Prohvetlik juhatus
Tehke, mis on õige, armastage osadust ja käige hoolsasti ühes oma Jumalaga
Allalaadimised
See lehekülg (MP3)
Joonealused märkused

Hide Footnotes

Teema

Tehke, mis on õige, armastage osadust ja käige hoolsasti ühes oma Jumalaga

Teha, mis on õige tähendab käituda auväärselt. Meie käitumine on Jumala ees auväärne, kui käime hoolsasti ühes Temaga. Meie käitumine on teiste ees auväärne, kui armastame osadust.

Jeesuse Kristuse järgijate ja viimse aja pühadena püüame teha paremini ja olla paremad ning meid ka innustatakse seda tegema.1 Ehk olete minusarnaselt mõtisklenud: „Kas ma teen piisavalt?” „Mida ma veel tegema peaksin?” või „Kuidas saan mina puuduliku inimesena väärida elu „koos Jumalaga lõputus õnnes”?”2

Vana Testamendi prohvet Miika esitas sama küsimuse nii: „Millega pean ma tulema Jehoova ette, kummardama kõrge Jumala ette?”3 Miika mõtiskles pilkavalt, kas patu hüvituseks piisab ka pöörastest ohvriandidest, öeldes: „Ons Jehooval hea meel tuhandeist jääradest, kümneist tuhandeist õlijõgedest? Kas pean andma oma esmasündinu ‥ oma hinge patu eest?”4

Vastus on ei. Headest tegudest ei piisa. Pääste pole välja teenitav.5 Isegi need tohutud ohvriannid, mida Miika võimatuks pidas, ei saa lunastada pisimatki pattu. Kui see jääb meie enda hoolde, on Jumala juurde elama naasmise šansid lootusetud.6

Ilma Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse õnnistusteta ei suuda me iial ise piisavalt teha või piisavad olla. Kuid hea uudis on see, et tänu Jeesusele Kristusele ja Tema kaudu võime saada piisavaks.7 Kõik inimesed päästetakse füüsilisest surmast tänu Jumala armule, Jeesuse Kristuse surma ja ülestõusmise kaudu.8 Ja kui pöördume südames Jumala poole, on kõigil võimalik pääseda vaimsest surmast „[Jeesuse] Kristuse lepituse läbi, ‥ kuuletu[des] evangeeliumi seadustele ja talitustele”.9 Meid saab patust lunastada, et puhtana Jumala ees seista. Miika selgitas: „[Jumal] on andnud sulle teada, inimene, mis hea on! Ja mida nõuab Jehoova sinult muud kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid osadust ja käiksid hoolsasti ühes oma Jumalaga?”10

Miika suunis, kuidas südames Jumala poole hoida ja päästmist väärida, sisaldab kolme omavahel seotud koostisosa. Teha mis on õige tähendab käituda Jumala ja teiste inimeste ees auväärselt. Meie käitumine on Jumala ees auväärne, kui käime hoolsasti ühes Temaga. Meie käitumine on teiste ees auväärne, kui armastame osadust. Seega tähendab teha mis on õige praktiseerida esimest ja teist suurt käsku, milleks on „armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ‥ [ja] armasta oma ligimest nagu iseennast”11.

Teha mis on õige ja käia hoolsasti ühes Jumalaga tähendab hoida sihilikult oma kätt ülekohtust, käia Ta seaduste järgi ja jääda siiralt ustavaks.12 Õiglane inimene pöörab patule selja ja pöörab end Jumala poole, sõlmib Temaga lepinguid ja peab nendest kinni. Õiglane inimene kuuletub Jumala käskudele, parandab küündimatuse puhul meelt ja jätkab üritamist.

Kui ülestõusnud Kristus külastas nefilasi, selgitas Ta, et Moosese seadus oli asendunud kõrgema seadusega. Ta õpetas, et nad enam ei „ohverda[ks] ‥ ohverdust ega põletusohvrit”, vaid et nende ohver oleks „murtud süda ja kahetsev vaim”. Ta lubas samuti, et „kes iganes tuleb minu juurde murtud südame ja kahetseva vaimuga, selle ristin ma tule ja Püha Vaimuga”13. Kui me saame Püha Vaimu anni ja kasutame seda pärast ristimist, võime tunda rõõmu Püha Vaimu pidevast kaaslusest ja saada õpetust kõiges, mida peaksime tegema,14 sealhulgas selles, kuidas käia hoolsasti ühes Jumalaga.

Jeesuse Kristuse patuohver ja vaimsest surmast pääsemine on mõeldud kõigile, kelle süda on murtud ja vaim kahetsev.15 Murtud süda ja kahetsev vaim innustavad meid rõõmsameelselt meelt parandama ja püüdma saada rohkem oma Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse sarnaseks. Seda tehes tunneme Päästja puhastavat, tervendavat ja tugevdavat väge. Me mitte ainult ei tee, mis on õige, ega käi hoolsasti ühes Jumalaga, vaid õpime ka Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse sarnaselt osadust armastama.

Jumal tunneb heameelt halastuse üle ega kahetse selle kasutamist. Miika sõnad Jehoovale: „Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks süü, ‥ kes halastab ‥ meie peale” ja „heida[b] kõik ‥ patud mere sügavustesse!”16 Jumala-sarnane osadusearmastus on lahutamatult seotud sellega, et me oleme teiste suhtes õiglased ega kohtle neid halvasti.

Teiste õiglasele kohtlemisele pööratakse tähelepanu lõbusas lookeses, mis räägib esimesel sajandil enne Kristust elanud juudi õpetlasest rabi Hillelist. Ühte Hilleli õpilast ärritas toora ehk viie Moosese raamatu ja nende 613 käsu ning nendega seotud rabide kirjutiste keerulisus. Õpilane esitas Hillelile väljakutse, et ta selgitaks toorat vaid nii pikalt, kui ta jõuab ühel jalal seista. Hilleli tasakaal polnud vist kuigi hea, kuid ta võttis väljakutse vastu. Ta tsiteeris 3. Moosese raamatust, öeldes: „Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast!”17 Seejärel tegi Hillel kokkuvõtte: „Ära tee teisele seda, mida ise vihkad! See on kogu toora, kõik ülejäänu on vaid selle seletus. Mine ja õpi seda.”18

Osadusearmastus hõlmab teiste auväärset kohtlemist. Mõelge järgmise vestluse üle, mida ma aastakümneid tagasi Ameerika Ühendriikides Marylandi osariigis Baltimore’i linnas Johns Hopkinsi haigla erakorralise meditsiini osakonnas pealt kuulsin. Üks patsient, härra Jackson, oli viisakas ja meeldiv meesterahvas, kes oli haiglapersonalile juba tuttav. Ta oli varem korduvalt alkoholiga seotud haiguste tõttu haiglaravil viibinud. Seekord naasis härra Jackson haiglasse sümptomitega, mille põhjal diagnoositi tal alkoholi tarvitamisest vallandunud pankreatiit.

Oma vahetuse lõpus hindas töökas ja imetletud arst dr Cohen härra Jacksoni seisundit ja otsustas, et haiglaravi on õigustatud. Dr Cohen tegi järgmise vahetuse arstile dr Jonesile ülesandeks härra Jackson haiglaravile võtta ja ta ravil silma peal hoida.

Dr Jones oli õppinud mainekas meditsiinikoolis ja just alustamas doktoriõppega. Selle kurnava väljaõppega kaasneb pidev unepuudus, mis arvatavasti mõjutas dr Jonesi negatiivset reaktsiooni. Seistes tol õhtul silmitsi viienda patsiendi vastuvõtmisega, ei jätnud dr Jones dr Cohenile valjuhäälselt kurtmata. Tema arvates oli ebaaus, et ta pidi tundide kaupa härra Jacksoni eest hoolitsema, sest oli ju patsient ise oma olukorras süüdi.

Dr Cohen vastas seepeale resoluutselt, peaaegu sosinal: „Dr Jones, sinust sai arst, et inimeste eest hoolitseda ja nende ravimise nimel tööd teha. Sa ei saanud arstiks, et neid hukka mõista. Kui sa seda erinevust ei mõista, pole sul mingit õigust selles asutuses väljaõpet saada.” Pärast seda manitsust hoolitses dr Jones hoolega härra Jacksoni eest, kui too haiglaravil viibis.

Härra Jackson on nüüdseks surnud. Nii dr Jonesi kui ka dr Coheni karjäär on olnud kõrgelennuline. Kuid tol kriitilisel hetkel vajas dr Jones meeldetuletust, et teha mis on õige, armastada osadust ja hoolitseda härra Jacksoni eest kohut mõistmata.19

See meeldetuletus on ka mulle aastate jooksul kasulik olnud. Osadusearmastus ei tähenda vaid seda, et meile meeldib, kui Jumal on meiega halastav. Me tunneme rõõmu, et Jumal on sama halastav ka teiste vastu. Ja me järgime Tema eeskuju. „Kõik on Jumalale ühesugused”20 ja igaüks meist vajab vaimset ravi, et abi ja terveks saada. Issand on öelnud: „Te ei tohi pidada ühte inimest teisest ülemaks; ehk üks inimene ei tohi mõelda, et ta on teisest üle.”21

Jeesus Kristus näitas oma eeskujuga, mida tähendab teha mis on õige ja mida tähendab armastada osadust. Ta lävis sundimatult patustega ning kohtles neid auväärselt ja lugupidavalt. Ta õpetas, et Jumala käskude pidamine toob rõõmu, ja selle asemel, et raskustes olijaid hukka mõista, püüdis Ta nende meelt ülendada. Ta taunis neid, kes panid Talle süüks teenida neid inimesi, keda nad pidasid väärituteks.22 Selline eneseõigustus solvas Teda ja teeb seda siiani.23

Kristuse-sarnane inimene teeb, mis on õige, ning käitub auväärselt Jumala ja teiste inimeste ees. Õiglane inimene räägib ja käitub viisakalt ning mõistab, et erinevad seisukohad ja tõekspidamised pole takistus siirale heasüdamlikkusele ega sõprusele. Inimesed, kes teevad, mis on õige, „ei ole seda meelt, et üksteisele kahju teha, vaid et elada [üksteisega] rahus”24.

Kristuse-sarnane inimene armastab osadust. Inimesed, kes armastavad osadust, ei mõista hukka. Nad on kaastundlikud teiste ja eriti nende vastu, kellel nii hästi ei lähe. Nad on armulikud, heasüdamlikud ja auväärsed. Need inimesed kohtlevad kõiki armastavalt ja mõistvalt rassist, soost, usulisest kuuluvusest, seksuaalsest sättumusest, ühiskondlik-majanduslikust staatusest ning suguharu, klanni- või rahvuserinevustest ja teistest sellistest omadustest sõltumata. Kristuse-sarnane armastus tõrjub selle kõik välja.

Kristuse-sarnane inimene valib Jumala25, käib hoolsasti ühes Temaga, püüab Talle meele järele olla ning peab Temaga sõlmitud lepinguid. Inimesed, kes käivad hoolsasti ühes Jumalaga, peavad meeles, mida Taevane Isa ja Jeesus Kristus on nende heaks teinud.

Kas ma teen piisavalt? Mida ma veel tegema peaksin? See, mida me nende küsimuste peale ette võtame, on tähtis, et siin elus ja igavikes õnnelik olla. Päästja ei taha, et me suhtuksime päästmisesse enesestmõistetavana. Ka pärast pühade lepingute sõlmimist on võimalik „lange[da] armust ära ja eemaldu[da] elavast Jumalast”. Seega tuleks meil „vaada[ta] ‥ ette ja palveta[da] alati”, et „kiusatusse” langemist vältida.26

Kuid samal ajal ei taha meie Taevane Isa ja Jeesus Kristus, et see pidev kindlusetus meid meie sureliku rännaku ajal halvaks ning et me mõtleksime, kas oleme teinud ikka piisavalt, et päästetud ja ülendatud saada. Kindlasti ei taha nad, et meid vaevaksid vead, millest oleme meelt parandanud, ja et me mõtleksime neile kui haavadele, mis iial ei parane27, või oleksime üleliia kartlikud, et võime taas komistada.

Me saame oma arengut ise hinnata. Me võime teada, et „meie elu kulgeb Jumala tahte järgi”,28 kui teeme, mis on õige, armastame osadust ja käime hoolsasti ühes oma Jumalaga. Meie iseloom omandab Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse omadused ja me armastame üksteist.

Kui te seda teete, järgite te lepingurada ning väärite „el[u] koos Jumalaga lõputus õnnes”29. Teie hinge täidab Jumala hiilgus ja igavikulise elu valgus.30 Te täitute võrratu rõõmuga.31 Tunnistan, et Jumal elab ja et Jeesus on Kristus, meie Päästja ja Lunastaja, ning Ta osutab oma halastust meile kõigile. Kas see pole imeline! Jeesuse Kristuse nimel, aamen.