Prohvetlik juhatus
Jumal teeb midagi kujutlematut
Allalaadimised
See lehekülg (MP3)
Joonealused märkused

Hide Footnotes

Teema

Jumal teeb midagi kujutlematut

Jumal on oma lapsed ja oma Kiriku selleks ajaks ette valmistanud.

Peagi pärast Soolajärve orgu jõudmist hakkasid viimse aja pühad ehitama oma püha templit. Nad tundsid, et on viimaks leidnud paiga, kus võivad rahus Jumalat kummardada ilma, et peaksid tagakiusamist kartma.

Kuid just siis kui templi vundament hakkas valmis saama, lähenes neile Ameerika Ühendriikide sõjaväerühm, et jõuga uus kuberner määrata.

Kuna Kiriku juhid ei teadnud, kui vaenulik on see sõjavägi, käskis Brigham Young pühadel evakueeruda ja templi vundament maha matta.

Olen kindel, et mõni Kiriku liige imestas, miks nende püüdlusi Jumala kuningriiki ehitada pidevalt takistati.

Lõpuks oht möödus ning templi vundament kaevati välja ja vaadati üle. Just siis avastasid teerajajad, et paljud algsed liivakivid olid mõranenud, mis muutis nad vundamendi jaoks sobimatuks.

Selle tulemusel lasi Brigham neil vundamenti parandada, et see suudaks küllaldaselt toetada suursuguse Salt Lake’i templi graniidist1 seinu.2 Lõpuks võisid pühad laulda laulu „On usk meile kalju”3 ja teada, et nende püha tempel oli ehitatud kindlale alusele, mis kestab mitu inimpõlve.

See lugu võib õpetada meile, kuidas Jumal kasutab vastuseisu oma eesmärkide täideviimiseks.

Ülemaailmne pandeemia

Kui see kõlab tuttavalt, arvestades meie praegust olukorda, siis seda seepärast, et see nii on.

Kahtlen, kas leidub inimest, kes kuuleb minu häält või loeb minu sõnu, keda ülemaailmne pandeemia mõjutanud pole.

Neile, kes leinavad pereliikme või sõbra kaotust, soovin öelda, et me leiname koos teiega. Me anume Taevast Isa, et Ta teid trööstiks ja lohutaks.

Selle viiruse kauaaegsed tagajärjed ulatuvad füüsilisest tervisest kaugemale. Paljud pered on kaotanud sissetuleku ning neid ähvardab nälg, ebakindlus ja kartus. Me imetleme paljude inimeste isetuid püüdlusi, et selle haiguse levikut takistada. Meid teevad alandlikuks nende inimeste vaiksed ohverdused ja üllad püüdlused, kes riskivad omaenda tervisega, et abivajajaid abistada, ravida ja toetada. Meie süda on täis tänu teie headuse ja kaastunde eest.

Me hüüame vägevas palves, et Jumal avaks taevaluugid ja täidaks teie elu Jumala igavikuliste õnnistustega.

Me oleme seemned

Selle viiruse kohta on ikka veel palju, mida me ei tea. Kuid kui on üks asi, mida ma tean, siis see on see, et see viirus ei tulnud Taevasele Isale üllatusena. Ta ei pidanud kutsuma inglite lisavägesid, pidama hädaolukorra koosolekuid või suunama ümber vahendeid maailma loomise osakonnast, et selle ootamatu vajadusega tegeleda.

Minu sõnum täna on, et kuigi see pandeemia ei ole midagi, mida me soovisime või ootasime, on Jumal oma lapsed ja oma Kiriku selleks ajaks ette valmistanud.

Me peame selles vastu, jah. Kuid me teeme enamat, kui vaid hambaid kokku surudes kinni hoida ja oodata, kuni asjad tagasi vana normaalsuse juurde naasevad. Me liigume edasi ja saame selle tulemusel paremaks.

Mõnes mõttes oleme me seemned. Ja selleks, et seemned oma potentsiaali saavutaksid, tuleb nad maha matta, et nad võiksid idaneda. Ma tunnistan, et kuigi meile võib vahel tunduda, et elukatsumused või ümbritsev emotsionaalne pimedus meid enda alla matab, siis aitavad Jumala armastus ja Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi õnnistused kutsuda esile midagi kujutlematut.

Raskustega kaasnevad õnnistused

Iga evangeeliumi ajajärk on seisnud silmitsi katsumusterohkete ja raskete aegadega.

Eenok ja tema rahvas elasid pahelisuse, sõja ja verevalamise ajal. „Aga Issand tuli ja elas koos oma rahvaga.” Tal oli nende jaoks varuks midagi kujutlematut. Ta aitas neil rajada Siionit – rahvast, kellel oli „üks süda ja üks meel” ning kes „elasid õigemeelsuses”.4

Noor Joosep, Jaakobi poeg, heideti auku, müüdi orjusesse, teda reedeti ja hüljati.5 Joosep pidi imestama, kas Jumal on teda ehk unustanud. Jumalal oli Joosepi jaoks varuks midagi kujutlematut. Ta kasutas seda katsumuste aega, et tugevdada Joosepi karakterit ja panna teda positsiooni, et ta võiks päästa oma perekonna.6

Mõtelge prohvet Joseph Smithile, kes anus Liberty vanglas viibides, et pühad oma kannatustes leevendust saaksid. Ta pidi mõtlema, kuidas on sellises olukorras võimalik Siionit rajada. Kuid Issand rääkis talle rahu ja sellele järgnenud imeline ilmutus tõi rahu pühadele – ja toob jätkuvalt rahu teile ja minule.7

Kui mitmel korral Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku algusaegadel pühad heitusid ja imestasid, kas Jumal on neid unustanud? Kuid tagakiusamiste, ohtude ja hävitamise ähvarduste keskel oli Iisraeli Issandal Jumalal oma väikesele karjale midagi muud varuks. Midagi kujutlematut.

Mida me õpime nendest ja tuhandetest teistest näidetest pühakirjades?

Esiteks, õigemeelsetele ei anta priipääset, mis võimaldab neil varjude orgu vältida. Me kõik peame kogema raskeid aegu, sest neil vastuolulistel aegadel õpime põhimõtteid, mis tugevdavad meie karakterit ja aitavad meil Jumalaga lähedasemaks saada.

Teiseks, meie Taevane Isa teab, et me kannatame, ja kuna me oleme Tema lapsed, ei hülga Ta meid.8

Mõtelge meie kaastundlikule Päästjale, kes veetis suure osa oma elust teenides haigeid, üksildasi, kahtlevaid ja heituvaid.9 Kas arvate, et ta tänasel päeval teist vähem hoolib?

Mu kallid sõbrad! Mu kallid vennad ja õed! Jumal valvab teie üle ja karjatab teid nendel ebakindluse ja hirmu aegadel. Ta tunneb teid. Ta kuuleb teie anumisi. Ta on ustav ja Tema peale võib loota. Ta täidab oma lubadused.

Jumalal on varuks midagi kujutlematut isiklikult teie ja kogu Kiriku jaoks – üks imepärane töö ja imetegu.

Tänu, Looja, Sul’ prohvetite eest

Meie parimad päevad on veel ees, mitte selja taga. Seepärast annab Jumal meile nüüdisaja ilmutust! Ilma selleta võib elu tunduda nagu paigallend, et oodata, millal udu hajub, et siis turvaliselt maanduda. Issanda eesmärgid meie jaoks on sellest palju kõrgemad. Kuna see on elava Kristuse Kirik ja kuna Tema juhatab oma prohveteid, siis liigume me edasi ja ülespoole, paikadesse, kus me pole kunagi olnud, kõrgustesse, mida suudame vaevu ette kujutada!

See kõik ei tähenda, et me ei koge turbulentsi oma lennul läbi surelikkuse. See ei tähenda, et ei toimu ootamatuid rikkeid, probleeme mehaanikaga või tõsiseid ilmaolusid. Asjad võivad minna palju halvemaks enne, kui nad paremaks muutuvad.

Sõjalenduri ja kommertslennuki kaptenina õppisin, et ei võinud valida, milliste vastuoludega ma lennu ajal silmitsi seisan, võisin vaid valida, kuidas end ette valmistasin ja kuidas reageerisin. Kriisi ajal vajame rahulikku ja selge peaga usaldust.

Kuidas me seda teeme?

Me vaatame fakte ja pöördume tagasi evangeeliumi aluspõhimõtete juurde, selle juurde, mis on kõige tähtsam. Tugevdage oma eraviisilist usukäitumist – nagu palve ja pühakirjauurimine ning Jumala käskude pidamine. Tehke otsuseid vastavalt parimatele tavadele, mis on end tõestanud.

Keskenduge sellele, mida te saate teha ja mitte sellele, mida te teha ei saa.

Rakendage oma usku. Ja kuulake Issanda ja Tema prohveti juhatavaid sõnu, mis teid pelgupaika juhivad.

Pidage meeles, et see on Jeesuse Kristuse Kirik – Tema on tüüri juures.

Mõtelge ainuüksi viimase aastakümne jooksul toimunud paljudele inspireeritud edasiminekutele. Toon välja vaid mõned:

  • Sakramendi rõhutamine meie hingamispäeva jumalateenistuse keskse osana.

  • „Tule, järgne mulle” programm, mis on kodukeskne ja Kiriku toetatud vahend tugevdamaks üksikisikuid ja peresid.

  • Me hakkasime teenima kõiki kõrgemal ja pühamal viisil.

  • Üle Kiriku on levinud tehnoloogia kasutamine evangeeliumi jagamiseks ja Issanda töö tegemiseks.

Isegi need üldkonverentsi istungid ei oleks võimalikud ilma tehnoloogia imeliste vahenditeta.

Vennad ja õed! Kuna Kristus on tüüri juures, siis ei saa kõik mitte ainult korda, vaid saab olema kujuteldamatu.

Iisraeli kokkukogumise töö läheb edasi

Alguses võis tunduda, et ülemaailmne pandeemia saab takistuseks Issanda tööle. Näiteks ei ole olnud võimalik jagada evangeeliumi traditsioonilisel moel. Kuid see pandeemia avaldab meile uusi ja loovamaid viise südamelt ausate inimeste leidmiseks. Iisraeli kokkukogumise töö suureneb väes ja entusiasmis. Seda kinnitavad sajad ja tuhanded lood.

Üks Norras elav hea sõber kirjutas mulle ja Harrietile hiljutisest ristimiste arvu suurenemisest. Ta kirjutas: „Kohtades, kus Kirik on väike, saavad rühmadest harukogudused ja harukogudustest kogudused!”

Üks naine Lätis, kes oli avastanud Kiriku internetireklaamile klõpsates, oli nii huvitatud Jeesuse Kristuse evangeeliumi õppimisest, et ilmus oma kohtumisele tund aega varem ja enne kui misjonärid olid esimese õppetunni lõpetanud, palus, et talle ristimiskuupäev antaks.

Ida-Euroopas helistasid misjonärid ühele naisele, kes hüüdis: „Õed, miks te pole varem helistanud? Ma olen teid oodanud!”

Paljudel meie misjonäridel on rohkem tööd kui kunagi varem. Paljud õpetavad rohkem inimesi kui kunagi varem. Liikmete ja misjonäride vaheline ühendus on suurenenud.

Minevikus oleme ehk olnud nii kinni traditsioonilistes lähenemistes, et läks vaja pandeemiat, et meie silmi avada. Ehitasime ehk liivakiviga, kuigi graniit oli juba saadaval. Vajaduse tõttu õpime nüüd, kuidas kasutada erinevaid meetodeid, kaasa arvatud tehnoloogiat, et kutsuda inimesi normaalsel, loomulikul viisil: tulge ja vaadake, tulge ja aidake ning tulge ja kuuluge.

Tema töö, Tema viisil

See on Issanda töö. Tema kutsub meid leidma Tema viise selle tegemiseks ja need võivad erineda meie varasematest kogemustest.

See juhtus Siimon Peetruse ja teiste jüngritega, kes läksid Tibeeria merele kala püüdma.

„Nad läksid välja ‥ aga ei saanud ühtki sel ööl.

Aga kui juba oli hommik, seisis Jeesus rannal. ‥

Aga tema ütles neile: „Heitke võrk välja [teisele] poole paati, siis te leiate!”

Nad heitsid selle siis välja ega suutnud seda enam vedada kalade hulga pärast!”10

Jumal on ilmutanud oma kõigevägevamat kätt ja jätkab selle näitamist. Saabub päev, mil vaatame tagasi ja teame, et selle vastuseisu ajal aitas Jumal meil leida parema viisi – Tema viisi –, et ehitada Tema kuningriiki kindlale alusele.

Ma jagan oma tunnistust, et see on Jumala töö ja Tema jätkab paljude kujuteldamatute asjade tegemist oma laste, oma rahva seas. Jumal hoiab meid oma hooliva ja kaastundliku käe peopesal.

Ma tunnistan, et president Russell M. Nelson on Jumala prohvet meie ajal.

Issanda apostlina kutsun ja õnnistan ma teid: „tehkem rõõmsal meelel kõik, mis on meie võimuses, ja seejärel püsigem paigal suurima kindlusega, et näha Jumala päästet ja tema käsivarre ilmutamist”.11 Ja ma luban, et Issand laseb teie õigemeelsest tööst tulla kujuteldamatuid asju. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.