2010–2019
Lepingunaiste partnerlus Jumalaga

Lepingunaiste partnerlus Jumalaga

Partnerluses Jumalaga lepingunaiseks saamine on see, kuidas tublid ja suurepärased Jumala tütred on alati emalikult hoolitsenud, juhtinud ja teeninud.

Olen tänulik selle õnnistuse eest, et saan teile, Jumala lepingutütred, kõneleda. Minu tänaõhtune eesmärk on innustada teid selles suures teenimistöös, mida teid on kutsutud tegema. Jah, iga Jumala tütar, kes kuuleb mu häält, on saanud kutse Issandalt Jeesuselt Kristuselt.

Teie kutse sai alguse, kui teid paigutati surelikkusesse, kohta ja ajahetke, mille oli teie jaoks välja valinud Jumal, kes tunneb teid täiuslikult ja armastab teid kui oma tütart. Ta tundis ja õpetas teid vaimumaailmas ning paigutas teid sellisesse kohta, kus teile saaks osaks maailma ajaloos harv võimalus olla kutsutud ristimisbasseini. Seal kuulsite järgmisi Jeesuse Kristuse kutsutud teenija lausutud sõnu: „Saanud volituse Jeesuselt Kristuselt, ristin ma sind Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.”1

Veest välja tulles olite võtnud vastu järgmise teenimiskutse. Jumala uue lepingutütrena andsite lubaduse ja saite endale ülesande Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus, mille liikmeks teid seejärel kinnitati. Te sõlmisite Jumalaga lepingu, et võtate enda peale Jeesuse Kristuse nime, peate Tema käske ja teenite Teda.

Teenimistöö, mida Issand kõiki lepingusõlmijaid tegema kutsub, sobitub täiuslikult igaühe endaga. Kuid Jumala lepingutütardel ja -poegadel on siiski kõigil üks ühine tähtis ja rõõmus kutse. Selleks on teenida Tema nimel teisi.

President Russell M. Nelson on võtnud õdedele kõneledes suurepäraselt kokku Issanda kutse, et te Temaga Ta töö tegemisel liituksite. President Nelson kirjeldas teie kutset järgmiselt: „Issand ütles: „Minu töö ja minu hiilgus on see – tuua inimesele surematus ja igavene elu.”(Ms 1:39) Seega võiks Tema pühendunud jüngritütar õigupoolest öelda: „Minu töö ja minu hiilgus on aidata mulle armsatel inimestel jõuda selle taevase eesmärgini.”

Osa naise jumalikust missioonist on aidata teisel inimesel saavutada tema selestilist võimekust. Ema, õpetaja või kosutust pakkuva pühana voolib naine elavast savist kujukesi oma lootusi mööda. Partnerluses Jumalaga on tema jumalik missioon aidata vaimudel elada ja hingi ülendada. See on tema loomise eesmärk. Selleks on õilistamine, harimine ja ülendamine.”2

Te ei või teada, millal või kui kaua on teie isikliku missiooni keskmes näiteks ema- või juhirolli või teeniva õe kutses teenimine. Issand ei jäta armastusest meie ülesannete ajastuse, kestuse ega järjestuse valikut meie hoolde. Ometi olete pühakirjadest ja elavatelt prohvetitelt teada saanud, et iga Jumala tütar saab kõik need ülesanded kas siis selles või järgmises elus. Ja kõik need on ettevalmistuseks igavesele elule armastavas perekonnas, mis on „suurim kõikidest Jumala andidest”.3

Tark oleks püüda nüüd seda lõpptulemust silmas pidades igati ette valmistuda. See kohustus on muutunud lihtsamaks, kuna kõigi nende ülesannete puhul on ettevalmistumine paljuski sama.

Alustame teeniva õe ülesandega. Ükskõik, kas saate selle ülesande 10-aastase tütrena peres, kus isa on surnud, või Abiühingu juhatajana äsja tules kannatada saanud linnas, või haiglas operatsioonist toibudes, teil on võimalus seda jumalikult saadud, Issandat teeniva tütre kutset täita.

Need paistavad olevat väga erinevad teenimisülesanded. Siiski on vaja nendeks valmistudes vägevat armastavat südant, kartmatut usku, et Issand ei anna ühtegi käsku ilma, et Ta valmistaks tee, ning soovi minna ja Tema nimel teha.4

Valmistunult pani 10-aastane tütar oma käed lesestunud ema ümber ja palvetas, et teada, kuidas oma perekonda aidata. Ja ta ei lakanud seda tegemast.

Abiühingu juhataja oli valmistunud teenima veel enne, kui ta piirkonnas süttis ootamatu tulekahju. Ta oli õppinud sealseid inimesi tundma ja armastama. Tema usk Jeesusesse Kristusesse oli aastate jooksul tugevnenud, kuna ta oli saanud vastuseid oma palvetele, et Issand aitab teda Tema väikestviisi teenimisel. Oma pika ettevalmistuse tõttu oli ta valmis ja innukas korraldama oma õdede teenimistööd hätta sattunud inimeste ja perede seas.

Haiglas operatsioonist toibuv õde oli valmis teenima teisi patsiente. Ta oli teeninud kogu oma elu Issanda nimel igat võõrast, otsekui see võõras oleks tema ligimene või sõber. Kui ta tundis haiglas oma südames teenimiskutset, teenis ta teisi nii vapralt ja sellise armastusega, et teised patsiendid hakkasid lootma, et ta ei saa liiga vara terveks.

Selsamal viisil, kuidas teie teenima valmistute, saate ja tuleb teil valmistuda oma kutseks olla Issanda nimel juht, kui see kutse tuleb. Selleks et inimesi juhtida ja kartmatult Tema sõna õpetada, läheb vaja usku Jeesusesse Kristusesse, mis on juurdunud teie sügavasse pühakirjaarmastusse. Siis te olete valmis, et Püha Vaim saaks olla teie pidev kaaslane. Te vastate innukalt „mina”, kui teie nõuandja Noorte Naiste juhatuses ütleb paanikas häälega: „Õde Alvarez on täna haige. Kes tema klassi õpetab?”

Ka selleks imeliseks päevaks valmistumine, mil Issand kutsub teid täitma emakohustusi, nõuab paljuski sama. Kuid lisaks läheb selleks vaja veelgi armastavamat südant, kui te varem vajasite. Selleks läheb vaja rohkem usku Jeesusesse Kristusesse kui see, mis on teil varem südames olnud. Ja selleks on vaja palvetada ja paluda Püha Vaimu mõju, juhatust ja tröösti suurema pädevusega, kui olete ehk isegi võimalikuks pidanud.

Te võite igati õigustatult küsida, kuidas üks mistahes vanuses mees võib teada, mida emad vajavad. See on põhjendatud küsimus. Mehed ei saagi kõike teada, kuid meil on võimalik õppida midagi Jumala ilmutuste kaudu. Lisaks saame õppida palju vaatluse teel, kui kasutame ära võimalust püüelda selle poole, et Vaim aitaks meil täheldatut mõista.

Mina olen vaadelnud Kathleen Johnson Eyringit 57 aastat, mil oleme olnud abielus. Ta on nelja poisi ja kahe tüdruku ema. Tänaseks on ta vastu võtnud kutse avaldada emalikku mõju rohkem kui sajale otsesele sugulasele ja sadadele teistele, kelle ta on oma emasüdames lapsendanud.

Mäletate, millise täiusliku kirjelduse esitas president Nelson naise jumaliku missiooni, sealhulgas tema emaks olemise missiooni kohta: „Ema, õpetaja või kosutust pakkuva pühana voolib naine elavast savist kujukesi oma lootusi mööda. Partnerluses Jumalaga on tema jumalik missioon aidata vaimudel elada ja hingi ülendada. See on tema loomise eesmärk.”5

Niipalju kui mina tean, on mu naine Kathleen seda meie Isa tütardele antud kohustust järginud. Mulle tundub võti peituvat sõnades: „[ta voolib] elavast savist kujukesi oma lootusi mööda ‥ partnerluses Jumalaga”. Ta ei sundinud. Ta voolis. Ja tal oli oma lootuste tarbeks šabloon, mille järgi ta püüdis neid, keda ta armastas ja kelle eest ta emalikult hoolitses, voolida. Tema šabloon oli Jeesuse Kristuse evangeelium – nagu ma võisin palvemeelse vaatluse käigus aastate jooksul näha.

Partnerluses Jumalaga lepingunaiseks saamine on see, kuidas tublid ja suurepärased Jumala tütred on alati emalikult hoolitsenud, juhtinud ja teeninud, tehes seda kõigiti ja kõikjal, milleks Ta on neid ette valmistanud. Ma luban, et te leiate oma rännakul taevasesse koju rõõmu, kui te Jumala lepinguid pidava tütrena Tema juurde naasete.

Ma tunnistan, et Jumal Isa elab ja Ta armastab teid. Ta vastab teie palvetele. Tema Armas Poeg juhib Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikut igas üksikasjas. President Russell M. Nelson on Tema elav prohvet. Ja Joseph Smith nägi Isa Jumalat ja Jeesust Kristust ning rääkis nendega New Yorgi osariigis Palmyra metsasalus. Ma tean, et see on tõde. Ma tunnistan samuti, et Jeesus Kristus on teie Päästja, Ta armastab teid. Ja Tema lepituse kaudu võite saada puhtaks ja teid tõstetakse kõrgetesse ja pühadesse kutsetesse, mis teile tulevad. Tunnistan sellest Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.