Kristuse kultuur
Me võime tõepoolest kõik kalliks pidada parimat omaenda maisest kultuurist ja olla siiski Jeesuse Kristuse evangeeliumi igavese kultuuri täisväärtuslikud liikmed.
Kui suurepärane on maailm, kus me elame ja mida jagame, mis on kodu paljudele erinevatele rahvastele, keeltele, tavadele ja ajalugudele, mis on laiali pillutatud sadade riikide ja tuhandete rühmade vahel, millest igaühel on rikkalik kultuur. Inimkonnal on palju, mille üle uhkust tunda ja mida tähistada. Kuid kuigi õpitud käitumine – asjad, millega me üles kasvades oma kultuuris kokku puutusime – võib olla meie elus suur tugevus, võib sellest kohati saada ka oluline takistus.
Võib tunduda, et kultuur on meie mõtlemisse ja käitumisse nii tugevalt kinnistunud, et seda on võimatu muuta. Lõppude lõpuks määratleb suuresti see, mida me tunneme, ära selle, kes me oleme ja millel põhineb meie identiteet. Selle mõju võib olla nii tugev, et me ei suuda näha omaenda kultuuride inimtekkelisi nõrkusi või puudusi, mille tagajärg on vastumeelsus heita kõrvale mõningad meie isade pärimused. Kultuurilise identiteedi ületähtsustamine võib viia väärtuslike, isegi jumalike ideede, omaduste ja käitumise tagasilükkamiseni.
Ma tundsin mõni aasta tagasi ühte imelist härrasmeest, kes aitab illustreerida seda kultuurilise lühinägelikkuse universaalset põhimõtet. Kohtusin temaga esimest korda Singapuris, kui mind määrati tema pere koduõpetajaks. Austatud sanskriti ja tamili keele professor oli pärit India lõunaosast. Tema imeline naine ja kaks poega olid Kiriku liikmed, kuid tema polnud kunagi Kirikuga liitunud ega eriti evangeeliumi õpetusi kuulanud. Ta oli õnnelik oma naise ja poegade arengu üle ning toetas neid täiel määral nende kohustuste täitmisel ja Kiriku ülesannetes.
Kui pakkusin, et õpetan talle evangeeliumi põhimõtteid ja jagan temaga meie tõekspidamisi, siis esialgu ta keeldus. Mul läks veidi aega, et aru saada, miks – ta tundis, et seda tehes saab temast oma mineviku, rahva ja ajaloo reetur! Tema mõtteviisi järgi eitaks ta sel juhul seda, kes ta oli; kõike, mida pere oli talle õpetanud sellest, kes ta on, ja isegi tema India pärandit. Järgmise paari kuu jooksul saime nendest teemadest rääkida. Mind hämmastas (kuigi see ei olnud üllatus!), kuidas Jeesuse Kristuse evangeelium suutis avada tema silmad teistsuguse vaatenurga jaoks.
Enamikus inimese loodud kultuurides leidub nii head kui ka halba, nii konstruktiivset kui ka hävitavat.
Paljud meie maailma probleemid tulenevad otseselt nendest kultuuridest pärinevate erinevate ideede ja tavade kokkupõrgetest. Kuid praktiliselt kõik konfliktid ja kaos vaibuksid kiiresti, kui maailm aktsepteeriks ainult oma „algkultuuri”, seda, mis meil kõigil oli nii kaua aega tagasi. See kultuur pärineb meie surelikkusele eelnevast ajast. See oli Aadama ja Eenoki kultuur. See oli kultuur, mis põhines Päästja õpetustel aegade keskpaigas ja on meie päevil taas kõigile naistele ja meestele kättesaadav. See on ainulaadne. See on kõigist kultuuridest suurim ja pärineb suurest õnneplaanist, mille autor on Jumal ja mille eestvedaja on Kristus. See pigem ühendab, kui lahutab. See pigem ravib, kui kahjustab.
Jeesuse Kristuse evangeelium õpetab meile, et elus on eesmärk. Meie siin olemine pole lihtsalt mingi suur kosmiline õnnetus või viga! Oleme siin põhjusega.
Selle kultuuri alus on tunnistus, et meie Taevane Isa on olemas, et Ta on tõeline ja armastab igaüht meist isiklikult. Meie oleme Tema „töö ja hiilgus” 1 . See kultuur järgib võrdse väärtuse kontseptsiooni. Seal ei eristata kaste ega klasse. Lõppude lõpuks oleme me vennad ja õed, oma taevaste vanemate vaimulapsed – sõna otseses mõttes. Kõigist kultuuridest suurimas ei ole eelarvamusi ega mentaliteeti „meie versus nemad”. Me kõik oleme need „meie”. Me kõik oleme need „nemad”. Me usume, et vastutame iseenda, üksteise, Kiriku ja oma maailma eest. Vastutus on meie kasvu oluline tegur.
Selle kultuuri alus on ligimesearmastus, tõeline kristlik hoolimine. Me tunneme tõelist muret kaasinimeste ajaliste ja vaimsete vajaduste pärast ning tegutseme nende tunnete ajel. See hajutab eelarvamusi ja viha.
Me naudime ilmutuskultuuri, mille keskmes on prohvetite kaudu saadud Jumala sõna (ja mida igaüks meist saab Püha Vaimu kaudu isiklikult kontrollida). Kogu inimkond võib teada Jumala tahet.
See kultuur toetab valikuvabaduse põhimõtet. Oskus valida on meie arengu ja õnne jaoks äärmiselt oluline. Arukas valimine on väga oluline.
See on õppimise kultuur. Otsime teadmisi ja tarkust ning kõiges parimat.
See on usu ja kuulekuse kultuur. Usk Jeesusesse Kristusesse on meie kultuuri esimene põhimõte ning selle tulemus on kuuletumine Tema õpetustele ja käskudele. See kõik aitab kaasa enesearendusele.
See on palve kultuur. Me usume, et Jumal mitte ainult ei kuule meid, vaid ka aitab meid.
See on lepingute ja talituste, kõrgete moraalinormide, ohverdamise, andestuse ja meeleparanduse ning meie keha kui templi eest hoolitsemise kultuur. Kõik see tunnistab meie pühendumisest Jumalale.
See on kultuur, mida juhib preesterlus, volitus tegutseda Jumala nimel, Jumala vägi Tema lapsi õnnistada. See harib ja võimaldab inimestel olla paremad inimesed, juhid, emad, isad ja kaaslased – ning see pühitseb kodu.
Selles, vanimas kõigist kultuuridest, leidub tõelisi imesid, mis on saadetud korda tänu usule Jeesusesse Kristusesse, preesterluse väele, palvele, enesetäiendamisele, tõelisele pöördumisele ja andestusele.
See on misjonitöö kultuur. Hingede väärtus on suur.
Kristuse kultuuris on naised tõstetud oma õigesse ja igavesse staatusesse. Nad ei allu meestele, nagu paljudes kultuurides tänapäeva maailmas, vaid on täisväärtuslikud ja võrdsed partnerid siin ja tulevases maailmas.
See kultuur kinnitab perekonna pühadust. Perekond on igaviku põhiüksus. Pere täiuslikkus on väärt igasugust ohverdamist, sest nagu on õpetatud, „ükski muu edu ei suuda korvata ebaõnnestumist kodus”. 2 Kodu on see, kus teeme oma parimat tööd ja kus saavutame oma suurima õnne.
Kristuse kultuuris on oma vaatenurk – ning igavene fookus ja suund. See kultuur on seotud püsiväärtust omavate asjadega! See pärineb Jeesuse Kristuse evangeeliumist, mis on igavene, ja annab vastused meie olemasolu kohta käivatele küsimustele miks, mida ja kus. (See on kaasav, mitte välistav.) Kuna see kultuur tuleneb meie Päästja õpetuste rakendamisest, aitab see pakkuda tervendavat palsamit, mida meie maailm nii hädasti vajab.
Milline õnn on olla osa sellest suurejoonelisest ja õilsast eluviisist! Selle, kõigist kultuuridest suurima osa olemine nõuab muutust. Prohvetid on õpetanud, et meie vanadest kultuuridest on vaja jätta maha see, mis pole kooskõlas Kristuse kultuuriga. Kuid see ei tähenda, et peame kõik maha jätma. Prohvetid on rõhutanud ka seda, et meid kõiki kutsutakse võtma endaga kaasa oma usk, anded ja teadmised – kõik see, mis on hea meie elus ja meie kultuuris – ning laskma Kirikul seda evangeeliumi sõnumi kaudu täiendada. 3
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik ei ole läänelik ühiskond või Ameerika kultuurinähtus. See on rahvusvaheline kirik, nagu see alati olema pidi. Veelgi enam, see on taevane. Uued liikmed üle kogu maailma toovad meie pidevalt kasvavasse perre rikkust, mitmekesisust ja elevust. Viimse aja pühad tähistavad ja austavad endiselt kõikjal omaenda pärandit ja kangelasi, kuid nüüd on nad ka osa millestki palju suuremast. Kristuse kultuur aitab meil näha iseennast sellisena, nagu me tegelikult oleme, ja kui seda vaadata läbi igaviku prisma, mis on tasakaalustatud õigemeelsusega, aitab see suurendada meie võimet täita suurt õnneplaani.
Kuid mis juhtus mu sõbraga? Ta osales õppetundides ja liitus Kirikuga. Tema pere on nüüdseks Sydney templis Austraalias ajaks ja kogu igavikuks kokku pitseeritud. Ta on loobunud vähesest – ja potentsiaalselt saanud kõik. Ta avastas, et saab endiselt hoida au sees oma ajalugu, olla endiselt uhke oma esivanemate, muusika, tantsu ja kirjanduse, toidu, oma maa ja selle rahva üle. Ta on leidnud, et pole mingit probleemi kaasata oma kohaliku kultuuri paremik kõigist kultuuridest suurimasse. Ta avastas, et tõe ja õigusega kooskõlas oleva toomine oma vanast elust tema uude ellu aitab ainult tugevdada tema osadust pühadega ja aitab kõigil olla üks taevases ühiskonnas.
Me võime tõepoolest kõik kalliks pidada parimat omaenda maisest kultuurist ja olla siiski täisväärtuslikud liikmed neist kõigist vanimas kultuuris – algses, ülimas, igaveses kultuuris, mis pärineb Jeesuse Kristuse evangeeliumist. Millist imelist pärandit me kõik jagame. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.