Suur teine käsk
Meile teeb suurimat rõõmu, kui saame aidata oma vendi ja õdesid.
Mu kallid vennad ja õed! Tänan teid kõige eest, mida te teete, et aidata koguda Iisraeli kokku mõlemal pool eesriiet, tugevdada oma perekonda ja õnnistada abivajajate elu. Tänan teid, et te elate nagu Jeesuse Kristuse tõelised järgijad.1 Te teate Tema kahte suurt käsku – armastada Jumalat ja armastada oma ligimest – ning teile meeldib neile kuuletuda.2
Viimase kuue kuu jooksul oleme õde Nelsoniga kohtunud tuhandete pühadega oma reisidel Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, Vaikse ookeani saartele ja mitmesse Ameerika Ühendriikide linna. Me loodame oma reiside ajal teie usku tugevdada. Ja ometi naaseme ise alati nii, et liikmed ja sõbrad, keda kohtasime, on tugevdanud hoopis meie usku. Lubage mul jagada hiljuti saadud kogemuste seast kolme tähendusrikast hetke.
Mais sõitsime õde Nelsoniga koos vanem Gerrit W. ja õde Susan Gongiga Vaikse ookeani lõunaosa saartele. Uus-Meremaal Aucklandi linnas oli meil au kohtuda imaamidega kahest Christchurchi linna mošeest, kus vaid kaks kuud varem pandi toime kohutav kuritegu ja tulistati süütuid kummardajaid.
Avaldasime neile kahele teist usku vennale kaastunnet ja kinnitasime veel kord vastastikust pühendumist usuvabadusele.
Lisaks pakkusime neile mošeede taastamiseks vabatahtlikku tööjõudu ja mõõdukat rahalist toetust. Meie kohtumine nende moslemijuhtidega pakatas vennalikest õrnuseavaldustest.
Augustis kohtusime ühes õde Nelsoni, vanem Quentin L. ja õde Mary Cookiga Argentina pealinna Buenos Airese inimestega, kellest enamik polnud meie usku ja kelle ellu olid saabunud muudatused tänu Viimse Aja Pühade heategevusorganisatsiooni kaudu muretsetud ratastoolidele. Meid inspireeris nende rõõmust pakatav tänulikkus, et nad saavad nüüd ringi liikuda.
Ja kolmas väärtuslik hetk leidis aset vaid mõni nädal tagasi siin Salt Lake Citys. Selle taga oli üks eriline kiri, mille sain oma sünnipäeval ühelt 14-aastaselt noorelt naiselt, kellele panen nimeks Mary.
Mary kirjutas sellest, mis tal on minuga ühist. „Teil on 10 last. Meil on 10 last. Te räägite hiina keelt. Seitse meie pere last, teiste seas ka mina, lapsendati Hiinast, mistõttu on hiina keel meie emakeel. Te olete südamekirurg. Minu õele tehti kaks lahtist südameoperatsiooni. Teile meeldib kahetunnine kirik. Meile meeldib kahetunnine kirik. Teil on absoluutne kuulmine. Ka minu vennal on absoluutne kuulmine. Ta on pime nagu minagi.”
Mary sõnad läksid mulle hinge. Neist paljastus mitte ainuüksi ta suurepärane vaim, vaid ka tema ema ja isa pühendumus.
Nii viimse aja pühad kui ka teised Jeesuse Kristuse järgijad otsivad alati võimalusi, kuidas teisi aidata, nende meelt ülendada ja neid armastada. Need, kes on nõus, et neid kutsutakse Issanda rahvaks, on „nõus kandma üksteise koormaid, ‥ leinama koos nendega, kes leinavad; ‥ ja trööstima neid, kes vajavad tröösti”.3
Nad püüavad tõeliselt elada suure esimese ja teise käsu järgi. Kui armastame Jumalat kogu südamest, pöörab Ta meie südamed kaunis, vooruslikus ringlemises teiste heaolu poole.
Võimatu on arvutada kogu teenimise hulka, mida viimse aja pühad ümber maakera päevast päeva, aastast aastasse osutavad, kuid kõike head, mida teeb Kirik organisatsioonina abikätt vajavate meeste ja naiste, poiste ja tüdrukute õnnistamiseks, on võimalik välja arvutada.
Kirik alustas humanitaarabiga 1984. aastal. Tookord paastus kogu Kirik selle nimel, et koguda raha neile, keda vaevas Ida-Aafrikat räsinud põud. Selle üheainsa paastupäevaga annetasid Kiriku liikmed 6,4 miljonit dollarit.
Seejärel lähetati vanem M. Russell Ballard ja vend Glenn L. Pace Etioopiasse hindama, kuidas pühitsetud raha kõige paremini kasutada. Sellest jõupingutusest sai alguse hiljem tuntuks saanud Viimse Aja Pühade Heategevus.
Sellest ajast peale on Viimse Aja Pühade Heategevus pakkunud üle kahe miljardi dollari väärtuses abi, et toetada abivajajaid kogu maailmas. Selle toe pakkumisel ei hoolita toetuse saajate usulisest kuuluvusest, rahvusest, rassist, seksuaalsest sättumusest, soost ega poliitilistest vaadetest.
See ei ole veel kõik. Selleks et aidata hätta sattunud liikmeid Issanda Kirikus, armastame me muistset paastuseadust ja elame selle järgi.4 Me tunneme nälga, et aidata neid, kes on näljased. Me oleme ühel päeval kuus söömata ning annetame selle toidu maksumuse ulatuses (ja enamgi veel) abivajajate aitamiseks.
Ma ei unusta iial oma esimest külaskäiku Lääne-Aafrikasse 1986. aastal. Meie koosolekutele tuli arvukalt pühasid. Kuigi neil nappis materiaalset vara, tuli enamik kohale laitmatutes valgetes riietes.
Küsisin vaiajuhatajalt, kuidas ta nii vähesega toime tulevate liikmete eest hoolitseb. Ta vastas, et nende piiskopid tunnevad oma rahvast hästi. Kui liikmed said lubada endale iga päev kaks einet, polnud mingit abi vajagi. Kuid kui nad said lubada endale isegi oma sugulaste abiga vaid ühe eine, kui sedagi, varustasid piiskopid neid paastuannetuste eest ostetud toiduga. Seejärel tõi ta välja tähelepanuväärse fakti: nende paastuannetused ületasid tavaliselt nende kulutusi. Seejärel saadeti paastuannetuste ülejääk mujale, kus inimeste vajadused olid nende omadest suuremad. Need hakkajad Aafrika pühad andsid mulle suure õppetunni paastuseaduse ja -meelsuse väe kohta.
Kiriku liikmetena tunneme hingesugulust nendega, kes mingil viisil kannatavad.5 Jumala poegade ja tütardena oleme kõik vennad ja õed. Me võtame kuulda Vana Testamendi manitsust: „Ava heldesti oma käsi oma vennale, hädalisele ja vaesele.”6
Lisaks püüame elada Issanda Jeesuse Kristuse õpetuste järgi, nagu need on kirjas Matteuse 25. peatükis:
„Sest mul oli nälg, ja te andsite mulle süüa; mul oli janu, ja te jootsite mind; ma olin võõras, ja te võtsite mind vastu;
ma olin alasti, ja te riietasite mind; ma olin haige, ja te tulite mind vaatama. ‥
Mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!”7
Lubage mul osundada vaid mõnda näidet sellest, kuidas Kirik järgib neid Päästja õpetusi.
Selleks et aidata leevendada nälga, peab Kirik kogu maailmas 124 piiskopi laohoonet. Nende kaudu antakse igal aastal abivajajatele ligikaudu 400 000 toidutellimust. Nendes kohtades, kus laohooneid pole, kasutavad piiskopid ja kogudusejuhatajad abi vajavatele liikmetele toidu ja muu vajaliku muretsemiseks Kiriku paastuannetusfondi raha.
Kuid näljaga seotud probleeme on palju ka Kirikust väljaspool. Need suurenevad kõikjal maailmas. Hiljutises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni aruandes toodi välja, et alatoitunute arv maailmas ületab nüüdseks 820 miljonit ehk peaaegu iga üheksas maakera elanik on alatoitunud.8
Milline kainestav statistika! Me oleme teie panuse eest nii tänulikud. Tänu teie südamlikule heldusele jõuavad väga vajalikud toiduained, riided, ajutine peavari, ratastoolid, ravimid, puhas vesi ja enamgi veel kogu maailmas miljoniteni.
Saastatud vesi põhjustab kogu maailmas palju haigusi. Tänaseks on Kiriku hamanitaarabialgatus aidanud varustada puhta veega sadu kogukondi 76 riigis.
Suurepärane näide on üks Kongo Demokraatlikus Vabariigis Luputa linnas tehtud projekt. Selles rohkem kui 100 000 elanikuga linnas puudus veevarustus. Elanikud pidid kõndima pikki vahemaid ohutute veeallikateni. 29 kilomeetri kauguselt avastati mägiallikas, kuid linnaelanikel puudus sellele regulaarne juurdepääs.
Saanud sellest probleemist teada, tegid meie humanitaarabimisjonärid Luputa juhtidega koostööd, pakkudes neile materjale ja väljaõpet, et vesi torustiku abil linna juhtida. Luputa rahvas kaevas kolm aastat meetrisügavust kraavi läbi džungli ja kivipinnase. Üheskoos töötades saabus lõpuks rõõmupäev, mil puhas värske vesi jõudis selles külas kõigini.
Kirik aitab ka pagulasi, ükskõik kas nad pagevad tsiviilkonfliktide, loodusõnnetuste või usulise tagakiusamise eest. Nüüdseks on oma kodust mujale elama paigutatud rohkem kui 70 miljonit inimest.9
Ainuüksi 2018. aastal varustas Kirik pagulasi esmatarbevahenditega 56 riigis. Lisaks sellele aitavad paljud Kiriku liikmed oma vabast ajast pagulastel uude kogukonda lõimuda. Me täname teid kõiki, kes ulatavad sõbrakäe, et aidata neid, kes püüavad endale uut kodu rajada.
Tänu heldetele annetustele Ameerika Ühendriikides asuvatele Deseret Industries organisatsiooni kauplustele kogutakse ja sorteeritakse igal aastal miljonite kilode kaupa riideesemeid. Samal ajal kui kohalikud piiskopid kasutavad neid tohutuid varusid abi vajavate liikmete aitamiseks, annetatakse suurim osa teistele heategevusorganisatsioonidele, kes jaotavad seda kogu maailmas.
Ja kõigest möödunud aastal pakkus Kirik silmade tervisega seotud abi rohkem kui 300 000 inimesele 35 riigis, vastsündinutega seotud abi tuhandetele emadele ja imikutele 39 riigis ning varustas ratastoolidega rohkem kui 50 000 inimest kümnetes riikides.
Kirikut teatakse hästi kui ühte esmareageerijat, kui õnnetus peaks tabama. Mõjualuste asupaikade Kiriku-juhid plaanivad oma meeskonnaga veel enne orkaani tabamist ette, kuidas nad toimetavad kannatanuteni abivahendeid ja vabatahtlikest abilisi.
Ainuüksi möödunud aastal viis Kirik kogu maailmas ellu rohkem kui 100 hädaabiprojekti orkaani- ja tulekahjuohvrite ning üleujutustes, maavärinates ja muudes õnnetustes kannatanute aitamiseks. Alati kui võimalik, mobiliseerub rohkelt kollastes Abikäte-vestides kirikuliikmeid, et katastroofis kannatada saanuid aidata. Selline abistamine, mida nii paljud teist teevad, ongi teenimistöö olemus.
Mu kallid vennad ja õed! Minu kirjeldatud tegevused on kõigest väike osa Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku üha suurenevast sotsiaal- ja humanitaarabiga seotud haardeulatusest.10 Ja teie olete need, kes teevad kõik selle võimalikuks. Tänu teie eeskujulikule elule, heldele südamele ja abikätele pole ime, et paljud kogukonnad ja riigijuhid teie jõupingutusi kiidavad.11
Sellest ajast peale, kui minust sai Kiriku president, on mind üllatanud, kui paljud presidendid, peaministrid ja suursaadikud on tänanud mind siiralt humanitaarabi eest, mida me nende rahvale andnud oleme. Ja nad on samuti väljendanud tänu selle eest, et meie ustavad liikmed tugevdavad nende riiki lojaalsete ja panustavate kodanikena.
Samuti on mind hämmastanud, kui maailma juhid on külastanud Esimest Presidentkonda ja väljendanud oma lootust, et Kirik nende riiki rajataks. Miks? Sest nad teavad, et viimse aja pühad aitavad üles ehitada tugevaid peresid ja kogukondi, muutes teiste elu paremaks kõikjal, kus nad elavad.
Hoolimata sellest, mis kohta me koduks nimetame, suhtuvad Kiriku liikmed kirglikult Jumala Isadusse ja inimeste vendlusesse. Nõnda teeb meile suurimat rõõmu, kui saame aidata oma vendi ja õdesid kõikjal, kus me siin imelises maailmas elame.
Meile teeb rõõmu teiste aitamine – kohusetruu püüe hoolida teistest sama palju või rohkemgi, kui me hoolime iseendast. Ja ma võiksin lisada, et seda eriti siis, kui see pole kerge ja tõmbab meid välja meie mugavustsoonist. Suure teise käsu järgi elamine on Jeesuse Kristuse tõeliseks jüngriks saamise võti.
Mu kallid vennad ja õed! Te olete elav näide viljast, mida kannab Jeesuse Kristuse õpetuste järgimine. Ma tänan teid! Ma armastan teid!
Ma tean, et Jumal elab. Jeesus on Kristus. Tema Kirik on viimsel ajal taastatud, et täituksid selle jumalikud eesmärgid. Ma tunnistan sellest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.