Prohvetlik juhatus
Siis valvake ja paluge igal ajal
Allalaadimised
See lehekülg (MP3)
Joonealused märkused

Hide Footnotes

Teema

Siis valvake ja paluge igal ajal

Täna kutsun ma palvetama kõiki inimesi igast maailma riigist.

Mu kallid vennad ja õed! Oma sureliku teenimistöö viimasel nädalal õpetas Jeesus oma jüngreid: „Siis valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!”1

„Kõige selle [seas], mis tuleb” enne Tema teist tulemist, on „sõd[u] ja sõnumeid sõjast; ‥ nälga ja maavärisemisi ‥ paiguti.”2

Päästja ütles Õpetuses ja Lepingutes: „Ja kõik on ärevuses; ‥ sest kartus tuleb kõikide inimeste peale.”3

Me elame otse loomulikult äreval ajal. Paljudel inimestel on hirm tuleviku ees ning paljudel ei jagu enam südames usku Jumalasse ja Ta Pojasse, Jeesusesse Kristusesse.

Uudislood kubisevad vägivallast. Veebis leiab avalikult aset mustamine. Kalmistuid, kirikuid, mošeesid, sünagooge ja pühamuid lõhutakse.

Üleilmne pandeemia ulatub sõna otseses mõttes igasse maailmanurka – miljonid on nakatunud ja üle miljoni on surnud. Kooli lõpuaktused, kirikute jumalateenistused, abielud, misjonitöö ja paljud muud tähtsad elusündmused on häiritud. Lisaks on loendamatul hulgal inimesi jäänud üksi või on teistest eraldatud.

Muudatused majanduses on põhjustanud raskusi paljudele, kuid eriti meie Taevase Isa laste seas kõige kaitsetumatele.

Oleme näinud, kuidas inimesed kasutavad kirglikult oma õigust rahumeelselt protestida, ja oleme näinud mässamas ka vihaseid jõuke.

Samal ajal näeme, et lahkhelid kogu maailmas üha jätkuvad.

Ma mõtlen sageli teile, kes te kannatate, muretsete, kardate või tunnete end üksinda. Kinnitan teile kõigile, et Issand tunneb teid, Ta on teadlik teie muredest ja ahastusest, ja Ta armastab teid – lähedaselt, isiklikult, sügavalt ja igavesti.

Igal õhtul palun ma palvetades, et Issand õnnistaks kõiki, keda vaevab lein, valu, üksildus ja kurbus. Tean, et selline on ka teiste Kiriku juhtide palve. Te olete meist igaühe ja meie kõigi südames ning me palvetame ja palume teie eest Jumalat.

Ma veetsin möödunud aastal mitu päeva Ühendriikide kirdeosas ning külastasin sealseid Ameerika ja Kiriku ajalooga seotud paiku, osalesin koos meie misjonäride ja liikmetega koosolekutel ning külastasin valitsus- ja ärijuhte.

Pühapäeval, 20. oktoobril, rääkisin ma ühele suurele seltskonnale Bostoni lähedal Massachusettsi osariigis. Tundsin kõneledes õhutust öelda: „Ma anun, ‥ et te palvetaksite selle riigi, meie juhtide, meie inimeste ja perede eest, kes selle Jumala loodud rahva seas elavad.”4

Lisaks ütlesin, et Ameerika ja paljud teised maailma rahvad on jõudnud läinud aegade sarnaselt järgmisele teelahkmele ja vajavad meie palveid.5

See palve polnud mu ettevalmistatud märkmeis kirjas. Sain need sõnad siis, kui tundsin Vaimu õhutust kutsuda kohalviibijaid oma riigi ja oma juhtide eest palvetama.

Täna kutsun ma palvetama kõiki inimesi igast maailma riigist. Palvetage kuidas või kelle poole tahes, kuid palun rakendage oma – mis tahes – usku ning palvetage oma riigi ja rahva juhtide eest. Nagu ma ütlesin möödunud aastal Massachusettsi osariigis, seisame praegu ühel ajaloo tähtsaimal teelahkmel ja maa rahvad vajavad meeleheitlikult jumalikku inspiratsiooni ja juhatust. Ma ei räägi ei poliitikast ega tegevuskavadest. Räägin rahust ja tervenemisest, mida võib tunda nii ühe inimese kui ka tervete riikide hinges – nende linnades, asulates ja külades –, Rahuvürsti ja kogu tervenemise lätte, Issanda Jeesuse Kristuse kaudu.

Olen tundnud viimaste kuude jooksul mõjutust, et parim viis maailma hetkeolukorras aidata on see, kui kõik inimesed loodaksid täielikumalt Jumala peale ja pöörduksid oma südames siira palve kaudu Tema poole. Alandlikuks muutumine ja Taeva inspiratsiooni otsimine, et meie ees olevale vastu pidada või seda võita, on turvalisim ja kindlaim viis, kuidas sel mureajal veendunult edasi minna.

Pühakirjades heidetakse valgust Jeesuse palvetele ja ka sellele, mida Ta sureliku teenimistöö ajal palve kohta õpetas. Mäletate Issanda palvet:

„Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi;

sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal;

meie igapäevane leib anna meile tänapäev;

ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele;

ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast; sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti! Aamen.”6

Sellest kaunist keskendunud palvest, mida kogu kristlaskond sageli kordab, saab selgeks, et „meie Isa[lt], kes [on] taevas”, on igati paslik oma muredele vastuseid paluda. Palvetagem ja palugem seega jumalikku juhatust.

Ma kutsun teid palvetama igal ajal.7 Palvetage oma pere eest. Palvetage rahvaste juhtide eest. Palvetage nende vaprate inimeste eest, kes võitlevad praegu eesliinil sotsiaalsete, keskkondlike, poliitiliste ja bioloogiliste nuhtlustega, mis mõjutavad kogu maailmas kõiki inimesi, rikkaid ja vaeseid, noori ja vanu.

Päästja õpetas, et me ei piiraks nende arvu, kelle eest palvetame. Ta ütles: „Armastage oma vaenlasi, õnnistage neid, kes teid sajatavad, tehke head neile, kes teid vihkavad, ja palvetage nende eest, kes teid pahatahtlikult ära kasutavad ja taga kiusavad.”8

Kolgata ristil, kus Jeesus suri meie pattude eest, tegi Ta just seda, mida oli oma palves õpetanud: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!”9

Siiras palve nende eest, keda võiks pidada meie vaenlasteks, näitab meie usku, et Jumal saab muuta meie ja teiste südant. Sellised palved peaksid tugevdama meie otsust teha oma elus, peres ja kogukonnas kõiki vajalikke muudatusi.

Ükskõik kus te elate, mis keelt te kõnelete või milliste raskuste ees seisate, kuuleb ja vastab Jumal teile omal moel ja omal ajal. Kuna me oleme Tema lapsed, võime pöörduda Tema poole abi ja lohutuse saamiseks ning selleks, et meis tekiks taas soov maailma positiivselt muuta.

Õigluse, rahu, vaeste ja haigete eest palvetamisest sageli ei piisa. Kui oleme põlvili palvetanud, on meil vaja tõusta ja teha, mida suudame, et aidata – aidata nii iseend kui ka teisi.10

Pühakiri on täis näiteid usklikest, kes palve ja teod omavahel ühitasid, et omaenda ja teiste elu muuta. Mormoni Raamatus loeme näiteks Enosest. On täheldatud, et „umbes kaks kolmandikku tema lühikesest raamatust kirjeldab palvet või tervet rida palveid, ning ülejäänud raamatus räägitakse sellest, mida ta tegi saadud vastuste tulemusel”11.

Meil on palju näiteid selle kohta, kuidas Joseph Smithi esimesest häälega tehtud palvest peale, mille ta oma vanemate palkmaja lähedasel metsalagendikul 1820. aasta kevadel esitas, on palve muutnud meie enda Kiriku kujunemislugu. Joseph otsis andestust ja vaimujuhatust ning tema palve avas taevad. Täna oleme meie need, kes sellest kasu saavad, kuna prohvet Joseph ning teised ustavad viimse aja pühad mehed ja naised palvetasid ja tegutsesid, et aidata rajada Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikut.

Ma mõtlen sageli selliste ustavate naiste palvetele nagu Mary Fielding Smithi oma, kes tõi vapralt oma pere üha kasvava tagakiusamise käest Illinoisi osariigis siia turvalisse orgu, kus ta pere õitses vaimselt ja ajalikult. Kui ta oli põlvili tõsimeelselt palvetanud, tegi ta kõvasti tööd, et oma raskustest jagu saada ja oma perekonda õnnistada.

Palve ülendab meelt ning ühendab meid inimeste, perede, Kiriku ja maailmana. Palve mõjutab teadlasi ja aitab neil avastada vaktsiine ning ravimeid, mis sellele pandeemiale lõpu teevad. Palve trööstib neid, kes on kaotanud neile armsa inimese. See annab meile juhatust, et teada, mida teha omaenda turvalisuse nimel.

Vennad ja õed! Ma innustan teid kahekordse jõuga palvele pühenduma. Ma innustan teid palvetama oma kambrites, igapäevaelus, kodus, koguduses ja alati oma südames.12

Tänan teid Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku juhtide nimel meie heaks tehtud palvete eest. Ma innustan teid palvetama jätkuvalt selle eest, et me võiksime saada inspiratsiooni ja ilmutust, et Kirikut nendest rasketest aegadest üle aidata.

Palve võib muuta meie enda elu. Siirast palvest motiveerituna võime me ise paremaks saada ja aidata seda teha ka teistel.

Ma tean omast kogemusest palve väge. Olin hiljuti üksi oma kantseleis. Mu käele oli just tehtud raviprotseduur. Käsi oli verevalumites, paistes ja valutas. Valust häirituna ei suutnud ma laua ääres istudes tähtsatele ja olulistele teemadele keskenduda.

Põlvitasin palves ja palusin, et Issand aitaks mul keskenduda, et suudaksid oma töö lõpetada. Tõusin ja naasin laual oleva paberikuhja juurde. Mu mõtted muutusid peaaegu viivitamatult selgeks ja koondatuks ning suutsin minu järele oodanud pakilised asjad lõpetada.

Arvestades rohkeid probleeme ja raskusi, võib maailma kaootiline hetkeolukord näida hirmuäratavana. Kuid mu tulihingeline tunnistus on see, et kui me palvetame ja palume Taevaselt Isalt vajalikke õnnistusi ja juhatust, saame teada, kuidas õnnistada oma perekonda, naabreid, kogukonda ja isegi elukohariiki.

Päästja palvetas ning siis „käis mööda maad ja tegi head”,13 toites vaeseid, pakkudes julgustust ja tuge abivajajatele ning jagades armastust, andestust, rahu ja hingamist kõigile, kes Tema juurde tulid. Tema käsi on jätkuvalt ka meie jaoks välja sirutatud.

Ma kutsun kõiki Kiriku liikmeid, aga ka meie teistest usurühmadest naabreid ja sõpru kogu maailmas tegema nii, nagu Päästja oma jüngritele nõu andis: „Siis valvake ja paluge igal ajal” rahu, tröösti, turvalisust ja üksteise teenimisvõimalusi.14

Kui suur on palve vägi ja kui vajalikud on meie Jumalasse ja Tema Armsasse Poega uskuvad palved tänases maailmas! Peame meeles ja hindame palve väge. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.