Prohvetlik juhatus
Neil oli leiba
Allalaadimised
See lehekülg (MP3)
Joonealused märkused

Hide Footnotes

Teema

Neil oli leiba

Kui püüame ajaliselt ettevalmistunud olla, siis võime suurenenud enesekindlusega silmitsi seista elukatsumustega.

Enne praeguse pandeemia põhjustatud reisipiiranguid naasin ma koju rahvusvahelisest lähetusest. Reisigraafiku tõttu pidin reisides veetma ka pühapäeva. Mul oli lendude vahel aega osaleda kohalikul sakramendikoosolekul, kus sain samuti lühikest sõnumit jagada. Pärast koosolekut pöördus minu poole entusiastlik diakon ja küsis, kas ma tunnen president Nelsonit ja kas mul on olnud kunagi võimalust tema kätt suruda. Vastasin, et tunnen teda tõesti, et olen tema kätt surunud ja et juhtiva piiskopkonna liikmena oli mul võimalus president Nelsoni ja tema nõuandjatega iga nädal paar korda kohtuda.

Noor diakon istus toolile, tõstis käed üles ja hüüdis: „See on minu elu suurim päev!“ Vennad ja õed! Ma ei pruugi käsi üles tõsta ega hõisata, kuid olen igavesti tänulik elava prohveti ning prohvetitelt, nägijatelt ja ilmutajatelt saadud juhiste eest, eriti nendel rasketel aegadel.

Juba aegade algusest on Issand andnud juhiseid, et aidata oma rahval vaimselt ja ajalikult valmistuda hädade ning katsumuste vastu, mis Talle teadaolevalt selle sureliku kogemuse osana tulevad. Need hädad võivad olla oma olemuselt isiklikud või üldist laadi, kuid Issanda juhised pakuvad kaitset ja tuge niivõrd, kuivõrd me Tema nõuandeid kuulda võtame ja nende järgi tegutseme. Imeline näide on toodud 1. Moosese raamatus, kus loeme Egiptuse Joosepist ja tema inspireeritud tõlgendusest vaarao unenäost.

„Ja Joosep ütles vaaraole: „‥ Jumal on vaaraole teada andnud, mida ta kavatseb teha. ‥

Vaata, tuleb seitse aastat, millal on suur küllus kogu Egiptusemaal.

Aga neile järgneb seitse nälja-aastat, siis ununeb Egiptusemaal kõik küllus ja nälg toob maale hävituse.”1

Vaarao kuulas Joosepit ja reageeris sellele, mida Jumal talle unes näitas, ning asus kohe tulevikuks ettevalmistusi tegema. Pühakirjades öeldakse:

„Ja maa kandis seitsmel külluseaastal ühest ivast peotäie.

Ja ta kogus kõik põllusaagi seitsmel külluseaastal ‥

Ja Joosep kuhjas väga palju vilja, nagu liiva mere ääres, kuni lakati seda mõõtmast, sest see ei olnud enam mõõdetav!”2

Me loeme, et kui seitse külluseaastat möödus, „siis hakkasid tulema seitse nälja-aastat, nõnda nagu Joosep oli öelnud; ja nälg oli kõigis maades, aga kogu Egiptusemaal oli leiba.”3

Tänapäeval on meil õnne, et meid juhivad prohvetid, kes mõistavad, et peame valmistuma hädadeks, „mis peaksid tulema”4, ning võtma omaks piirangud või keelud, mis võivad osutuda vajalikuks, kui püüame nende nõuandeid järgida.

On selge, et nii COVID-19 kui ka laastavate loodusõnnetuste tagajärjed ei tee isikutel vahet, ületades etnilisi, sotsiaalseid ja usulisi piire igal mandril. On kadunud töökohad ja vähenenud sissetulekud, kuna töövõimalusi on mõjutanud koondamised ja töövõimet häirivad tervisehädad ja juriidilised probleemid.

Kõik, keda see on mõjutanud, me mõistame teid ja muretseme teie olukorra pärast, kuid oleme kindlalt veendunud, et ees on paremad päevad. Teid on õnnistatud piiskoppide ja kogudusejuhatajatega, kes selgitavad välja oma koguduseliikmed, kellel on ajalike vajadusi ning piiskopitel on juurdepääs vahenditele, mis võivad aidata teil oma elu korda seada ja viia teid iseseisvuse rajale, kui rakendate valmisoleku põhimõtteid.

Tänases olukorras, kus pandeemia on laastanud riikide majandust kui ka inimeste isikliku elu, oleks kaastundliku Päästjaga vastuolus ignoreerida tegelikkust, millega paljud võitlevad, ja paluda neil hakata tagavaraks toitu ja raha varuma. See aga ei tähenda, et peaksime valmistumise põhimõtteid jäädavalt ignoreerima, vaid ainult seda, et neid põhimõtteid tuleks rakendada „targalt ja korrakohaselt”5, et me võiksime tulevikus öelda nagu Egiptuse Joosep, et meil on leiba.6

Issand ei eelda, et me teeme rohkem, kui suudame, kuid Ta eeldab, et me teeme seda, mida suudame, kui me suudame seda teha. Viimasel üldkonverentsil tuletas president Nelson meile meelde: „Issand armastab jõupingutusi.”7

Kiriku juhid on viimse aja pühasid sageli julgustanud „valmistuma elus ette tulevateks raskusteks, soetades põhilise toidu- ja veevaru ning säästes kuigipalju raha.”8 Samal ajal julgustatakse meid olema targad ja mitte minema liiale9 oma püüetes varuda koduseid ja rahalisi tagavarasid. Raamat nimega „Isiklikud rahaasjad enesega toimetulekuks”, mis ilmus 2017. aastal ja on praegu Kiriku kodulehel kättesaadav 36 keeles, algab Esimese Presidentkonna sõnumiga, milles öeldakse:

Issand on kuulutanud: „Minu eesmärgiks on kanda hoolt oma pühade eest” [ÕL 104:15]. See ilmutus on Issanda lubadus, et Ta annab ajalikke õnnistusi ja avab enesega toimetuleku ukse. ‥

Nende põhimõtetega nõustumine ja nende järgi elamine võimaldab teil paremini saada Issanda lubatud ajalikke õnnistusi.

Me kutsume teid neid põhimõtteid usinalt õppima ja rakendama ning õpetama neid oma pereliikmetele. Seda tehes saab teie elu õnnistatud ‥ [sest] ‥ te olete meie Taevase Isa laps. Ta armastab teid ja ei hülga teid kunagi. Ta tunneb teid ning on valmis pakkuma teile vaimseid ja ajalikke enesega toimetuleku õnnistusi.”10

See raamat sisaldab peatükke, mis on pühendatud eelarve koostamisele ja selle piires elamisele, oma pere kaitsmisele raskuste eest, finantskriiside ohjamisele, tulevikku investeerimisele ja palju muud ning on kõigile kättesaadavad Kiriku kodulehel või teie kohalike juhtide kaudu.

Valmisoleku põhimõtte üle mõtisklemisel võime pöörduda inspiratsiooni saamiseks taas Egiptuse Joosepi juurde. Teadmine, mis juhtuma hakkab, ei oleks olnud piisav, et nad peaksid vastu nälja-aastatel, kui külluseaastatel ei oleks teatud määral ohverdatud. Selle asemel, et tarbida ära kõik, mida vaarao alamad tootsid, kehtestati piirangud ja neid järgiti, mistõttu jätkus kõike piisavalt nii nende praegusteks kui ka tulevasteks vajadusteks. Ei piisanud teadmisest, et rasked ajad on tulekul. Nad pidid tegutsema ja nende jõupingutuste tõttu oli neil leiba.11

See viib olulise küsimuseni: „Mida ma peaksin siis tegema?” Hea koht alustamiseks on mõista, et kõik asjad on Issanda jaoks vaimsed, „ja mitte ühelgi ajal” pole Ta andnud meile „seadust, mis oleks ajalik”.12 Seega osutab kõik Jeesusele Kristusele kui vundamendile, millele peame rajama ‥ isegi meie ajaliku valmisoleku.

Ajalik ettevalmistus ja enesega toimetulek tähendavad, „et usume, et Jeesuse Kristuse armu või suutlikuks tegeva väe ja meie endi püüdluse abil oleme me võimelised saama kõiki vaimseid ja ajalikke eluks vajalikke vahendeid nii endale kui ka perele.”13

Ajaliku valmisoleku vaimse vundamendi täiendavad aspektid hõlmavad järgmist: „targalt ja korrakohaselt”14 tegutsemist, mis tähendab toiduvaru ja säästude järkjärgulist suurendamist aja jooksul ning ka „väikeste ja lihtsate”15 asjade tegemist, mis näitab usku, et Issand suurendab meie väikseid, kuid järjekindlaid jõupingutusi.

Kui vaimne vundament on paigas, saame seejärel edukalt rakendada kaht olulist ajaliku valmisoleku aspekti – rahaasjade haldamist ja koduste varude loomist.

Rahaasjade haldamise peamised põhimõtted hõlmavad kümnise ja annetuste maksmist; võlgadest vabanemist ja nende vältimist; eelarve koostamist ja selle järgi elamist ning säästmist tulevikuks.

Koduste varude loomise peamised põhimõtted hõlmavad toiduainete varumist; vee varumist; samuti muu hädavajaliku varumist, mis põhineb isiklikel ja perekondlikel vajadustel ‥ kõik sellepärast, et „parim ladu”16 on kodu, millest saab „hädaolukorras kõige kättesaadavam reserv”17.

Kui võtame omaks vaimsed põhimõtted ja otsime Issandalt inspiratsiooni selle kohta, kuidas ajaliku valmisoleku põhimõtteid oma isiklikes ja perekondlikes oludes kõige paremini rakendada, juhatatakse meid, et teada Issanda tahet. Kõige olulisem samm on alustada.

Vanem Bednar õpetas seda põhimõtet väljendusrikkalt, öeldes: „Tegutsemine tähendab rakendada usku. ‥ Tõeline usk on keskendunud Issandale Jeesusele Kristusele ja viib alati tegudeni.18

Vennad ja õed! Pidevalt muutuvas maailmas peame valmistuma ootamatusteks. Isegi kui ees ootavad paremad ajad, teame, et sureliku elu tõusud ja mõõnad jätkuvad. Kui püüame olla ajalikult ettevalmistunud, võime elukatsumustele vastu astuda suurema enesekindlusega, rahuga südames ja me võime öelda ka stressirohketes olukordades nagu Egiptuse Joosep, et meil on leiba.19 Jeesuse Kristuse nimel, aamen.