2010–2019
Meie lubaduste ja lepingute austamine

Meie lubaduste ja lepingute austamine

Ma kutsun teid mõtlema, milliseid lubadusi ja lepinguid olete teinud Issandaga ja teistega. Tehke seda suure ausameelsusega, et teie sõnale võiks kindel olla.

Kallid vennad ja õed, selle istungi lõppedes talletagem oma südamesse täna jagatud tunnistused Jeesuse Kristuse evangeeliumi tõdedest. Meid on õnnistatud, et saame veeta koos seda püha aega, et tugevdada meie lubadust Isandale Jeesusele Kristusele, et oleme Tema teenijad ja Tema on meie Päästja.

Minu meelt koormab lubaduste tegemise ja pidamise tähtsus. Kui oluline on teie jaoks sõnapidamine? Usaldusväärsus? Teha seda, mida lubate teha? Püüd austada oma pühasid lepinguid? Ausameelsus? Kui elame nii, et peame oma lubadusi Issandale ja teistele, siis käime lepingurajal, mis viib tagasi meie Taevase Isa juurde, ja tunneme oma elus Tema armastust.

Meie Päästja Jeesus Kristus on meie suur eeskuju, mis puutub lepingute tegemisse ja nendest kinnipidamisse. Ta tuli maa peale, lubades täita Isa tahet. Ta õpetas evangeeliumi põhimõtteid nii sõnas kui ka teos. Ta lepitas meie patud, et võiksime taas elada. Ta pidas kinni igast oma lubadusest.

Kas sedasama võib öelda meist igaühe kohta? Mis ohud meid varitsevad, kui me veidi petame, veidi libastume või ei täida täielikult kõiki oma kohustusi? Mis siis, kui hülgame oma lepingud? Kas teised tulevad Kristuse juurde meie eeskuju nähes? Kas teie sõnale võib kindel olla? Lubaduste pidamine ei ole harjumus; see on Jeesuse Kristuse jüngrile omane iseloomujoon.

Olles teadlik meie nõrkustest surelikus elus, lubas Issand: „Olge rõõmsad ja ärge kartke, sest mina, Issand, olen teiega ja seisan teie kõrval.”1 Ma olen tundnud Tema kohalolekut, kui vajasin kinnitust, tröösti, suuremat vaimset kaemust või jõudu, ning olen tundnud sügavat alandlikkust ja olen tänulik Tema jumaliku kaasluse eest.

Issand on öelnud: „Iga hing, kes hülgab oma patud ja tuleb minu juurde, ja hüüab minu nime ja kuuletub minu häälele ning peab kinni minu käskudest, saab näha minu palet ja saab teadma, et mina olen.”2 See on ehk Tema ülim lubadus.

Õppisin sõnapidamise tähtsust oma nooruses. Üks näide sellest on, kui seisin valveseisakus, et korrata skaudivannet. Meie ühistegevus Ameerika skautidega, mis nüüd lõpule jõuab, jääb alati oluliseks pärandiks mulle ja sellele Kirikule. Skaudiorganisatsioonile, paljudele meestele ja naistele, kes on usinalt skaudijuhtidena teeninud, emadele – sest nemad on teinud kõige enam – ja noortele meestele, kes on skautluses osalenud, soovime ütelda: „Suur tänu.”

Selsamal istungil on meie kallis prohvet, president Russell M. Nelson, ja vanem Quentin L. Cook teatanud kohandustest, mis keskendavad meie tähelepanu noortele ja joondavad meie organisatsioonid taastatud tõega. Lisaks sellele, alles eelmisel pühapäeval, selgitasid president Nelson ja juhataja M. Russell Ballard uut Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku laste- ja noorteprogrammi kogu Kirikule. See on ülemaailmne tegevuskava, mis keskendub meie Issandale ja Päästjale Jeesusele Kristusele. Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum on selles uues suunises üksmeelsed ja mina isiklikult jagan oma tunnistust, et Issand on juhtinud seda igal sammul. Olen rõõmus Kiriku laste ja noorte üle, et nad võivad kogeda seda neile integreeritud tegevuskava nii kodus kui ka kirikus – evangeeliumi õppimise, teenimise, tegevuste ja isikliku arengu kaudu.

Eeloleva 2020. aasta noorte teema räägib Nefi klassikalisest lubadusest minna ja teha. Ta kirjutas: „Ja sündis, et mina, Nefi, ütlesin oma isale: Ma lähen ja teen seda, mida Issand on käskinud, sest ma tean, et Issand ei anna inimlastele ühtegi käsku ilma, et ta valmistaks neile tee, et nad võiksid täide saata seda, mida ta neil käsib.”3 Kuigi need sõnad öeldi kaua aega tagasi, austame meie Kirikus seda lubadust ka tänapäeval.

Minna ja teha tähendab tõusta kõrgemale maailma teedest, saada isiklikku ilmutust ja tegutseda selle ajel, elada õigemeelselt, uskudes ja lootes tulevikule, tehes ja pidades lepinguid järgida Jeesust Kristust ja seeläbi suurendada meie armastust Tema, maailma Päästja vastu.

Leping on kahepoolne lubadus meie ja Issanda vahel. Kiriku liikmetena sõlmime ristimisel lepingu, et võtame enda peale Jeesuse Kristuse nime ja elame, nagu elas Tema. Me teeme Mormoni vetes ristitute sarnaselt lepingu, et saame Tema rahvaks ja oleme nõus „kandma üksteise koormaid, et need oleksid kerged, ‥ leinama koos nendega, kes leinavad, ‥ trööstima neid, kes vajavad tröösti, ja seisma kui Jumala tunnistajad igal ajal ja kõiges ja kõikjal”.4 See, kuidas me üksteist Kirikus teenime, peegeldab seda, kui pühendunult me neidsamu lubadusi peame.

Kui võtame sakramenti, siis uuendame lepingut võtta enda peale Tema nimi ja lubame saada paremaks. Meie igapäevased mõtted ja teod, nii suured kui ka väikesed, peegeldavad meie pühendumist Temale. Tema püha lubadus on: „Ja kui te peate mind alati meeles, on minu Vaim teiega.”5

Minu küsimus täna on see, kas me austame oma lubadusi ja lepinguid või teeme mõnikord ebasiiraid lubadusi, justkui muuseas, ja seetõttu ka murrame neid kergesti? Kui ütleme kellelegi „ma palvetan sinu eest”, kas siis teeme seda? Kui lubame „ma tulen kindlasti appi”, kas siis ka aitame? Kui võtame kohustuse maksta võlga, kas teeme seda? Kui tõstame käe, et toetada kaasliiget tema uues kutses ja seeläbi lubame talle oma abi, kas siis ka teeme seda?

Ühel õhtul oma nooruspõlves istus minu ema koos minuga oma voodi jalutsis ja rääkis tulihingeliselt, kui tähtis on elada Tarkuse Sõna järgi. „Ma tean teiste kogemuse kaudu, mis leidis aset aastate eest,” ütles ta, „kuidas me kaotame nii vaimsuse kui ka tundlikkuse, kui me ei järgi Tarkuse Sõna.” Ta vaatas mulle silma sisse ja ma tundsin, kuidas tema sõnad minu südant läbistasid: „Luba mulle täna, Ronnie [ta kutsus mind Ronnieks], et sa elad alati Tarkuse Sõna järgi.” Ma andsin talle pühalikult selle lubaduse ja olen sellest kõik need aastad kinni pidanud.

See lubadus tuli mulle kasuks minu nooruspõlves ja vanemana, kui liikusin äriringis, kus tarvitati ohtralt erinevaid tervisele kahjulikke aineid. Ma tegin juba ette ära otsuse järgida Jumala seadusi ega pidanud seda kunagi uuesti kaaluma. Issand on öelnud: „Mina, Issand, olen seotud, kui te teete, mida ma ütlen; aga kui te ei tee seda, mida ma ütlen, ei ole teil mingit lubadust.”6 Mida ütleb Ta neile, kes kuuletuvad Tarkuse Sõnale? Et meile lubatakse tervist, jõudu, tarkust, teadmist ja inglite kaitset.7

Mõni aasta tagasi olime koos õde Rasbandiga Salt Lake’i templis ühe meie tütre pitseerimisel. Kui me noorema tütrega, kes polnud veel küllalt vana, et pitseerimisel osaleda, väljaspool templit seisime, siis rääkisime, kui tähtis on saada pitseeritud Jumala pühas templis. Nagu minu ema oli mulle aastaid varem õpetanud, ütlesime tütrele: „Me soovime, et sa oleksid turvaliselt templis pitseeritud, ja soovime, et sa lubaksid meile, et kui sa leiad oma igavese kaaslase, siis lepid temaga kokku kuupäeva, millal templis pitseeritud saada.” Ta andis meile oma sõna.

Pärast seda on ta öelnud, et meie jutuajamine ja tema antud lubadus kaitsesid teda ja tuletasid talle meelde seda, mis on kõige tähtsam. Hiljem tegi ta pühad lepingud, kui sai templis oma abikaasaga pitseeritud.

President Nelson on õpetanud: „Me ‥ suurendame Päästja väge oma elus, kui sõlmime pühi lepinguid ja peame neist lepingutest täpselt kinni. Meie lepingud seovad meid Temaga ja annavad meile jumalikku väge.”8

Kui me peame üksteisele antud lubadusi, siis peame tõenäoliselt ka Issandale antud lubadusi. Pidage meeles Issanda sõnu: „Mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!”9

Meenutage koos minuga pühakirjades toodud näiteid lubadustest. Ammon ja Moosia pojad Mormoni Raamatus lubasid „jutlustada Jumala sõna”.10 Kui laamanlaste väed Ammoni kinni võtsid, viidi ta laamanlaste kuninga Lamooni ette. Ta lubas kuningale: „Ma olen su teenija.”11 Kui röövlid tulid kuninga lambaid varastama, raius Ammon nende käed ära. Kuningas oli sellest nii üllatunud, et kuulas Ammoni sõnumit evangeeliumist ja pöördus usku.

Vanas Testamendis lubas Rutt oma ämmale: „Kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina.”12 Ta oli oma sõnale ustav. Hea samaarlane Uue Testamendi tähendamissõnas lubas peremehele, kes haavatud reisija eest hoolitses: „Mida sa veel peaksid kulutama, seda ma maksan sulle tagasi tulles.”13 Soram Mormoni Raamatus lubas minna kõnnumaale koos Nefi ja tema vendadega. Nefi kirjutas: „Kui Soram oli andnud meile vande, kadusid meie kartused tema suhtes.”14

Samuti pidagem meeles need „isadele antud lubadused”, nagu neid pühakirjades kirjeldatakse, et „laste südamed pöörduvad nende isade poole”.15 Maapealsele elule eelnevas elus, kui me valisime Jumala plaani, siis lubasime aidata koguda kokku Iisraeli mõlemal pool eesriiet. „Me astusime Issandaga partnerlusse,” selgitas vanem John A. Widtsoe aastaid tagasi. „Plaani väljatöötamisest ei saanud siis ainuüksi Isa töö ja Päästja töö, vaid samuti meie töö.”16

„See kogumine on kõige tähtsam praegu maa peal toimuv sündmus,” on president Nelson mööda maailma reisides öelnud. „Kõneldes kokkukogumisest edastame lihtsalt põhitõde: iga Taevase Isa laps nii siin- kui sealpool eesriiet peab saama kuulda Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamissõnumit.”17

Issanda Jeesuse Kristuse apostlina lõpetan ma üleskutse ja lubadusega. Esiteks, üleskutse. Ma kutsun teid mõtlema, milliseid lubadusi ja lepinguid olete teinud Issandaga ja teistega. Tehke seda suure ausameelsusega, et teie sõnale võiks kindel olla. Teiseks luban ma teile, et kui te seda teete, siis Issand kehtestab teie sõnad ja õnnistab teie tegusid, kui püüate väsimatu usinusega ehitada üles oma elu, oma peret ja Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikut. Ta on teiega, mu kallid vennad ja õed, ning te võite kindlana oodata, mil teid „võetakse ‥ vastu taevasse, et [te] seeläbi elaksi[te] koos Jumalaga lõputus õnnes ‥ , sest seda on rääkinud Issand Jumal”.18

Ma tunnistan sellest ja luban seda Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.