalotu pe fakalaumālie taʻe te ne kau ki he Siasi ʻo e ʻEikí?

Naʻe akonaki ʻa ʻEletā D. Toti Kulisitofasoni ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻo pehē:

ʻOku ʻi ai ha niʻihi ʻoku nau pehē ʻoku nau lotu pe fakalaumālie ka ʻoku ʻikai ke nau fie kau ki ha siasi pe fie maʻu pē ā ha faʻunga pehē. Ko ha meʻa fakafoʻituitui pē e lotú ia kiate kinautolu. Ka ko e Siasí naʻe fokotuʻu ia ʻe Sīsū Kalaisi—ko e uho Ia ʻetau moʻui fakalaumālié. …

… Naʻe kei tuʻu pē ʻa e taumuʻa mei he kuonga muʻá; ke malanga ʻaki ʻa e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí mo hono fakahoko ʻo e ngaahi ouau ʻo e fakamoʻuí—ʻi hono fakalea ʻe tahá, ke ʻomi e kakaí kia Kalaisi. …

… ʻOku mahuʻinga ke ʻiloʻi ko e taumuʻa taupotu taha ʻa e ʻOtuá ko ʻetau fakalakalaká. Ko Hono finangaló ke tau fai atu “mei he ʻaloʻofa ki he ʻaloʻofa, ʻo aʻu ki [heʻetau] maʻu hono fonu” [Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 93:13] ʻo e meʻa kotoa ʻokú Ne lava ʻo foakí. ʻOku mahulu hake ʻa e meʻa ia ʻoku fie maʻú ʻi he ongoʻi fakalaumālie peé. ʻOku fie maʻu ʻa e tui kia Sīsū Kalaisí, fakatomalá, papitaiso ʻi he vai pea mo e Laumālie, mo e kātaki ʻi he tui ki he ngataʻangá [vakai, 2 Nīfai 31:17–20]. He ʻikai lava ʻe ha taha ʻo aʻusia ʻeni ʻi he moveteveté, ko hono ʻuhinga ia ʻoku maʻu ai ʻe he ʻEikí ha siasi ke fokotuʻu ha fakatahaʻanga ʻo e Kau Māʻoniʻoní ke nau fepoupouaki ai ʻi he “hala fāsiʻi mo lausiʻi ʻa ia ʻoku fakatau ki he moʻui taʻengatá.” [2 Nīfai 31:18]. …

Kapau ʻoku tui ha taha ʻoku iku ʻa e hala kotoa pē ki hēvani pe ʻoku ʻikai ke ʻi ai ha ngaahi fie maʻu tukupau ia ki he fakamoʻuí, ʻe ʻikai leva ke ne fie maʻu ʻe ia ke malangaʻi ange e ongoongoleleí pe fie maʻu e ngaahi ouaú mo e ngaahi fuakavá ke huhuʻi ʻa e kakai moʻuí pe kau pekiá. Ka ʻoku ʻikai ke tau talanoa pē ki he moʻui taʻe-faʻa-maté ka ki he moʻui taʻengatá foki, pea koeʻuhí ko ia, ʻoku mahuʻinga leva ʻa e ʻalunga mo e ngaahi fuakava ʻo e ongoongoleleí. Pea ʻoku fie maʻu ʻe he Fakamoʻuí ha siasi ke ʻatā ia ki he fānau kotoa ʻa e ʻOtuá—ʻo tatau pē ki he kakai moʻuí mo e kau pekiá. (D. Todd Christofferson, “ ʻUhinga ʻo e Siasí,” Ensign pe Liahona, Nōvema 2015, 108, 110)

ʻĪmisi
fāmili ʻoku nau lue mai ki tuʻa mei ha fale

Naʻe akoʻi ʻe Sisitā Poni L. ʻOsikāsoni, ʻa ia naʻe hoko ko e Palesiteni Lahi ʻo e Kau Finemuí, ʻoku tokoni foki e kau atu ki he Siasí ke tau hoko ʻo hangē ange ko e Fakamoʻuí ʻaki hono ʻomi ha ngaahi faingamālie kiate kitautolu ke tau tokoniʻi mo ngāue fakaetauhi ki he niʻihi kehé:

Ko e moʻoni ʻoku tau ʻalu ʻi he uike kotoa ki heʻetau ngaahi fakataha ʻi he Siasí ke kau ʻi he ngaahi ouaú, ako e tokāteliné mo maʻu e ueʻi fakalaumālié, ka ko ha ʻuhinga matuʻaki mahuʻinga ʻe taha ki heʻetau ʻalú ke tau fetokoniʻaki, fefakalotolahiʻaki mo fekumi ki ha ngaahi founga ke tau fefakamālohiaʻaki ai ʻi hotau fāmili fakauōtí pea ʻi heʻetau hoko ko e kau ākonga ʻo e Fakamoʻui ko Sīsū Kalaisí. ʻOku ʻikai ke tau nofo ʻataʻatā pē ʻo tali ke maʻu mai pe foaki mai ha meʻa ʻi he lotú; ʻoku fie maʻu ke tau fai e foaki pea hoko ko e maʻuʻanga tokoni ki he foakí. …

Kole ki hoʻo Tamai Hēvaní ke fakahā atu ko hai he niʻihi ʻoku mou feohí ʻokú ne fie maʻu hoʻo tokoní, pea ueʻi koe ke ke ʻiloʻi ʻa e founga lelei taha ke tokoniʻi ai iá. Manatuʻi naʻe faʻa tokoni ʻa e Fakamoʻuí ki ha foʻi toko taha he taimi pē ʻe taha. (Bonnie L. Oscarson, “Ko e Ngaahi Fie Maʻu Hotau Tafaʻakí,” Ensign pe Liahona, Nōvema 2017, 26)

ʻĪmisi
fakaʻilonga, fakalaulauloto

Fakalaulauloto ke Teuteu ki he Kalasí

ʻE tokoni fēfē hoʻo kau longomoʻui atu ki he Siasi ʻo e ʻEikí ke ke hoko ai ʻo hangē ange ko Ia mo hoʻo Tamai Hēvaní? Ko e hā te ke lava ʻo fai ke kau lahi mo kakato ange ki he Siasi ʻo Sīsū Kalaisí?