Prohvetlik juhatus
Olge rõõmsad
Allalaadimised
See lehekülg (MP3)
Joonealused märkused

Hide Footnotes

Teema

Olge rõõmsad

Meie kõigutamatu usk Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi õpetusse juhib meie samme ja toob meile rõõmu.

Oma sureliku teenimisaja viimastel päevadel rääkis Jeesus Kristus oma apostlitele tagakiusamistest ja raskustest, mis neile osaks saavad.1 Lõpetuseks ütles ta järgmised kinnitavad sõnad: „Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!” (Jh 16:33) See on Päästja sõnum kõikidele meie Taevase Isa lastele. See on kõige suurem hea uudis meile kõigile meie surelikus elus.

Innustust olla julge oli samuti sõnum, mida vajas maailm, kuhu ülestõusnud Kristus oma apostlid saatis. „Meid rõhutakse kõikepidi,” ütles apostel Paulus hiljem korintlastele, „kuid ei suruta maha; me oleme nõutud, aga me ei heida meelt; me oleme taga kiusatud, aga me ei ole hüljatud; me oleme maha vajutatud, aga me ei hukku.”(2Kr 4:8–9)

Kaks tuhat aastat hiljem meid samuti „rõhutakse kõikepidi” ja vajame samuti sedasama sõnumit mitte meelt heita, vaid julge ja rõõmus olla. Issand tunneb erilist armastust ja muret oma kallite tütarde suhtes. Ta teab teie soove, teie vajadusi ja teie hirme. Issand on kõikvõimas. Usaldage Teda.

Prohvet Joseph Smithile õpetati, et „Jumala töid ja kavatsusi ja eesmärke ei saa nurja ajada, samuti ei või need minna tühja” (ÕL 3:1). Oma hädas olevatele lastele andis Issand järgmised suured kinnitused:

„Vaata, see on Issanda lubadus teile, oo te minu teenijad.

Mispärast, olge rõõmsad ja ärge kartke, sest mina, Issand, olen teiega ja seisan teie kõrval; ja tunnistage minust, nimelt Jeesusest Kristusest, et mina olen elava Jumala poeg.” (ÕL 68:5–6)

Issand seisab meie lähedal ja Ta on öelnud:

„Ja mida ma ütlen ühele, ütlen ma kõigile: Olge rõõmsad, väikesed lapsed, sest mina olen teie keskel ja ma ei ole teid hüljanud.” (ÕL 61:36)

„Sest pärast rohket viletsust tulevad õnnistused.” (ÕL 58:4)

Õed! Ma tunnistan, et need tagakiusamiste ja isiklike tragöödiate keskel antud lubadused kehtivad teie kõigi suhtes teie tänastes muret tekitavates oludes. Need on kallihinnalised ja tuletavad meile kõigile meelde, et oleksime rõõmsameelsed ja tunneksime rõõmu evangeeliumi täiusest läbi surelikkuse katsumuste edasi liikudes.

Viletsus ja katsumused on surelikkuses tavalised kogemused. Vastuseis on oluline osa jumalikust plaanist, mis aitab meil kasvada2, ja selles protsessis on meil Jumala kinnitus, et pikas igavikulises perspektiivis ei lasta vastuseisul meist võitu saada. Tema abiga, olles ustavad ja vastupidavad, saavutame võidu. Nagu surelik elu, mille osa see on, on kõik kannatused ajutised. Katastroofilisele sõjale eelnenud vastuoludes tuletas Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln oma kuulajaskonnale arukalt meelde iidset tarkust, et „ka see möödub”.3

Nagu teate, need surelikud raskused, millest ma räägin – mis muudavad rõõmus olemise keeruliseks –, tabavad meid mõnikord koos paljude teistega, nagu miljonid inimesed, kes võitlevad praegu COVID-19 pandeemia paljude laastavate tagajärgedega. Samamoodi kannatavad Ameerika Ühendriikides miljonid vaenu- ja tülitsemisperioodi käes, mis näib alati kaasnevat presidendivalimistega, kuid praegune aeg on kõige rängem, mida paljud vanemad inimesed meie seast mäletavad, et on kunagi olnud.

Isiklikult kannatame igaüks eraldi surelikkuse paljude hädade käes, nagu vaesus, rassism, halb tervis, töö kaotamine või pettumused, eksiteel lapsed, halb abielu või abielu puudumine ning meie enda või teiste patu tagajärjed.

Kuid kõige selle keskel on meil taevane nõuanne olla julge ja leida rõõmu evangeeliumi põhimõtetest ja lubadustest ning meie töö viljadest.4 See lubadus on alati olnud nii prohvetitele kui ka meile kõigile. Me teame seda oma eelkäijate kogemustest ja sellest, mida Issand neile ütles.

Tuletage meelde prohvet Joseph Smithi olukorda. Läbi raskuste objektiivi vaadates oli tema elu täis vaesust, tagakiusamist, pettumusi, perekonnamuresid ning lõpuks suri ta märtrisurma. Kui tema vanglas kannatas, kogesid tema naine, lapsed ja teised pühad uskumatuid raskusi, kui neid Missourist välja aeti.

Kui Joseph leevendust anus, vastas Issand:

„Mu poeg, rahu sinu hingele; sinu vaev ja sinu kannatused on vaid viivuks;

ja seejärel, kui sa pead hästi vastu, ülendab Jumal sind kõrgele ja sa võidutsed kõigi oma vihameeste üle.” (ÕL 121:7–8)

See isiklik, igavikuline nõu aitas prohvet Josephil hoida alles oma loomuomast rõõmsameelsust ja oma inimeste armastust ja poolehoidu. Needsamad omadused tugevdasid juhte ja teerajajaid, kes talle järgnesid, ja võivad tugevdada ka teid.

Mõtelge neile algusaegade liikmetele. Üha uuesti ja uuesti aeti neid ühest paigast teise. Lõpuks seisid nad silmitsi katsumusega rajada oma kodu ja Kirik tühermaale.5 Kaks aastat pärast seda, kui algne teerajajate rühm Suure Soolajärve orgu jõudis, olid teerajajate võimalused selles vaenulikus piirkonnas ellu jääda ikka veel ebakindlad. Enamik liikmeid olid ikka alles tasandikke ületamas või püüdsid leida vahendeid, et seda teha. Kuid juhid ja liikmed olid ikka veel täis lootust ja rõõmu.

Kuigi pühad ei olnud ennast uutes kodudes sisse seadnud, saadeti oktoobris 1849 toimunud üldkonverentsil välja uus misjonäride laine Skandinaaviasse, Prantsusmaale, Saksamaale, Itaaliasse ja Vaikse ookeani lõunaosa saartele.6 Ajal, mil nende arv oli kõige madalamal tasemel, tõusid teerajajad uutesse kõrgustesse. Ja vaid kolm aastat hiljem kutsuti veel 98 neist alustama hajutatud Iisraeli kokkukogumist. Üks Kiriku juhtidest selgitas, et need misjonid „ei ole üldjuhul väga pikad, arvatavasti kolmest kuni seitsme aastani on kõige kauem, kui ükski mees peab oma pere juurest eemal olema”.7

Õed! Esimene Presidentkond tunneb muret teie katsumuste pärast. Me armastame teid ja palvetame teie eest. Samal ajal oleme tänulikud, et meie füüsilised katsumused – välja arvatud maavärinad, põlengud, üleujutused ja orkaanid – on tavaliselt väiksemad kui need, millega meie eelkäijad silmitsi seisid.

Raskuste keskel on meil alati olnud jumalik kinnitus: „Olge rõõmsad, sest mina juhin teid edasi. Kuningriik on teie ja selle õnnistused on teie ning igaviku aarded on teie.” (ÕL 78:18) Kuidas see juhtub? Kuidas juhtus see teerajajatega? Kuidas saab see osaks Jumala naistele tänasel päeval? Kui järgime prohvetlikku juhatust, „ei saa põrgu väravad teist võitu”, ütles Issand 1830. aasta aprillis antud ilmutuses. „Jah,” ütles Ta, ‥ „Issand Jumal hajutab pimeduse väed laiali teie ees ja paneb taevad rappuma teie heaks ja oma nime auks.” (ÕL 21:6) „Ära karda, pisuke karjake; tehke head; kui ka maa ja põrgu ühineks teie vastu, sest kui te olete ehitatud minu kaljule, ei või need võitu saada.” (ÕL 6:34)

Issanda lubadustega me ülendame oma südame ja rõõmustame (vt ÕL 25:13) ning „rõõmustava südame ja rõõmsa palgega” (ÕL 59:15) sammume edasi lepingurajal. Enamik meist ei seisa silmitsi hiiglaslike otsustega, nagu kodu mahajätmine, et võõral maal teed rajada. Meie otsused on peamiselt seotud elu igapäevaste rutiinidega, kuid nagu Issand on meile öelnud: „Ärge väsige head tegemast, sest te rajate alust suurele tööle. Ja väikestest asjadest kasvab välja see, mis on suur.” (ÕL 64:33)

Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi õpetuses on piiritu vägi. Meie kõigutamatu usk sellesse õpetusse juhib meie samme ja toob meile rõõmu. See valgustab meie meeli ja annab jõudu ning kindlust meie tegudele. See juhatus, valgustus ja vägi on lubatud annid, mille oleme saanud oma Taevaselt Isalt. Mõistes seda õpetust, sealhulgas jumalikku meeleparanduse andi, ja kohandades oma elu selle järgi, võime olla rõõmsameelsed, kui püsime rajal, mis viib meie igavikulise tuleviku suunas – meie armastavate taevaste vanematega taaskohtumise ja ülenduse suunas.

„Te võite seista silmitsi heidutavate katsumustega,” õpetas vanem Richard G. Scott. „Mõnikord on need nii teravad, nii järeleandmatud, et võite tunda, et nendega toimetulemine käib teile üle jõu. Ärge võidelge maailmaga üksinda. „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!” (Õp 3:5) ‥ Elu ongi mõeldud olema katsumusterohke, mitte seepärast, et te läbi kukuksite, vaid et suudaksite neist võitu saada.”8

See on kõik Jumal Isa ja Tema Poja, Jeesuse Kristuse plaani osa. Ma tunnistan sellest ja palvetan, et püüdleksime kõik meie taevase sihtmärgi poole. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.