2010–2019
Teie suur seiklus
2019. a sügisene üldkonverents


Teie suur seiklus

Päästja kutsub meid iga päev jätma mugavusi ja turvalisust ning ühinema Temaga jüngriteekonnal.

Kääbikutest

Palju aastaid tagasi kirjutatud laste fantaasiaromaan algab sõnadega: „Maa all urus elas kääbik.”1

Bilbo Bagginsi lugu jutustab kõige tavalisemast ja tähelepandamatust kääbikust, kellele pakutakse kõige märkimisväärsemat võimalust – imelist šanssi kogeda seiklust, misjärel talle lubatakse suurt tasu.

Kuid probleem seisneb selles, et enamik enesest lugupidavaid kääbikuid ei taha seiklustega mingit pistmist teha. Nemad hindavad elus mugavust. Neile meeldib süüa kuus einet päevas, kui see on võimalik, ning veeta päevad oma aias külalistega vesteldes, lauldes, muusikariistu mängides ja elu lihtsaid rõõme nautides.

Kuid kui Bilbole antakse võimalus kogeda suurt seiklust, tõuseb miski sügavalt tema südamest. Ta mõistab kohe alguses, et teekond tuleb katsumusterohke. Isegi ohtlik. On võimalik, et ta ei jõuagi koju tagasi.

Ja siiski on seiklushimu jõudnud talle sügavale südamesse. Ja nii jätab see tähelepandamatu kääbik mugavuse seljataha ja asub suure seikluse rajale, mis viib teda kaugele „sinna ja tagasi”.2

Teie seiklus

Ehk on üks põhjus, miks see lugu nii paljudele meeldib, see, et see on ka meie lugu.

Kaua aega tagasi enne meie sündi, ajal, mis on meie mälestusest kadunud, kutsuti ka meid võtma osa suurest seiklusest. Selle ettepaneku tegi meie Jumal, meie Taevane Isa. Selles seikluses osalemine tähendas jätta maha Tema vahetu läheduse mugavus ja turvalisus. See tähendas, et pidime tulema maa peale teekonnale täis tundmata ohte ja proovilepanekuid.

Me teadsime, et see ei ole kerge.

Kuid teadsime ka, et saaksime hinnalisi aardeid, nende seas füüsilise keha, ning kogeksime surelikkuse intensiivset rõõmu ja kurbust. Me õpime pingutama, otsima ja võitlema. Me avastame tõdesid Jumala ja iseenda kohta.

Muidugi teadsime, et teeme teekonnal palju vigu. Kuid meile lubati, et tänu Jeesuse Kristuse suurele ohverdusele võime saada puhtaks oma üleastumistest, puhastatud oma vaimus ning ühel päeval tõusta üles ja olla koos oma armsamatega.

Me saime teada, kui palju Jumal meid armastab. Ta andis meile elu ja Ta soovib, et meid saadaks edu. Seepärast valmistas Ta meile Päästja. „Siiski,” ütles meie Isa Taevas, „sa võid ise valida, sest nõnda on sinule antud.”3

Surelikkuse seikluse mõni tahk tekitas Jumala lastele kindlasti muret ja kohutas neid isegi, sest suur arv meie vaimuvendadest ja -õdedest otsustas seda mitte läbi teha.4

Moraalse valikuvabaduse anni ja väe kaudu otsustasime, et see, mida võime potentsiaalselt õppida ja kelleks võime igavikus saada, on riski väärt.5

Ja nii, usaldades Jumala ja Tema Armastatud Poja lubadusi ja väge, võtsime väljakutse vastu.

Mina võtsin.

Ja seda tegite ka teie.

Me olime nõus lahkuma oma turvalisest esimesest seisundist ja tegema läbi omaenda suure seikluse „sinna ja tagasi”.

Kutse seiklusele

Ja siiski on surelikul elul oma viis meie tähelepanu kõrvale juhtida, kas pole? Me kaotame silmist oma suure otsirännaku, eelistades mugavust ja kergust kasvu ja edenemise asemel.

Siiski on meil sügaval südames midagi, mida ei saa eitada, midagi, mis januneb kõrgema ja üllama eesmärgi poole. See on üks põhjus, miks inimesi tõmbab evangeeliumi ja Jeesuse Kristuse Kiriku poole. Taastatud evangeelium on mõnes mõttes järjekordne seikluses osalemise kutse, mille me eelmises elus vastu võtsime. Päästja kutsub meid iga päev jätma mugavuse ja turvalisuse ning ühinema Temaga jüngriteekonnal.

Sellel teel on palju käänakuid. Palju künkaid, orge ja ringkäike. Ka palju metafoorseid ämblikke ja trolle ning isegi paar draakonit. Kuid kui te püsite rajal ja usaldate Jumalat, siis leiate lõpuks tee oma hiilgava saatuse juurde ja tagasi oma taevasesse koju.

Kuidas te saate algust teha?

See on üpris lihtne.

Kallutage oma süda Jumala poole

Esiteks peate otsustama kallutada oma süda Jumala poole. Püüdke iga päev Teda leida. Õppige Teda armastama. Ja seejärel laske armastusel innustada Tema õpetusi õppima, mõistma ja järgima ning pidama kinni Jumala käskudest. Jeesuse Kristuse taastatud evangeelium on antud meile lihtsal ja selgel viisil, et isegi laps võib seda mõista. Samal ajal on Jeesuse Kristuse evangeeliumis vastused elu kõige raskematele küsimustele ning see sisaldab mõistetamatut sügavust ja keerukust, et isegi pärast eluaegset uurimist ja mõtisklemist suudame vaevu mõista sellest väikest osa.

Kui kõhklete selles seikluses, kuna kahtlete oma võimetes, siis pidage meeles, et jüngriks olemine ei seisne täiuslikult tegutsemises, vaid sihipärases tegutsemises. Teie valikud näitavad palju enam kui teie võimed, kes te tõeliselt olete.6

Isegi kui teil kõik ei õnnestu, võite teha valiku mitte alla anda ja pigem avastada enda julgus, pürgida edasi ja tõusta kõrgemale. See on selle teekonna suur proovilepanek.

Jumal teab, et te pole täiuslik ja et teil kõik ei õnnestu. Jumal ei armasta teid vähem siis, kui teil on raskusi, või rohkem, kui teid edu saadab.

Nagu armastav lapsevanem soovib Ta vaid, et jätkaksite sihikindlat pingutamist. Jüngrirada on nagu klaveri õppimine. Ehk ei suuda te alguses rohkemat kui vaevu äratuntavat lihtsat viisi mängida. Kuid kui te harjutate, siis ühel päeval mängite praeguste lihtsate viisikeste asemel imelisi sonaate, rapsoodiaid ja kontserte.

See päev ei pruugi tulla selles elus, kuid see tuleb. Kõik, mida Jumal palub, on see, et jätkaksite sihikindlat pingutamist.

Pöörduge armastuses teiste poole

Teie valitud rajas on midagi huvitavat, peaaegu paradoksaalset: ainus viis teie evangeeliumiseikluses edeneda on aidata ka teistel edeneda.

Teiste aitamine ongi jüngriraja olemus. Usk, lootus, armastus, kaastunne ja teenimine arendavad meid kui jüngreid.

Teie püüdlus aidata vaeseid ja abivajajaid ning ulatada abikäsi kurnatuile puhastab ja tugevdab teie enda olemust, teie vaim kasvab ja te kõnnite veidi kindlamalt.

Kuid armastus ei saa lähtuda tasu lootusest. See ei või olla teenimine, mis ootab tunnustust, imetlust või soosingut.

Tõelised Jeesuse Kristuse jüngrid armastavad Jumalat ja Tema lapsi ilma mingit vastutasu ootamata. Me armastame neid, kes meile pattumust valmistavad, ja neid, kellele me ei meeldi. Isegi neid, kes meid pilkavad, väärkohtlevad ja meile haiget teha püüavad.

Kui täidate oma südame Kristuse puhta armastusega, siis ei jäta te ruumi vimmale, arvustamisele ja häbivääristamisele. Te peate kinni Jumala käskudest, sest armastate Teda. Selle käigus muutute tasapisi rohkem Kristuse sarnaseks oma mõtetes ja tegudes.7 Ja milline seiklus saaks sellest suurem olla?

Jagage oma lugu

Kolmandaks püüame sellel teekonnal võtta enda peale Jeesuse Kristuse nime ja mitte häbeneda olla Jeesuse Kristuse Kiriku liige.

Me ei varja oma usku.

Me ei mata seda maha.

Hoopis vastupidi, me räägime oma teekonnast teistega normaalsel ja loomulikul viisil. Seda ju sõbrad teevadki – nad räägivad teemadel, mis on nende jaoks olulised. Teemadel, mis on neile südamelähedased ja mis neile korda lähevad.

Just seda me teeme. Te jagate oma lugusid ja kogemusi Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmena.

Mõnikord ajavad teie lood inimesi naerma. Mõnikord toovad neile pisara silma. Mõnikord aitavad need inimestel leida kannatlikkust, vastupidavust ja julgust seista veel üks tund, veel üks päev ja astuda Jumalale veidi lähemale.

Jagage oma kogemusi isiklikult, sotsiaalmeedias, rühmades, kõikjal.

Üks viimaseid asju, mida Jeesus käskis oma jüngritel teha, oli käia kogu maailmas ja jagada lugu ülestõusnud Kristusest.8 Täna võtame ka meie rõõmsalt vastu selle suure ülesande.

Milline imeline sõnum meil jagada on: tänu Jeesusele Kristusele võib iga mees, naine ja laps naasta turvaliselt nende taevasesse koju ning elada seal hiilguses ja õigemeelsuses.

Meil on veel teisi häid uudiseid, mida jagada.

Jumal on ilmunud inimestele tänapäeval! Meil on elav prohvet.

Lubage mul teile meelde tuletada, et Jumalal ei ole vaja, et te „müüksite” taastatud evangeeliumi või Jeesuse Kristuse Kirikut.

Ta lihtsalt ootab, et te seda vaka alla ei peida.

Ja kui inimesed otsustavad, et Kirik ei ole nende jaoks, siis see on nende otsustada.

See ei tähenda, et olete läbi kukkunud. Te kohtlete neid ka edaspidi lahkesti. Samuti ei tähenda see, et te ei või neid uuesti kutsuda.

Juhusliku sotsiaalse kontakti ja kaastundliku julge jüngri vahe on lihtsalt kutse!

Me armastame ja austame kõiki Jumala lapsi vaatamata nende positsioonile elus, vaatamata nende rassile või usule, vaatamata nende otsustele elus.

Meie omalt poolt ütleme: „Tulge ja vaadake! Saage ise teada, kui rahuldustpakkuv ja kaasahaarav on jüngrirajal käimine.”

Me kutsume inimesi: „Tulge ja aidake meil maailma paremaks muuta!”

Ja me ütleme: „Tulge ja jääge. Me oleme teie vennad ja õed. Me pole täiuslikud. Me usaldame Jumalat ja püüame pidada Tema käske.

Tulge meie juurde ja te muudate meid paremaks. Ja selles protsessis saate ka ise paremaks. Kogeme seda seiklust üheskoos.”

Millal peaksime alustama?

Kui meie sõber Bilbo Baggins tundis seikluse kutset endas tõusmas, otsustas ta esmalt öösel hästi magada, tugevasti hommikust süüa ja koidu ajal teele asuda.

Kui Bilbo üles ärkas, märkas ta, et tema majas valitses segadus ja see oleks peaaegu seganud järgimast tema üllast plaani.

Kuid siis tuli tema sõber Gandalf ja küsis: „Millal sa küll tulema hakkad?”9 Et oma sõpradele järele jõuda, pidi Bilbo ise otsustama, mida teha.

Ja nii leidis see väga normaalne ja tähelepandamatu kääbik ennast jooksmas välja esiuksest seiklusrajale nii kiiresti, et unustas maha oma mütsi, jalutuskepi ja taskuräti. Ta jättis isegi oma teise hommikusöögi pooleli.

Ehk on meil ka sellest midagi õppida.

Kui teie ja mina oleme tundnud ergutust liituda selle suure seiklusega jagada seda, mille meie armastav Taevane Isa meie jaoks kaua aega tagasi ette valmistas, ning selle järgi elada, siis kinnitan ma teile, et täna on see päev, mil järgida Jumala Poega ja meie Päästjat Tema teenimis- ja jüngrirajal.

Me võime veeta terve elu, oodates seda hetke, mil kõik täiuslikult joondub. Kuid nüüd on käes aeg pühenduda täielikult Jumala otsimisele, teiste teenimisele ja oma kogemuse jagamisele teistega.

Jätke maha oma müts, jalutuskepp, taskurätt ja segamini maja.10

Need meist, kes juba kõnnivad sellel rajal – olge julged, kaastundlikud, enesekindlad ja jätkake!

Need, kes on sellelt rajalt lahkunud – tulge palun tagasi, liituge taas meiega, tehke meid tugevamaks.

Ja need, kes pole veel alustanud – milleks viivitada? Kui te soovite kogeda selle suure vaimse teekonna imesid, siis tehke esimene samm omaenda suures seikluses! Rääkige misjonäridega. Rääkige oma viimse aja pühadest sõpradega. Rääkige nendega sellest imepärasest tööst ja imeteost.11

On aeg algust teha!

Tulge meiega!

Kui tunnete, et teie elus võiks olla suurem tähendus, kõrgem eesmärk, tugevamad peresidemed ja lähedasem side Jumalaga, siis palun, tulge meiega.

Kui otsite inimeste kogukonda, kes teevad tööd, et saada paremaks, aidata abivajajaid ja muuta maailm paremaks paigaks, siis tulge meiega!

Tulge ja vaadake, mida imeline, imetabane ja seiklusterohke teekond endast kujutab.

Sel teekonnal leiate te iseenda.

Te leiate tähenduse.

Te leiate Jumala.

Te leiate oma elu kõige seiklusterohkema ja hiilgavama teekonna.

Tunnistan sellest meie Lunastaja ja Päästja Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. J. R. R. Tolkien. Kääbik ehk sinna ja tagasi (2001), lk 3.

  2. „Kääbiku” alapealkiri.

  3. Ms 3:17.

  4. Vt Ii 38:4–7 (Jumala pojad tõstsid rõõmukisa); Js 14:12–13 (kõrgemale Jumala tähtedest ma tõstan oma aujärje); Ilm 12:7–11 (ja sõda tõusis taevas).

  5. „Prohvet Joseph Smith kirjeldas valikuvabadust kui „meele vaba tahet, mille taevas on nii armuliselt ühe kõige väljavalituma annina inimkonnale andnud” [Teachings of the Prophet Joseph Smith, koost Joseph Fielding Smith (1977), lk 49]. See „meele vaba tahe” ehk valikuvabadus on vägi, mille tõttu on inimesed „vabad tegutsema” (ÕL 58:28). See hõlmab tahte rakendamist, et valida head ja halba või erineval tasemel head või halba, ning samuti võimalust kogeda vastava valiku tagajärgi. Taevane Isa armastab oma lapsi nii väga, et Ta soovib, et me saavutaksime oma täieliku potentsiaali – saaksime selliseks nagu Tema. Et areneda, peab inimesel olema kaasasündinud võime teha valik enda soovi järgi. Valikuvabadus on Tema plaani nii oluline osa, et „isegi Jumal ei saa teha inimesi endasarnaseks ilma, et nad oleksid vabad” [David O. McKay. Whither Shall We Go? Or Life’s Supreme Decision. – Deseret News, 8. juuni 1935, lk 1]. (Byron R. Merrill. Agency and Freedom in the Divine Plan. Window of Faith: Latter-day Saint Perspectives on World History, toim Roy A. Prete [2005], lk 162.)

  6. J. K. Rowlingi raamatus „Harry Potter ja saladuste kamber” ütleb Sigatüüka kooli direktor Dumbledore midagi väga sarnast noorele Harry Potterile. See on imeline nõu ka meile. Ma olen kasutanud seda oma sõnumites varem ja arvan, et see on kordamist väärt.

  7. „Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me tema ilmudes oleme temasarnased, sest me näeme siis teda, nagu tema on” (Jh 3:2; rõhutus lisatud).

    Samas kui sellise muutuse mõistmine võib käia üle meie võimete, siis „seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, et oleme Jumala lapsed.

    Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad, et kui me ühes temaga kannatame, siis meid ühes temaga ka austatakse.

    Sest ma arvan, et selle aja kannatused ei ole midagi tulevase au vastu, mis meile peab ilmsiks saama” (Rm 8:16–18; rõhutus lisatud).

  8. Vt Mt 28:16–20.

  9. Tolkien. Kääbik, lk 33.

  10. Vt Lk 9:59–62.

  11. Vt LeGrand Richards. A Marvelous Work and a Wonder, (1966).