2010–2019
Lepinguline kuuluvus

Lepinguline kuuluvus

Jumalaga kokkukuulumine ja üksteisega Ta lepingurajal kõndimine on lepingulise kuuluvuse õnnistused.

Kallid vennad ja õed! Olete ehk kuulund lugu, kuidas Algühingu laps palvetama õppis. „Aitäh Sulle a-tähe eest, b-tähe eest, … g-tähe eest!” Lapse palve jätkub: „Aitäh Sulle õ, ä, ö, ü eest! Kallis Taevane Isa, aitäh Sulle number 1 eest, number 2 eest!” Algühingu õpetaja on murelik, kuid ei sekku. Laps ütleb: „Aitäh Sulle number 5 ja number 6 eest ja aitäh Sulle mu Algühingu õpetaja eest! Ta on ainuke, kes on lasknud mul palve lõpuni öelda.”

Taevane Isa kuuleb iga lapse palvet. Meid lõputult armastades kutsub Ta meid uskuma ning Kirikusse kuulumiseks lepingut sõlmima.

See maailm kubiseb pettekujutlustest, illusioonidest ja trikkidest. Näib olevat nii palju ajutist ja pealiskaudset. Kui lükkame kõrvale maskid, teeskluse, sotsiaalmeedia heakskiidu ja vastumeelsuse, hakkame ihkama midagi enamat kui mööduvat välist ilu, lühiajalist sidet või maise omakasu tagaajamist. Õnneks on selles küsimuses olemas lahendustee.

Jõudes lepingu kaudu Jumala suurte käskudeni Teda ja meie ümber olijaid armastada, ei tee me seda kui võõras ega külaline, vaid kui laps oma kodus.1 Ikka veel kehtib igivana paradoks. Kaotades lepingulise kuuluvuse kaudu oma maise mina, leiame ja kujundame oma parimat võimalikku igavikulist mina,2 mis on vaba, elav ja tõeline, ning määrame ära oma tähtsaimad suhted. Lepinguline kuuluvus tähendab anda Jumalale ja üksteisele pühalikke lubadusi pühade talituste kaudu, mis kutsuvad meie elus esile jumalikkuse väge, ning neist lubadustest kinni pidada.3 Kui paneme lepinguga panti kõik, mis me oleme, võib meist saada midagi enamat, kui me oleme. Lepinguline kuuluvus annab meile oma koha, loo ja võime kellekski saada. See tekitab eluks ja päästmiseks vajalikku usku.4

Jumalikud lepingud on Jumala armastamise ja Tema armastuse ning seeläbi teineteise armastamise ja üksteisevahelise armastuse allikad. Jumal, meie Taevane Isa, armastab meid rohkem ja tunneb meid paremini, kui me ise ennast armastame või tunneme. Usuga Jeesusesse Kristusesse ja enda muutmisega (meeleparandusega) kaasnevad halastus, arm, andestus. Need annavad tröösti, kui kogeme surelikkuses valu, üksildust ja ebaõiglust. Jumalana tahab meie Taevane Isa, et võtaksime vastu Ta suurima anni – Tema rõõmu, Ta igavese elu.5

Meie Jumal on Lepingujumal. Loomuse poolest Ta „pea[b] kinni lepingust ja näita[b] üles halastust”.6 Tema lepingud kehtivad „niikaua, kui kestab aeg või seisab maa või on selle palgel ükski inimene, keda päästa”.7 Me pole olemas selleks, et ekselda kindlusetuse ja kahtluste küüsis, vaid et tunda rõõmu armsatest lepingusuhetest, mis on „tugevam[ad] kui surma köidikud”.8

Jumala talituste ja lepingute nõuded kehtivad kõigile, kuid selle võimaluse ärakasutamine on igaühe enda otsustada. Jumala õigluse tõttu võib igaüks kõikjal ja ükskõik mis eas päästvad talitused vastu võtta. Kehtib valikuvabadus: igaüks otsustab ise, kas pakutud talitused vastu võtta. Jumala talitused on Tema lepinguraja teetähised. Me kutsume Jumala laste kojutoomise plaani lunastusplaaniks, päästmisplaaniks, õnneplaaniks. Lunastus, pääste ja selestiline õnn on saanud võimalikuks, kuna Jeesus Kristus „viis selle täiusliku lepituse täide”.9

Jumalaga kokkukuulumine ja üksteisega Ta lepingurajal kõndimine on lepingulise kuuluvuse õnnistused.

Esiteks on lepingulise kuuluvuse keskmes Jeesus Kristus kui „uue lepingu vaheme[es]”.10 Kõik võib hakata tööle meie kasuks, kui oleme „pühitset[ud] ‥ Kristuses, ‥ Isa lepingus”.11 Neile, kes jäävad ustavaks kuni lõpuni, saavad osaks kõik head ja lubatud õnnistused. „Nende ‥ rõõm[us] olukor[d], kes peavad kinni Jumala käskudest”, tähendab, et „nad on õnnistatud kõiges, nii ajalikes kui ka vaimsetes asjades” ja „ela[vad] koos Jumalaga lõputus õnnes”.12

Kui me austame oma lepinguid, võime end vahel tunda inglite seltsis. Ja me olemegi – nende seltsis, keda armastame ja kes õnnistavad meid siinpool eesriiet, ning nende seltsis, kes meid armastavad ja õnnistavad teisel pool eesriiet.

Hiljuti olime õde Gongiga kõige hellaloomulisema lepingulise kuuluvuse tunnistajateks ühes haiglapalatis. Üks noor isa vajas meeleheitlikult doonorneeru. Tema pere oli nutnud, paastunud ja palvetanud, et ta võiks saada uue neeru. Kui saabus teade elupäästvast neerust, ütles tema naine vaikselt: „Loodan, et selle teise perega on kõik korras.” Lepinguline kuuluvus on apostel Pauluse sõnul „see ‥, et me teie juures üheskoos olles vastastikku ergutaksime üksteist ühise usu, teie ja minu oma läbi”.13

Me võime kaotada eluteel usu Jumalasse, kuid Tema ei kaota kunagi usku meisse. Lamp tema välisukse ees on nii-öelda alati sisse lülitatud. Ta kutsub meid tulema või naasma lepingute juurde, mis on Tema rajal teetähisteks. Ta ootab, et saaks meid emmata, isegi kui oleme „alles kaugel”.14 Kui otsime, usk silmis, oma kogemustest mustrit, süžeeliini või ühendatavaid punkte, on Tema õrn halastus täiesti märgatav – eriti meie katsumustes, muredes, väljakutsetes, aga ka rõõmudes. Kuitahes sageli me ka komistame või kukume, siis üha Tema poole liikudes aitab Ta meid üks samm korraga.

Teiseks, Mormoni Raamat on tõend lepingulisest kuuluvusest, mida saame oma kätte võtta. Mormoni Raamat on lubatud vahend Jumala laste kokkukogumiseks, millest kuulutati prohvetlikult kui uuest lepingust.15 Kui loeme Mormoni Raamatut omaette ja koos teistega, olgu vaikselt või häälega, võime küsida Jumalalt „siira südamega, tõsise kavatsusega, uskudes Kristusesse” ja saada Püha Vaimu väel Jumalalt kinnitust, et Mormoni Raamat on õige.16 Siia juurde kuulub ka kinnitus, et Jeesus Kristus on meie Päästja, Joseph Smith on taastamisaja prohvet ja Issanda Kirikut kutsutakse Tema nime järgi Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikuks.17

Mormoni Raamat kõneleb muistse ja nüüdisaja lepingu vahendusel teiega, kes te olete Lehhi ehk „prohvetite lapsed”.18 Teie esiisad said lepingulise lubaduse, et teie, nende järeltulijad, tunnete Mormoni Raamatus ära hääle, mis tuleb nagu põrmust.19 See hääl, mida te lugedes tunnete, tunnistab, et te olete „lepingu lapsed”20 ja Jeesus on teie Hea Karjane.

Mormoni Raamatus kutsutakse Alma sõnadega meid kõiki sõlmima Issandaga „lepingu[t], et [me] teeni[me] teda ja pea[me] kinni tema käskudest, et ta võiks valada oma Vaimu veel rikkalikumalt [meie] peale”.21 Kui tahame muutuda paremaks või, nagu keegi on öelnud, „lakata olemast õnnetud ja olla õnnelikena õnnelikud”, oleme avatud juhistele, abile ja jõule. Me võime hakata lepingu kaudu Jumala ja ustavate usklike kogukonnaga kokku kuuluma ja saada Kristuse õpetuses lubatud õnnistusi22 juba praegu.

Kõigi Tema laste õnnistuseks taastatud preesterluse volitus ja vägi on lepingulise kuuluvuse kolmas mõõde. Ristija Johannes ning apostlid Peetrus, Jaakobus ja Johannes tulid käesoleval evangeeliumi ajajärgul austatud sõnumitoojatena Jumala juurest Tema preesterluse volitust taastama.23 Jumala preesterlus ja Tema talitused muudavad suhted maa peal sulnimateks ning saavad pitseerida lepingusuheid taevas.24

Preesterlus võib õnnistada sõna otseses mõttes hällist hauani – vastsündinule nime ja õnnistuse andmisest haua pühitsemiseni. Preesterluse õnnistused tervendavad, trööstivad ja nõustavad. Üks isa oli oma poja peale vihane, kuni tundis oma pojale hella preesterluse õnnistust andes andestavat armastust. Ainsa Kiriku liikmena oma peres polnud üks kallis noor naine kuigi kindel, et Jumal teda armastab, kuni sai inspireeritud preesterluse õnnistuse. Üllad patriarhid valmistuvad vaimselt kõikjal maailmas patriarhaalseid õnnistusi andma. Kui patriarh paneb käed teie pea peale, tunneb ja väljendab ta, kuidas Jumal teid armastab. Ta kuulutab, kellest te Iisraeli kojas põlvnete. Ta osutab Issanda õnnistustele. Üks iseloomult väga hooliv patriarhi naine rääkis mulle, kuidas tema ja ta pere eriti neil päevil, mil nende papa annab patriarhaalseid õnnistusi, Vaimu kohale kutsuvad.

Ja lõpuks tulevad lepingulise kuuluvuse õnnistused, kui järgime Issanda prohvetit ja tunneme rõõmu templilepingute järgi elamisest, sealhulgas abielust. Lepinguabielu saab taevaseks ja igaveseks, kui paneme iga päev oma abikaasa ja pere õnne esikohale. Kui „minu” asemele tuleb „meie”, siis me kasvame üheskoos. Me jääme üheskoos vanaks, me jääme üheskoos nooreks. Kui õnnistame üksteist eluaegse iseenda unustamise käigus, avastame, kuidas meie lootusi ja rõõme ajas ja igavikus õnnistatakse.

Kuigi olukorrad erinevad, kui teeme kõik, mida suudame, parima, mida suudame, ning palume ja otsime oma teel siiralt Issanda abi, siis Ta juhatab meid omal ajal ja viisil Püha Vaimu kaudu.25 Abielulepingu muudab siduvaks selle sõlmijate ühine otsus, mis tuletab meelde Jumalalt saadud valikuvabadust ja meie austust selle vastu ning Tema abi, mida saame õnnistusena, kui seda üheskoos otsime.

Suguvõsa põlvkondade lepingulise kuuluvuse viljad on tuntavad meie kodus ja südames. Lubage mul tuua selle kirjelduseks isiklikke näiteid.

Kui õde Gong ja mina armusime teineteisesse ja mõtlesime abiellumisele, sain ma teada valikuvabadusest ja otsustest. Teatud aja õppisime koolis kahes erinevas riigis kahel erineval mandril. Seetõttu võin ausalt öelda, et mul on doktorikraad rahvusvahelistes suhetes.

Kui küsisin „Taevane Isa, kas ma peaksin Susaniga abielluma?”, tundsin ma rahu. Kuid kui õppisin palvetama tõsise kavatsusega, ütlesin: „Taevane Isa, ma armastan Susanit ja tahan temaga abielluda. Luban olla parim abikaasa ja isa, kes ma olla suudan.” Kui tegutsesin ja langetasin oma parimad otsused, alles siis sain tugevaima vaimse kinnituse.

Meie Gongi ja Lindsay sugupuud, lood ja fotod FamilySearchi programmis aitavad meil nüüd põlvkondade jooksul läbi elatud lepingulise kuuluvuse kogemusi avastada ja nende kaudu sidemeid luua.26 Meie lugupeetud eellaste seas on järgmised inimesed:

Vanavanaema Alice Blauer Bangerterile tehti ühe päeva jooksul kolm abieluettepanekut ning hiljem palus ta oma abikaasal klopsida koorekirnu külge pedaal, et ta saaks samal ajal võid teha, kududa ja lugeda.

Vanavanaisa Loy Kuei Char tassis oma lapsi seljas ja seda vähest, mis ta perel oli, eeslil, kui nad Hawaii saare laavaväljasid ületasid. Chari pere põlvkondadepikkune pühendumine ja ohverdus on meie pere jaoks nüüd õnnistus.

Vanaema Mary Alice Powell Lindsay jäi viie väikse lapsega üksinda, kui ta abikaasa ja vanim poeg ootamatult vaid mõnepäevase vahega surid. Vanaema oli 47 aastat lesk ning kasvatas oma pere üles kohalike juhtide ja liikmete armastuse toel. Nende paljude aastate jooksul lubas vanaema Issandale, et kui Ta teda aitab, ei nurise ta kunagi. Issand aitas teda. Ta ei nurisenud kunagi.

Kallid vennad ja õed, nagu Püha Vaim on tunnistanud, koondub kõik hea ja igavene Jumala, meie Igavese Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristuse elule ja lepitusele. Meie Issand Jeesus Kristus on uue lepingu Vahemees. Jeesusest Kristusest tunnistamine on Mormoni Raamatu lepingueesmärk.27 Vande ja lepingu kaudu on Jumala taastatud preesterluse volituse eesmärk õnnistada kõiki Jumala lapsi, muuseas lepinguabielu, põlvest põlve kestva pere ja igaühe enda õnnistuste vahendusel.

Meie Päästja kuulutab: „Mina olen Alfa ja Oomega, Issand Kristus; jah, just mina see olen, algus ja lõpp, maailma Lunastaja.”28

Olnud meiega algusest peale, on Ta koos meiega kogu meie lepingulise kuuluvuse vältel kuni lõpuni. Tunnistan nii Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.