2010–2019
Pärast meie usu proovilepanemist

Pärast meie usu proovilepanemist

Kui järgime Jumala häält ja Tema lepingurada, siis Ta tugevdab meid meie katsumustes.

Kui ma olin laps, pakkus üks lahke kirikuliige Frank Talley, et aitab mu perel Puerto Ricost Salt Lake Citysse lennata, et me templis pitseeritud saaksime. Kuid peagi hakkasid ilmnema takistused. Üks mu õdedest, Marivid, jäi haigeks. Lahendust leidmata, palvetasid mu vanemad, mida teha, ja tundsid, et peaksid reisi ikkagi ette võtma. Nad uskusid, et kui nad järgivad ustavalt Issanda õhutust, siis meie pere eest hoolitsetakse ja meid õnnistatakse ning nii see oligi.

Pole tähtis, milliste takistustega me elus silmitsi seisame, me võime olla kindlad, et Jeesus Kristus valmistab viisi edasi liikuda, kui kõnnime usus. Jumal on lubanud, et kõik, kes elavad Temaga tehtud lepinguid järgides, saavad Talle sobival ajal kõik Tema poolt lubatud õnnistused. Vanem Jeffrey R. Holland on öelnud: „Mõned õnnistused tulevad varem, mõned hiljem ja mõned ei tule enne kui taevas. Kuid need ei jää tulemata neile, kes võtavad omaks Jeesuse Kristuse evangeeliumi.”1

Moroni selgitas, et „usk on midagi, mida loodetakse ja mida ei nähta; mispärast, ärge vaielge, kuna te ei näe, sest te ei saa mingit tunnistust enne teie usu proovilepanemist.”2

Meie küsime: „Mida me peaksime tegema, et meie teele tulevatele katsumustele kõige paremini vastu seista?”

Esimest korda Kiriku presidendina avalikult esinedes õpetas president Russell M. Nelson: „Uue presidentkonnana soovime teha algust, pidades silmas lõppeesmärki. Sel põhjusel kõneleme täna teile templis. See eesmärk, mille poole igaüks meist pürgib, on saada rüütatud väega Issanda kojas, perega kokku pitseeritud, olla ustav templis tehtud lepingutele, mis teevad meid Jumala suurima anni – igavese elu – vääriliseks. Templitalitused ja templis sõlmitud lepingud on olulised, et tugevdada teie elu, teie abielu ja peret ning teie võimet seista vastu vastase rünnakutele. Templis kummardamine ja teenimine esivanemate nimel õnnistab teid suurema isikliku ilmutuse ja rahuga ning kindlustab teie pühendumist püsida lepingurajal.”3

Kui järgime Jumala häält ja Tema lepingurada, siis Ta tugevdab meid meie katsumustes.

Too aastaid tagasi templisse toimunud perereis oli raske, aga kui me lõpuks Utah’ osariigi Salt Lake City templile lähenesime, ütles mu ema tulvil rõõmu ja usku: „Meiega läheb kõik hästi! Issand kaitseb meid.” Me saime perena kokku pitseeritud ja mu õde sai terveks. See juhtus alles pärast mu vanemate usu proovilepanekut ja Issanda õhutusi järgides.

Minu vanemate eeskuju mõjutab meie elu ka tänapäeval. Nende eeskuju vastas meie evangeeliumi õpetusega seotud küsimustele ja aitasid meil mõista selle tähendust, eesmärki ja õnnistusi, mida evangeelium toob. Jeesuse Kristuse evangeeliumi küsimustele vastuste leidmine võib samuti aidata meil oma katsumustele usuga vastu seista.

Lõppkokkuvõttes, kõik, mida Jumal meid tegema kutsub ja teha käsib, on Tema armastuse väljendus meile ja Tema soov anda meile õnnistused, mis on ustavaid ootamas. Me ei saa eeldada, et meie lapsed hakkavad iseseisvalt evangeeliumi armastama. Meie kohus on neid õpetada. Kui aitame oma lastel õppida, kuidas valikuvabadust targalt kasutada, võib meie eeskuju inspireerida neid ise õigemeelseid valikuid tegema. Nende ustav elu võib omakorda aidata nende lastel ise evangeeliumi tõde teada.

Noored mehed ja noored naised, kuulake tänapäeva prohvetit endale kõnelemas. Otsige jumalikke tõdesid ja püüdke evangeeliumist ise aru saada. President Nelson andis hiljuti nõu: „Mis tarkusest jääb teil puudu? ‥ Järgige prohvet Josephi eeskuju. Leidke endale vaikne koht ‥ Olge Jumala ees alandlik. Valage süda oma Taevase Isa ette. Pöörduge Tema poole, et saada vastuseid.”4 Kui te oma armastavalt Taevaselt Isalt juhatust otsite, kuulates elavate prohvetite nõuannet ja vaadates õigemeelsete vanemate eeskuju, võib ka teist saada oma peres tugev usu lüli.

Vanematele, kelle lapsed on lepingurajalt lahkunud, aidake neid õrnalt tagasi tulla. Aidake neil mõista evangeeliumi tõdesid. Alustage kohe, kunagi pole liiga hilja.

Meie eeskuju õigemeelsest elust võib põhjustada suure muutuse. President Nelson on öelnud: „Viimse aja pühadena oleme harjunud mõtlema kirikust kui millestki, mis toimub meie kogudusehoonetes, mida toetatakse sellega, mida kodus tehakse. Me peame seda mustrit muutma. Käes on kodukeskse Kiriku aeg, mida toetatakse sellega, mis toimub meie koguduse- ja vaiahoonetes.”5

Pühakirjad õpetavad: „Õpeta poisile teed, mida ta peab käima, siis ta ei lahku sellelt ka mitte vanas eas!”6

Samuti öeldakse seal: „Ja nüüd, kuna sõna jutlustamisel oli suur kalduvus suunata rahvast tegema seda, mis on õiglane – jah, sel oli olnud võimsam mõju inimeste meeltele kui mõõgal või millelgi muul, mis nendega oli juhtunud – seepärast pidas Alma otstarbekaks, et nad peaksid Jumala sõna jõu järele proovima.”7

Siin on lugu ühest naisest, kes oli pahane, et tema poeg liiga palju kommi sööb. Kui palju ta ka poega ei noominud, ei lakanud too oma magusaisu rahuldamast. Murest murtuna otsustas naine viia poja kohtuma ühe targa mehega, kellest ta lugu pidas.

Ta pöördus mehe poole ja ütles: „Söör, mu poeg sööb liiga palju kommi. Palun, kas saaksite talle nõu anda kommi söömine lõpetada?”

Mees kuulas tähelepanelikult ja ütles siis naise pojale: „Mine koju ja tule kahe nädala pärast tagasi.”

Naine läks oma pojaga koju, tundes segadust ja mõeldes, miks ta ei palunud poisil kommisöömist lõpetada.

Kahe nädala pärast nad naasid. Tark mees vaatas poisile otsa ja ütles: „Poiss, sa peaksid kommisöömise lõpetama. See pole su tervisele hea.”

Poiss noogutas ja lubas seda teha.

Poisi ema küsis: „Miks te ei öelnud seda talle kaks nädalat tagasi?”

Tark mees naeratas. „Kaks nädalat tagasi sõin ma veel ise liiga palju kommi.”

Too mees elas sedavõrd ausalt, et ta teadis, et tema nõuandel oleks väge ainult siis, kui ta ise seda järgib.

Mõju, mis meil oma lastele on, on palju vägevam, kui nad näevad meid lepingurajal. Mormoni Raamatu prohvet Jaakob on näide sellisest õigemeelsusest. Tema poeg Enos kirjutas oma isa õpetuste mõjust:

„Mina, Enos, tundes oma isa, et ta oli õiglane mees – sest ta õpetas mulle oma keelt ja ka kasvatas mind Issanda hoolitsuse ja manitsuse all – ja õnnistatud olgu seepärast mu Jumala nimi –

‥ ja sõnad, mida ma olin tihti kuulnud oma isa rääkimas igavesest elust ja pühade rõõmust, vajusid sügavale mu südamesse.”8

Noorte sõjameeste emad elasid evangeeliumi järgi ja nende lapsed pakatasid enesekindlusest. Nende juht teatas:

„Nende emad olid neile õpetanud, et kui nad ei kahtle, siis Jumal päästab nad.

Ja nad kordasid mulle oma emade sõnu, öeldes: „Me ei kahtle, et meie emad teadsid seda.””9

Enost ja noori sõjamehi tugevdati nende vanemate usu kaudu, mis aitas neil oma usu katsumustele vastu seista.

Meid on tänapäeval õnnistatud Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumiga, mis tiivustab meid, kui tunneme heidutatust või muret. Meile kinnitatakse, et meie püüded kannavad vilja Issanda poolt määratud ajal, kui me oma usu katsumuste läbi edasi pürgime.

Hiljuti saatsime koos abikaasa ja piirkonna juhatusega vanem David A. Bednarit Haitil Port-au-Prince’i templi pühitsemisel. Meie poeg Jorge, kes tuli meiega kaasa, ütles oma kogemuse kohta järgmist: „Hämmastav, isa! Niipea kui vanem Bednar alustas pühitsuspalvet, võisin ma tunda, kuidas ruum täitus soojuse ja valgusega. See palve suurendas nii palju mu arusaamist templi eesmärgi kohta. See on tõepoolest Issanda koda.”

Mormoni Raamatus õpetab Nefi, et kui me soovime teada Jumala tahet, siis Ta tugevdab meid. Ta kirjutas: „Mina, Nefi, olles ülimalt noor, ‥ ja mul oli ka suur soov tunda Jumala saladusi, mispärast, ma hüüdsin Issanda poole; ja vaata, ta kõneles minuga ja pehmendas minu südant, nii et ma uskusin kõiki sõnu, mis minu isa oli rääkinud; mispärast, mina ei hakanud talle vastu nagu minu vennad.”10

Vennad ja õed! Aidakem oma lastel ja kõigil, kes on meie ümber, järgida Jumala lepingurada, et Vaim võiks õpetada neid ja pehmendada nende südameid, et nad sooviksid Teda kogu oma elu järgida.

Mõeldes oma vanemate eeskujule, ma mõistan, et meie usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse näitab meile teed tagasi oma taevasesse koju. Ma tean, et imed sünnivad pärast meie usu proovilepanekut.

Ma tunnistan Jeesusest Kristusest ja Tema lepitavast ohverdusest. Ma tean, et Ta on meie Päästja ja Vabastaja. Tema ja meie Taevane Isa tulid sel 1820. aasta kevadhommikul noore Joseph Smithi, taastamise prohveti juurde. President Russell M. Nelson on meie aja prohvet. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.