2010–2019
Rõõmus ja kurbuses jää minuga!

Rõõmus ja kurbuses jää minuga!

Ma tunnistan, et Issand jääb meiega nii „rõõmus kui kurbuses”, et meie kannatused võivad saada „neelatud rõõmust Kristuses”.

Üks meie armastatud kirikulaul väljendab palvet: „Rõõmus ja kurbuses jää minuga!”1 Viibisin kord lennukil, mis sõitis vastu suurele tormile. Aknast välja vaadates nägin meie all tihedat pilvetekki. Loojuva päikese kiired peegeldusid pilvedelt, pannes nad eredalt särama. Peagi laskus lennuk läbi paksude pilvede ja ühtäkki ümbritses meid tihe pimedus, mis pani meid unustama eredat valgust, mida olime vaid hetk varem näinud.2

Mustad pilved võivad samuti moodustuda meie elus nii, et me ei näe Jumala valgust ja hakkame isegi kahtlema, kas see valgus meie jaoks enam üldse olemas on. Osa nendest pilvedest on depressioon, ärevus ning teised vaimse ja emotsionaalse kannatuse vormid. Need võivad moonutada seda, kuidas me näeme iseennast, teisi ja isegi Jumalat. Need mõjutavad naisi ja mehi igas vanuses ja igas maailmanurgas.

Samuti teeb meile kahju tuimaks tegev skeptilisuse pilv, mis võib mõjutada teisi, kes ei ole neid katsumusi kogenud. Just nagu kõik kehaosad, võib ka aju kogeda haigusi, traumat ja keemilise tasakaalu häireid. Kui meie meel kannatab, siis peaksime otsima abi Jumalalt, meid ümbritsevatelt inimestelt ning meditsiinitöötajailt ja vaimse tervise spetsialistidelt.

„Kõik inimesed – mehed ja naised – on loodud Jumala näo järgi. Igaüks on taevaste vanemate armastatud vaimupoeg või -tütar ning seega on igaühel jumalik loomus ja saatus.”3 Nagu meie Taevastel Vanematel ja meie Päästjal, on ka meil füüsiline keha4 ja me kogeme emotsioone.5

Mu kallid õed! On loomulik tunda mõnikord kurbust või muret. Kurbus ja ärevus on loomulikud inimtunded.6 Kuid kui oleme pidevalt kurvad ja kui valu blokeerib meie võimet tunda Taevase Isa ja Tema Poja armastust ning Püha Vaimu mõju, siis kannatame võib-olla depressiooni, ärevushäirete või mõne teise emotsionaalse tervise häire käes.

Minu tütar kirjutas kord: „Oli aeg ‥ mil tundsin end pidevalt äärmiselt kurvana. Ma arvasin alati, et kurbus on midagi, mida peab häbenema ning et see on nõrkuse tunnus. Seega hoidsin oma kurbuse enda teada. ‥ Tundsin end täiesti väärtusetuna.”7

Üks sõber kirjeldas seda järgmiselt: „Varasest lapsepõlvest peale olen pidevalt võidelnud lootusetuse, pimeduse, üksilduse ja hirmu tunnetega ning tundega, et olen katki või vigane. Andsin endast kõik, et oma valu varjata ning paista teistele, et olen edukas ja tugev.”8

Mu kallid sõbrad, see võib juhtuda igaühega meist – eriti kui õnneplaani uskudes asetame endale ebavajalikke koormaid, arvates, et peame juba praegu täiuslikud olema. Sellised mõtted võivad olla heidutavad. Täiuslikkuse saavutamine on protsess, mis leiab aset terve meie sureliku elu jooksul ja pärast seda ning mis saavutatakse ainult Jeesuse Kristuse armu kaudu.9

Seevastu kui me oma emotsionaalsetest raskustest avameelselt räägime ja mööname, et me pole täiuslikud, anname teistele loa jagada nende enda muresid. Üheskoos mõistame, et meil on lootust ning me ei pea üksinda kannatama.10

Jeesuse Kristuse jüngritena oleme teinud lepingu Jumalaga, et oleme „nõus kandma üksteise koormaid” ja „leinama koos nendega, kes leinavad”.11 See võib tähendada, et saame teadlikuks emotsionaalsetest häiretest, leiame vahendeid, mis aitavad neid katsumusi leevendada ning lõpuks tuua meid ennast ja teisi Kristuse juurde, kes on Meisterravitseja.12 Isegi kui me ei suuda mõista, mida teised läbi elavad, võib nende valu tunnistamine olla tähtis samm mõistmise ja tervenemise leidmisel.13

Mõnel juhul on depressiooni või ärevuse põhjuseid võimalik üles leida, teistel puhkudel võib selle tegemine raskem olla.14 Meie aju võib kannatada stressi15 või suure väsimuse pärast,16 mida on mõnikord võimalik parandada dieedi, une ja kehalise tegevusega. Teistel puhkudel võib olla vaja ka erialaspetsialistide juhendamisel teraapiat või ravimeid.

Ravimata vaimne või emotsionaalne haigus võib viia suurema isolatsioonini, arusaamatusteni, lõhenenud suheteni, enesele viga tegemiseni ja isegi enesetapuni. Tean seda omast käest, sest minu isa tegi palju aastaid tagasi enesetapu. Tema surm oli minu ja minu pere jaoks jahmatav ja südantlõhestav. Mul on läinud aastaid, et oma leinaga toime tulla ja vaid hiljuti sain teada, et sobilikel viisidel enesetapust rääkimine mitte ei innusta enesetapule, vaid aitab seda ära hoida.17 Olen nüüd avatult vestelnud isa surmast oma lastega ja näinud tervenemist, mida Päästja võib anda mõlemal pool eesriiet.18

Kahjuks paljud, kes kannatavad tõsise depressiooni käes, eemalduvad oma kaaspühadest, kuna tunnevad, et ei sobitu mingisse kujuteldavasse vormi. Võime aidata neil teada ja tunda, et nad tõepoolest kuuluvad meie hulka. On oluline mõista, et depressioon ei ole nõrkuse tulemus ega ole ka tavaliselt patu tagajärg.19 See „õitseb salajas, kuid kahaneb osaduses”.20 Koos võime murda läbi isolatsiooni- ja stigmapilvest, et kaoks häbikoorem ja võiks aset leida tervenemise ime.

Oma sureliku teenimistöö ajal tervendas Jeesus Kristus haigeid ja vaevatuid, kuid iga inimene pidi rakendama usku Temasse ja tegutsema, et saada Tema tervendamise osaliseks. Mõned kõndisid pikki vahemaid, teised sirutasid välja oma käe, et Tema kuuepalistust puudutada, ning mõnda pidi Tema juurde kandma, et nad võiksid terveks saada.21 Mis tervenemisse puutub, siis kas me mitte kõik ei vaja Teda meeleheitlikult? „Kas me pole mitte kõik kerjused?”22

Järgigem Päästja rada ja suurendagem kaastunnet, vähendagem oma kalduvust kohut mõista ja lõpetagem teiste vaimsuse arvustamine. Armastusega kuulamine on üks suurimaid ande, mida saame anda, ja võime aidata kanda või kergitada raskeid pilvi, mis meie armastatuid ja sõpru lämmatavad,23 et meie armastuse kaudu võiksid nad taas tunda Püha Vaimu ja tajuda seda valgust, mis lähtub Jeesusest Kristusest.

Kui teid ümbritseb pidevalt „pimeduse udu”24, siis pöörduge oma Taevase Isa poole. Miski, mida olete kogenud, ei või muuta igavest tõde, et olete Tema laps ja Ta armastab teid.25 Pidage meeles, et Kristus on teie Päästja ja Lunastaja ning Jumal on teie Isa. Nad mõistavad. Kujutlege, et nad on teie lähedal, kuulavad ja pakuvad tuge.26 „[Nad lohutavad] teid teie kannatustes.”27 Tehke kõik, mis suudate, ja usaldage Issanda lepitavat armu.

Teie heitlused ei määratle teid, kuid need võivad teid puhastada.28 „Liha sisse antud vaia” tõttu29 võib teil olla võime olla kaastundlikum teiste vastu. Püha Vaimu juhatusel jagage oma lugu ja seeläbi „abista[ge] nõrku, tõst[ke] käsi, mis on rippu vajunud, ja tugevda[ge] nõrkenud põlvi”.30

Neile meist, kel on hetkel raskusi või kes toetavad kedagi, kel on raskusi, olgem valmis järgima Jumala käske, et Tema Vaim võiks olla alati meiega.31 Tehkem neid väikeseid ja lihtsaid asju32, mis annavad meile vaimset jõudu. Nagu president Russell M. Nelson on öelnud: „Miski ei ava taevaid nii nagu kombinatsioon sellest, kui olla puhtam, kuuletuda täpselt, otsida tõsimeelselt, toituda iga päev rõõmuga Kristuse sõnadest Mormoni Raamatus ning pühendada regulaarselt aega templi- ja pereajalootööle.”33

Pidagem meeles, et meie Päästja Jeesus Kristus „[võttis] enda peale [meie] jõuetused, et ta sisemus võiks olla täidetud halastusega vastavalt lihale, et ta võiks teada, ‥ kuidas aidata [meid] vastavalt [meie] jõuetusele.”34 Ta tuli „parandama neid, kel murtud süda, ‥ trööstima kõiki leinajaid, ‥ andes neile laubaehte tuha asemele, rõõmuõli leina asemele, ülistusrüü kustuva vaimu asemele”.35

Ma tunnistan teile, et nii „rõõmus kui kurbuses” jääb Issand meiega, meie kannatused saavad „neelatud rõõmust Kristuses”36 ja „pärast kõike, mida me saame teha, saame me päästetud armu läbi”.37 Ma tunnistan, et Jeesus Kristus naaseb maa peale, „paranemine tema tiibade all”.38 Lõpuks Ta „pühib ära kõik pisarad [meie] silmist, ja ‥ ei ole enam ‥ vaeva”.39 Kutsun kõiki – „tulge Kristuse juurde ja saage täiuslikuks temas”40, siis „päike ei lähe enam looja ‥ , sest Jehoova on [meile] igaveseks valguseks ja [meie] leinapäevad lõpevad!”41. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.