Prohvetlik juhatus
Armastage oma vaenlasi
Allalaadimised
See lehekülg (MP3)
Joonealused märkused

Hide Footnotes

Teema

Armastage oma vaenlasi

Teadmine sellest, et oleme Jumala lapsed, annab meile arusaamise teiste väärtusest ning võime tõusta kõrgemale eelarvamustest.

Issanda õpetused on kogu igavikuks ja mõeldud kõigile Jumala lastele. Selles sõnumis toon mõne näite Ameerika Ühendriikidest, kuid põhimõtted, mida ma õpetan, on samad kõikjal.

Me elame ajal, mil poliitilistes suhetes ja strateegias valitsevad viha ja vihkamine. Tundsime seda sel suvel, kui mõned inimesed hülgasid rahumeelse protesti ja tegid hävitustööd. Me tunneme seda praegustes valimiskampaaniates. Kahjuks on osa nendest poliitilistest ütlustest ja ebasõbralikest viidetest valgunud ka meie Kiriku koosolekutele.

Demokraatliku valitsuse puhul on meil alati eriarvamusi kandidaatide ja strateegiate suhtes. Kuid Kristuse järgijatena peame hülgama viha ja vihkamise, millega poliitilisi valikuid arutatakse või hukka mõistetakse.

Järgmine on üks meie Päästja õpetusi, mis on küll hästi tuntud, kuid seda harva rakendatakse.

„Te olete kuulnud, et on üteldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast.

Aga mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad.” (Mt 5:43–44)1

Põlvkondade jooksul oli juute õpetatud vihkama oma vaenlasi ja nad kannatasid tol ajal Rooma okupatsiooni valitsuse ja julmuse käes. Ja ikkagi õpetas Jeesus neid: „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad.”

Millised revolutsioonilised õpetused nii isiklikeks kui poliitilisteks suheteks. Ja siiski on see seesama, mida meie Päästja meil teha käsib. Me loeme Mormoni Raamatust: „Sest tõesti, tõesti, ma ütlen teile, et see, kellel on tüli vaim, ei ole minust, vaid on kuradist, kes on tülide isa, ja tema ärgitab inimeste südameid vihas üksteisega tülitsema.” (3Ne 11:29)

Meie vaenlaste ja vastaste armastamine ei ole lihtne. „Enamus meist ei ole saavutanud seda kaastunde, armastuse ja andestuse taset,” täheldas president Gordon B. Hinckley, lisades „See nõuab enesedistsipliini, mis on vaat et suurem, kui see, milleks võimelised oleme.”2 Kuid see on oluline, sest see on osa Päästja kahest suurest käsust „armasta Issandat, oma Jumalat” ja „armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Mt 22:37, 39). Ja see peab olema võimalik, sest Ta õpetas samuti: „Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate” (Mt 7:7).3

Kuidas pidada kinni nendest jumalikest käskudest maailmas, kus peame samuti alluma inimeste seadustele? Õnneks on meil Päästja enda eeskuju sellest, kuidas tasakaalustada Tema igavikulised seadused inimseaduste praktilisusega. Kui vastased püüdsid Teda lõksu püüda küsimusega, kas juudid peaksid maksma makse Roomale, osutas Ta keisri kujutisele mündil ja kuulutas: „Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale.” (Lk 20:25)4

Seega peame järgima inimeste seadusi (andma keisrile), et elada rahus tsiviilkorra järgi, ja järgima Jumala seadusi oma igavikulise tuleviku poole. Kuid kuidas seda teha, nimelt kuidas õppida armastama oma vastaseid ja vaenlasi?

Päästja õpetus vihastamata tülitseda on hea esimene samm selle poole. Kurat on tülide isa ja tema viib inimesi kiusatusse üksteisega vihas tülitseda. Ta edendab ta vaenu ja vihkavaid suhteid üksikisikute ja rühmade seas. President Thomas S. Monson õpetas, et viha on Saatana tööriist: „Vihastamine tähendab Saatana mõjule allumist. Keegi ei saa meid vihale ajada. See on meie enda valik.”5 Viha on tee lahkhelide ja vaenulikkuse juurde. Me liigume oma vastaste armastamise suunas, kui väldime viha ja vaenulikkust nende suhtes, kellega me erimeelt oleme. Samuti on abi, kui oleme valmis neilt õppima.

Mõnda teist viisi, kuidas arendada teiste armastamise väge, kirjeldatakse lihtsa meetodiga ammuaegse muusikalis. Kui püüame mõista ja suhtestuda erinevast kultuurist pärit inimestega, siis peaksime püüdma neid tundma õppida. Lugematutes olukordades võivad võõraste kahtlus või isegi vaenulikkus muutuda sõpruseks või isegi armastuseks, kui isiklikud suhted aitavad kaasa mõistmisele ja vastastikusele austusele.6

Ja veelgi suurem abi meie vastaste ja vaenlaste armastama õppimisel on püüda mõista armastuse väge. Toon mitmest selleteemalisest prohvetlikust õpetusest välja kolm.

Prohvet Joseph Smith õpetas, et „see on aegade jooksul kinnitatud kõnekäänd, et armastus sünnitab armastust. Seepärast valagem välja oma armastust – näidakem meie lahkust kogu inimkonnale”.7

President Howard W. Hunter õpetas: „Maailmale, kus me elame, tuleks kasuks, kui kõik mehed ja naised kõikjal rakendaksid Kristuse puhast armastust, mis on lahke, tasane ja alandlik. See ei kadetse ega ole uhkust täis. ‥ See ei otsi omakasu. ‥ Selles pole kohta sallimatusele, vihkamisele ega vägivallale. ‥ See innustab elama koos kristlikus armastuses, hoolimata omavahelistest erinevustest: usulistest tõekspidamistest, rassist, rahvusest, finantsseisust, haridusest ja kultuuritaustast.”8

Ja president Russell M. Nelson on innustanud meid „võtma oma armastatute ringi kogu inimkonna”.9

Oluline osa meie vaenlaste armastamisel on „anda keisrile”, pidades kinni meie erinevate riikide seadustest. Kuigi Jeesuse õpetused olid revolutsioonilised, ei õpetanud Ta revolutsiooni ega seaduse rikkumist. Ta õpetas paremat viisi. Nüüdisaja ilmutus õpetab sama.

„Ärgu ükski inimene rikkugu maa seaduseid, sest sellel, kes peab kinni Jumala seadustest, ei ole tarvis rikkuda maa seaduseid.

Mispärast, olge alamad nendele vägedele, mis on” (ÕL 58:21–22).

Ja meie usuartikkel, mille kirjutas prohvet Joseph Smith pärast seda, kui algusaegade pühad olid kannatanud tõsist tagakiusamist Missouri ametnike käe läbi, kuulutab: „Me usume, et tuleb olla alluvad kuningatele, presidentidele, valitsejatele ja võimukandjatele, kuuletudes seadustele neid austades ja toetades.” (UA 1:12).

See ei tähenda, et me nõustume kõigega, mida seaduse jõuga tehakse. See tähendab, et me kuuletume kehtivatele seadustele ja kasutame rahumeelseid vahendeid selle muutmiseks. See tähendab samuti, et me lepime rahumeelselt valimistulemustega. Me ei osale selles vägivallas, millega ähvardavad inimesed, kes tulemustega rahul ei ole.10 Demokraatlikus ühiskonnas on meil alati võimalus ja kohus püsida rahumeelsena kuni järgmiste valimisteni.

Päästja õpetus meie vaenlaste armastamisest põhineb reaalsusel, et kõik surelikud on Jumala armsad lapsed. See igavikuline põhimõte ja mõned peamised seadusepõhimõtted pandi hiljuti mitmes Ameerika linnas peetud protestidel proovile.

Ühes äärmuses näib, et mõned inimesed on unustanud, et Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene muudatus tagab „rahva õiguse rahumeelselt koguneda ja esitada kaebus valitsusele kaebuste heastamiseks”. See on volitatud viis tõsta üldsuse teadlikkust ja keskenduda ebaõiglusele seaduste sisus või halduses. Ja neis on esinenud ebaõiglust. Avalikes tegevustes ja meie isiklikes hoiakutes on meil esinenud rassismi ja sellega seotud kaebusi. Veenvas isiklikus essees tuletas reverend Theresa A. Dear riiklikust värviliste inimeste edendamise ühendusest (NAACP) meile meelde, et „rassismi edendavad vihkamine, rõhumine, salalepped, passiivsus, ükskõiksus ja vaikimine”.11 Kodanike ja Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetena peame püüdma teha rohkem, et aidata rassismi välja juurida.

Teises äärmuses näib, et nendes meeleavaldustes ja neile järgnenud ebaseaduslikest tegevustest osalejate ja toetajate seas on vähemus, kes on unustanud, et põhiseadusega kaitstud meeleavaldused on rahumeelsed meeleavaldused. Meeleavaldajatel ei ole õigust vara hävitada, rüvetada või varastada ega õõnestada valitsuse seaduslikke politseivägesid. Põhiseadus ja seadused ei sisalda mingit üleskutset revolutsioonile ega anarhiale. Me kõik – politsei, meeleavaldajad, toetajad ja pealtvaatajad – peaksime mõistma oma õiguste piire ja olulist kohustust jääda kehtiva seaduse piiridesse. Abraham Lincolnil oli ’õigus, kui ta ütles: „Pole ühtegi kaebust, mida oleks kohane heastada omakohtuga.”12 Kaebuste heastamine omakohtuga on ebaseaduslike vahenditega heastamine. See on anarhia, olukord, kus puuduvad tõhusad valitsemine ja politsei, mis pigem õõnestab, kui kaitseb üksikisiku õigusi.

Üks põhjus, miks hiljutiste Ameerika Ühendriikides toimunud meeleavaldused paljusid šokeeris, oli see, et sellist vaenulikkust ja ebaseaduslikkust, mida tuntakse erinevate rahvuste seas teistes riikides, ei tohiks tunda Ühendriikides. See riik peaks tegema rohkem, et kõrvaldada rassismi, mitte ainult mustanahaliste ameeriklaste vastu, kes olid viimastel protestidel kõige nähtavamad, vaid ka latiinode, aasialaste ja teiste rühmade vastu. Selle riigi rassistlik ajalugu ei ole rõõmustav ja me peame end parandama.

Ameerika Ühendriigid asutasid erinevatest riikidest ja rahvustest sisserändajad. Selle ühendav eesmärk ei olnud mingi konkreetse usundi kehtestamine ega vanade riikide mitmekesise kultuuri või hõimulojaalsuse säilitamine. Meie asutajapõlvkond püüdis luua ühtsust uue põhiseaduse ja seadustega. See ei tähenda, et meie alusdokumendid või tolleaegne arusaam nende tähendusest olid täiuslikud. Ameerika Ühendriikide kahe esimese sajandi ajalugu näitas vajadust paljude täpsustuste järele, näiteks naiste hääleõigus ja eriti orjanduse kaotamine, kaasa arvatud seadused kindlustamaks, et inimesed, kes olid olnud orjuses, peaksid saama osa vabaduse kõikidest tingimustest.

Kaks Yale’i ülikooli teadurit tuletasid meile hiljuti meelde:

„Vaatamata kõigile oma puudustele on Ameerika Ühendriigid ainulaadselt võimelised mitmekesise ja lõhestunud ühiskonna ühendamiseks. ‥

Selle riigi kodanikud ei pea valima rahvusidentiteedi ja mitmekultuurilisuse vahel. Ameeriklased võivad saada osa mõlemast. Kuid selle võti on põhiseaduslik patriootlikkus. Meid peab ühendama põhiseadus meie ideoloogilistele lahkarvamustele vaatamata.”13

Palju aastaid tagasi andis Briti välisminister alamkojas toimunud väitluses järgmist head nõu: „Meil ei ole ühtegi igavest liitlast ja meil pole mingeid alalisi vaenlaseid. Meie huvid on igavesed ja alalised ning meie kohus on järgida neid huvisid.”14

See on hea ajalik põhjus järgida „igavesi ja alalisi” huvisid poliitilistes küsimustes. Lisaks sellele õpetab Issanda Kiriku õpetus meile teistsugusest igavikulisest huvist, mis meid juhtima peaks, nimelt meie Päästja õpetused, kes inspireeris Ameerika Ühendriikide ja paljude teiste riikide põhiseaduste loomist. Lojaalsus väljakujunenud seadustele – mitte lojaalsus ajutistele liitlastele on parim viis armastada oma vastaseid ja vaenlasi, kui püüame saavutada ühtsust mitmekesisuses.

Teadmine sellest, et oleme Jumala lapsed, annab meile jumaliku arusaamise kõikide teiste väärtusest ning tahte ja võime tõusta kõrgemale eelarvamustest ja rassismist. Paljude aastate jooksul selle riigi erinevates paikades elades on Issand mulle õpetanud, et on võimalik mitte ainult kuuletuda selle riigi seadustele ja püüda neid parandada, vaid ka armastada meie vastaseid ja vaenlasi. See ei ole kerge, kuid see on võimalik meie Issanda Jeesuse Kristuse abiga. Ta andis armastuskäsu ja Ta lubab, et aitab meid, kui püüame sellele kuuletuda. Ma tunnistan, et Jumal, meie Taevane Isa, ja Issand Jeesus Kristus armastavad ja aitavad meid. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.