Nõutage Kristust kõigis oma mõtteis
Kiusatustega võitlemine nõuab eluaegset usinust ja ustavust. Kuid palun teadke, et Issand on valmis meid aitama.
Psalmilaulik kuulutas oma luulelises kiidulaulus:
„Jehoova, sa uurid mind läbi ja tunned mind!
Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted!
Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad!”1
Selle värsi tähendusliku mõttekordusega ülistab psalmilaulik Issanda jumalikku kõigeteadmist, kuna Ta tõepoolest tunneb meie hinge läbi ja lõhki.2 Kuna Ta on teadlik kõigest, mida me selles elus vajame, kutsub Päästja meid Teda kõigis mõtteis nõutama ja kogu südamest järgima.3 Seeläbi antakse meile lubadus, et me saame käia Tema valguses ja et Tema juhatusel pole meie elu pimedusest mõjutatud.4
Kristuse nõutamine kõigis mõtteis ja Tema järgimine kogu südamest nõuab, et joondaksime oma mõtted ja soovid Tema omadega.5 Pühakirjades viidatakse sellisele joondumisele kui „Issandas kindlatena [seismisele]”6. Selline tegevussuund vihjab sellele, et meie elu on järjepidevalt kooskõlas Kristuse evangeeliumiga ning me keskendume igapäevaselt sellele, mis on hea.7 Vaid siis on meil võimalik tunda „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest” ja „hoiab [meie] südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses”8. Päästja ise õpetas Kiriku vanematele 1831. a veebruaris: „Talletage need asjad aaretena oma südamesse ja laske igaviku pühadel asjadel mõlkuda oma meeles.”9
Kohatud mõtted võivad tekkida ka siis, kui püüame järjepidevalt Issandat nõutada. Kui sellistel mõtetel lastakse jääda ja need on lausa teretulnud, võivad need kujundada meie südamesoove ning näidata meile teed selleni, kes meist siin elus saavad ning mille me lõpuks kogu igavikuks pärime.10 Vanem Neal A. Maxwell rõhutas kord seda põhimõtet, kui ta ütles: „Soovid ‥ määravad ära tulemuste astme, sealhulgas selle, miks „paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud”.”11
Meie vana- ja nüüdisaja prohvetid on tuletanud meile järjepidevalt meelde, et selleks, et vaimne tõmme ei kaoks ning me ei satuks elus segadusse, ei eksiks ega pettuks, peame kiusatusi vältima.
Kiusatustele järeleandmine on ülekantud tähenduses nagu metallesemega magnetile lähenemine. Magneti nähtamatu jõud tõmbab metalleset ligi ja hoiab tugevalt kinni. Magnetil pole metalleseme üle jõudu vaid siis, kui see ese on magnetist kaugel. Seega, nii nagu magnet ei suuda kaugel asuvat metalleset enda poole tõmmata, raugevad ka kiusatused ja kaotavad oma jõu meie mõtete ja südame ning sellest tulenevalt ka meie tegude üle, kui me neist hoidume.
Selle analoogiaga meenub mulle üks kogemus, mida üks väga ustav Kiriku liige minuga mõni aeg tagasi jagas. See liige rääkis mulle, et kui ta ühel konkreetsel hommikul ärganud oli, tekkis tal ootamatult kohatu mõte, millist ta polnud kunagi varem kogenud. Olgugi, et see tabas teda täieliku üllatusena, reageeris ta sellele olukorrale sekundi murdosa vältel ning ütles endale ja oma mõttele „ei!” ning asendas selle millegi heaga, et oma mõtteid soovimatult mõttelt mujale suunata. Ta ütles mulle, et kui oli õigemeelselt oma kõlbelist valikuvabadust rakendanud, haihtus see negatiivne tahtmatu mõte otsekohe.
Kui Moroni kutsus inimesi Kristusesse uskuma ja meelt parandama, õhutas ta neid kogu südamest Päästja juurde tulema, vabastades end kõigest, mis pole puhas. Lisaks palus Moroni, et nad paluksid vankumatu kindlusega Jumalat, et nad ei langeks kiusatusse.12 Selleks, et neid põhimõtteid ellu rakendada, ei pea me neid pelgalt uskuma, vaid peame oma mõtted ja südame neile jumalikele põhimõtetele kohandama. Selline kohandus nõuab lisaks Päästjale lootmisele veel igapäevaseid järjepidevaid jõupingutusi, kuna meie surelikud soodumused ei kao iseenesest. Kiusatustega võitlemine nõuab eluaegset usinust ja ustavust. Kuid palun teadke, et Issand on valmis meid jõupingutustes aitama ja lubab lõpuni vastupidamise eest tähelepanuväärseid õnnistusi.
Ühel eriti keerulisel ajal, mil Joseph Smithil ja tema vangikaaslastel puudus igasugune vabadus millekski muuks kui vaid oma mõteteks, andis Issand neile abistavat nõu ja lubaduse, mis on mõeldud meile kõigile:
„Samuti olgu su sisemus täis ligimesearmastust kõigi inimeste ja usukaaslaste vastu ning kaunistagu vooruslikkus lakkamatult sinu mõtteid; siis kasvab sinu enesekindlus Jumala läheduses tugevaks. ‥
Pühast Vaimust saab sinu pidev kaaslane ja sinu valitsuskepiks õigemeelsuse ja tõe muutumatu valitsuskepp.”13
Kui me seda teeme, kaunistavad pühad mõtted pidevalt meie pead ja puhastele soovidele järgnevad õigemeelsed teod.
Moroni meenutas oma rahvale ka seda, et nad ei laseks oma himudel end hävitada.14 Sõna himu viitab tugevale igatsusele või sündsusetule soovile millegi järele.15 See kätkeb endas igasuguseid pimeduse mõtteid või kurje soove, mis panevad heategemise, lahkuse ja Jumala käskude pidamise jne asemel isekalt käituma või maist vara taga ajama. Sageli ilmneb see kõige lihalikumate tunnete kaudu, mis hinges tekkida võivad. Apostel Paulus mainis selliseid tundeid nagu „rüvedus, kiimalus, ‥ vaen, riid, kade meel, vihastumised ‥ ja muud sellesarnast”16. Lisaks kõigele, mis himus on halba, ei saa me unustada, et vastane kasutab seda meie vastu sala- ja peturelvana, kui ahvatleb meid midagi valesti tegema.
Mu kallid vennad ja õed! Ma tunnistan, et kui me loodame päästekaljule, meie hinge Päästjale, ja järgime Moroni nõuannet, suudame märgatavalt enam oma mõtteid talitseda. Võin teile kinnitada, et me muutume vaimselt üha kiiremini üha küpsemaks, mistõttu meie süda muutub ja me saame rohkem Jeesuse Kristuse sarnaseks. Lisaks on Püha Vaimu mõju meie elus tugevam ja katkematum. Seejärel kaotavad vaenlase kiusatused vähehaaval meie üle võimu, mille tulemus on õnnelikum, puhtam ja pühitsetum elu.
Ma kinnitan neile, kes mistahes põhjusel kiusatusse langevad ja kelle teod ei ole õigemeelsed, et tagasitee on olemas, Kristuses on teil lootust. Mõni aasta tagasi oli mul võimalik ajada juttu ühe Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku kalli liikmega, kellel oli elus pärast tõsist üleastumist väga raske periood. Kui ma teda esmalt nägin, võisin näha ta silmis kurbust, kuid ta palgeil lootusesära. Tema näoilmest paistis, et ta süda on alandlik ja muutunud. Ta oli olnud pühendunud kristlane ja Issand oli teda rikkalikult õnnistanud. Kuid ta lasi pähe tungida ühelainsal sündsusetul mõttel, millele järgnesid teised. Kui ta hakkas järjepanu endale üha enam selliseid mõtteid lubama, juurdusid need peagi tema peas ja hakkasid tungima sügavale tema südamesse. Lõpuks andis ta neile vääritutele soovidele järele ja langetas seejärel otsuseid kõige selle vastu, mis oli talle elus kalleim. Ta ütles mulle, et kui ta poleks kohe algul sellele rumalale mõttele kohta andnud, poleks ta muutunud vaenlase kiusatuste ees kaitsetuks ja vastuvõtlikuks sellele, mis talle elus vähemalt mõneks ajaks nii palju kurvastust valmistas.
Kuulsa Luuka evangeeliumi tähendamissõnas oleva kadunud poja sarnaselt ka tema õnneks „keskenes endasse” ja ärkas sellest luupainajast.17 Ta hakkas uuesti Issandat usaldama, kahetses tõeliselt ja soovis taas lõpuks Issanda tarasse naasta. Tundsime mõlemad tol päeval Päästja lunastavat armastust. Selle lühikese jutuajamise lõpus said emotsioonid meist mõlemast jagu ja ma mäletan tänase päevani, kuidas ta nägu rõõmust säras, kui ta mu kontorist lahkus.
Mu kallid sõbrad! Kui me hoidume väikestest kiusatustest, mis sageli ootamatult meie ellu tulevad, oleme paremini varustatud, et suuri üleastumisi vältida. President Spencer W. Kimball on öelnud: „Harva langetakse sügavasse üleastumisse, andmata esmalt järele vähematele, mis suurematele ukse avavad. ‥ „Puhas põld ei umbrohtu üleöö.””18
Kui Päästja Jeesus Kristus valmistus maa peal oma jumalikku missiooni täitma, näitas Ta, kui tähtis on hoiduda alalõpmata kõigest, mis võiks meid meie igavesest eesmärgist eemale kohutada. Kui vaenlane, kes püüdis Teda missiooni juurest eemale suunata, oli Teda mõned korrad tulutult rünnanud, ajas Päästja kuradi minema, öeldes talle rangelt: „Tagane minust, saatan!. ‥ Siis kurat jättis ta rahule. Ja vaata, ingleid tuli tema juurde, ja need teenisid teda.”19
Vennad ja õed! Kas te suudate ette kujutada, mis juhtuks, kui me Päästjast jõudu ja julgust ammutaksime ning ütleksime vääritutele mõtetele „ei” ja „tagane minust” kohe, kui need meile pähe tulevad? Kuidas see mõjutaks meie südamesoove? Kuidas see, mida me selle tulemusel teeme, hoiaks meid Päästja lähedal ja laseks meil elus jätkuvalt Püha Vaimu mõju tunda? Tean, et kui järgida Jeesuse eeskuju, väldime mitmesuguseid tragöödiaid ja soovimatut käitumist, mis võivad põhjustada peres probleeme ja lahkarvamusi, negatiivseid tundeid ja soodumusi, ülekohut ja väärkohtlemist, halbade sõltuvuste orjust ning kõike muud Issanda käskude vastast.
Meie kallis prohvet, president Russell M. Nelson, andis oma aprillikuises ajaloolises ja liigutavas sõnumis lubaduse, et kõiki, kes on nõus „Teda kuulama” – Jeesust Kristust kuulama – ja Ta käskudele kuuletuma, „õnnistatakse suurema väega saada hakkama kiusatuste, raskuste ja nõrkusega” ning et me suudame tunda üha enam rõõmu ka siis, kui praegune torm meie elus suureneb.20
Ma tunnistan, et meie kalli prohveti antud lubadused on Päästja enda lubadused. Kutsun meid kõiki Teda igas mõttes kuulma ja kogu südamest järgima, et meil jaguks jõudu ja julgust öelda „ei” ja „tagane minust” kõigele, mis võiks meie elu õnnetuks teha. Ma luban, et kui me seda teeme, saadab Issand suuremal määral oma Püha Vaimu meid tugevdama ja trööstima ning meist võivad saada inimesed, kes on Issanda oma südame järgi.21
Tunnistan, et Jeesus Kristus elab ja et Tema kaudu võime me saada võitu vastase halvast mõjust ning väärida igavese elu Issanda ja meie armsa Taevaisa juures. Tunnistan neist tõdedest kogu oma armastusest teie ja meie kauni Päästja vastu, kelle nime ma ülistan, austan ja kiidan igavesti. Ma ütlen seda Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.