Potutusi
Lesona 45: Luka 3–4


Lesona 45

Luka 3–4

Folasaga

Sa talai atu e Ioane le Papatiso le salamo ma molimau atu i le Mesia o le a afio mai. Sa papatisoina Iesu Keriso e Ioane ona anapogi ai lea i le vao mo aso e 40. Ina ua maliu atu i Kalilaia, sa tautino atu e Iesu i Nasareta o Ia o le Mesia. Sa teena o Ia e tagata o Nasareta, ma sa maliu atu o Ia i Kapanaumi, lea na Ia faamalolo ai i e mamai ma tutuli ese temoni.

Fautuaga mo le Aoaoina Atu

Luka 3:1–22

Ua valoia e Ioane le Papatiso ia Iesu Keriso

A o lei amataina le vasega, fai i se tagata e suesue le tala ia Elia ma le fafine Sarefata ua oti lana tane i le 1 Tupu 17:1–16 ma se isi tagata e suesue le tala ia Naamanu ma Elisaia i le 2 Tupu 5:1–15. Faamatala o le a la tuuina atu se aotelega o nei tala i se taimi mulimuli ane o le lesona. Fai i ai e faamamafa mea na faia e Naamanu ma le fafine Sarefata ua oti lana tane e faaalia ai lo la’ua faatuatua ma ta’u i ai o i la’ua uma o ni tagata o Nuuese (e le ni o o le aiga o Isaraelu).

Ina ia amata le lesona, fai i le vasega e tusi i se fasipepa se taimi na latou lagonaina ai le faaesea pe mamao mai i e o siomia ai i latou ona o le ola i le talalelei toefuataiina a Iesu Keriso (ia mautinoa e le tusia e tagata o latou igoa ia latou pepa.) A uma ua lava se taimi, fai i le vasega e avatu a latou pepa ia te oe. Faitau leotele i le vasega ni nai aafiaga.

Valaaulia le vasega e vaavaai mo se upumoni a o latou suesue i le Luka 3:1–22e mafai ona faamatala ai pe aisea e lagona ai e i latou o e ola i le talalelei le faaesea mai isi i nisi taimi.

Faamatala faapea i lalo o le tulafono a Mose, e galue le faitaulaga sili o le pulefaamalumalu i le Perisitua Arona ma le taiulu faaupufai o le malo o Isaraelu. Peitai, e oo atu i le taimi o le galuega a le Faaola, ua fai mea piopio le tofi o le faitaulaga sili. Nai lo le filifilia e le Atua, a ua filifilia ia faitaulaga sili e tagata e pei o Herota ma isi taitai Roma (tagai Bible Dictionary, “High priest”).

Valaaulia se tamaitiiti e faitau leotele le Luka 3:2–6. Fai i le vasega e mulimuli ai, ma vaavaai po o ai na fetalai i ai le Atua nai lo faitaulaga sili.

  • O ai na oo mai i ai le afioga a le Alii nai lo faitaulaga sili? (“O Ioane le atalii o Sakaria,” ua lauiloa foi o Ioane le Papatiso.)

  • O a mea na aoao atu e Ioane le Papatiso?

Faamatala o ona po o Ioane sa i ai nisi sa talitonu faapea talu ai o i latou o ni e tupuga mai ia Aperaamo, o lea ua sili ai le alofa o le Atua ia i latou nai lo Isaraelu. Valaaulia se tagata e faitau leotele le Luka 3:7–9, ma fai i le vasega e vaavaai mo mea na aoao atu e Ioane le Papatiso i Iutaia e tatau ona latou faia e faafiafia ai le Atua.

  • O a mea na aoao atu e Ioane le Papatiso i Iutaia e tatau ona latou faia e faafiafia ai le Atua? (Faamatala atu o le “fua“ o se faatusa o taunuuga o filifiliga tatou te faia.)

  • E tusa ai ma lefuaiupu 9, o le a le mea o le a tupu ia i latou e le fua ma ai ni “fua lelei,“ pe ola amiotonu?

Otooto leLuka 3:10–15i le faamatala atu na aoao atu e Ioane i vaega patino o Iutaia le ala e mafai ai ona latou fua mai i fua lelei. Sa ofoofogia le galuega a Ioane, ma sa manatu nisi o ia o le Mesia.

Valaaulia se tagata e faitau leotele leLuka 3:16–17ma fai i le vasega e vaavaai mo mea sa ta’ua e Ioane o le a faia e le Mesia pe a afio mai o Ia.

  • O a mea na ta’ua e Ioane o le a fai e le Mesia pe a afio mai?

Faamatala atu o le fasifuaitau o le “papatiso ia te outou i le Agaga paia ma le afifuaiupu 16e faasino i le aafiaga faamamaina ma le faapaiaina o le mauaina o le meaalofa o le Agaga Paia.

Ina ia fesoasoani ia malamalama atili le vasega i lefuaiupu 17, faaali se luutaga o fatu sana po o ni iliili ma ni nai penuili po o ni fasi nusipepa ninii. Seu faatasi fatu sana ma le penuili, ona tuu lea o le paluga i se fata papau.

  • E mafai faapefea e se tagata ona tuu eseese fatu sana ma le penuili?

Faamatala a uma ona selesele le saito ma sasa (a uma ona tuueseese le fatu mai le laau), ona tapili lea o le fatu. O le tapiliina o se metotia anamua sa faaaoga e tuueseese ai le fatu sana mai le aputi (le atigi i fafo) ma le pa’u. O le tagata e tapiliina na te faaaogaina se suo tele po o se tui laau (ua faaliliuina i tusi paia o le “ili“) e togi ai i luga le saito i le ea. Ona faalelea ese lea e le savili le aputi mama, e le manaomia, ae pauu ifo ia fatu sana mamafa i se faaputuga i luga o le fola.

Ina ia faapupula lenei manatu faavae, faaali se ili tapili (e mafai ona e faaaogaina se pepa mamafa, se pepa malo, poo se pepa ua gaugau pe a tatau ai). Valaaulia se tagata e sau i luma o le vasega, ma fai iai e tago e tapili le ili i luga o fatu sana ma le penuili. A uma ona tapili e le tagata lea le ili, ona togi lemu lea i luga o le paluga ina ia mafai e le savili ona tapili ese le penuili a o toe toulu ifo i lalo ia fatu sana i le fata. Fai i le tagata e nofo i lalo.

  • O le a le mea e faatusa i ai le saito ma le aputi? (O le saito e faatusa i e amiotonu, a o le aputi e faatusa i e amioleaga.)

  • E tusa ai ma lefuaiupu 16–17, o ai e tuueseesea e amiotonu ma e amioleaga? A maea ona tali mai le vasega, tusi le upu moni lea i luga o le laupapa: O Iesu Keriso e tuueseesea e amiotonu mai e amioleaga.

  • E ui o le tuueseesega o e amiotonu mai e amioleaga o le a faia i le Aso o le Faamasinoga, ae e mafai faapefea e le mulimuli ia Iesu Keriso ma le ola i le talalelei ona tuu ese mai Ona soo mai isi i le taimi nei?

  • E tatau i se a ona tatou malamalama o le sailia e mulimuli ia Iesu Keriso ma ola i Lana talalelei e mafai ai ona tuuese mai i tatou mai isi?

Otooto le Luka 3:18–22i le faamatala atu na afio mai Iesu ina ia papatisoina e Ioane le Papatiso. Mulimuli ane, na tuu atu ai Ioane le Papatiso i le falepuipui e Herota.

Luka 3:23–38

Ua tuuina mai le gafa o Iesu

Otooto le Luka 3:23–38i le faamatala atu sa faaaofia e Luka se gafa o Iesu ma molimau atu o Iosefa o le ua “manatu“ (ae leai) o le tama o Iesu, o ia o le Alo o le Atua.

Luka 4:1–13

Ua faaosoosoina Iesu e Satani i le vao

Faamatala o le Luka 4:1–13o loo i ai se tala i le anapogi o Iesu mo le 40 aso i le vao ma le teenaina o faaosoosoga a Satani.

Luka 4:14–30

Sa faasilasila atu e Iesu o Ia o le Mesia

Tusi ia upu loto momomo, sauaina, tafeaga, matitiva, ma le tauaso i le laupapa. Fai i le vasega e mafaufau i se taimi atonu na faamatalaina ai e se tasi po o le sili atu foi o nei upu o latou lagona e uiga ia i latou lava. Valaalulia i latou a o latou suesue i leLuka 4:14–30e vaavaai pe mafai faapefea ona latou maua se faamama avega mai nei lagona.

Otooto leLuka 4:14–17i le faamatala atu ina ua foi mai Iesu mai le vao, sa amata e Ia ona talai atu i sunako i Kalilaia. E lei pine, ae toe foi atu o Ia i Lona nuu o Nasareta. A o i ai iina, sa tu o Ia i se sunako ma faitau mai le tusi a Isaia.

Valaaulia se tagata e faitau leotele leLuka 4:18–21 ma fai atu i le vasega e vaavaai mo mea na aoao mai e Isaia e uiga i le misiona paia a le Mesia.

  • O le a le mea na molimau atu ai Iesu i tagata o Lona nuu o Nasareta? (E ono faaaoga e le vasega ni upu eseese, ae ia mautinoa latou te faailoa maia le upumoni lenei: O Iesu o le Mesia na auina mai e faamalolo i e loto momomo ma faasaoloto e o noanoatia faaleagaga.

  • O a ni ou aafiaga na faaalia ai o loo faaauau pea e Iesu Keriso ona faamalolo ma laveai i tatou i o tatou aso?

Valaaulia se tagata e faitau leotele le Luka 4:22, ma fai i le vasega e vaavaai pe na faapefea ona tali atu tagata Nasareta i le tautinoga toa a Iesu o Ia o le Mesia ua leva ona faatalitali i ai.

  • Na faapefea ona tali atu tagata i le tautinoga a Iesu?

  • E fua i le fuaiupu 22 aisea e te manatu ai sa faigata i tagata o Nasareta ona talitonu o Iesu o le Mesia?

Otooto leLuka 4:23i le faamatala atu sa silafia e Iesu o le a lu’iina o Ia e tagata Nasareta e faamaonia atu o Ia o le Mesia e ala i le toe faia o vavega sa Ia faia i Kapanaumi.

Valaaulia le vasega e auiliili lemu leLuka 4:24–27ma vaavaai mo tala e lua o le Feagaiga tuai na ta’ua e le Faaola a o Ia tali atu i tagata o Nasareta. (Atonu e manaomia ona e faamanino atu o Elaia e faasino ia Elia a o Eliseu e faasino ia Elisaia.) Valaaulia tagata o le vasega e lipoti mai mea ua latou maua.

Fai i tagata e toalua ia na valaaulia muamua e suesue nei tala e tuu mai loa i le taimi nei a la aotelega. A uma, ona faamatala lea sa aoao atu e Iesu i latou i Nasareta e ui sa i ai fafine ua oti a latou tane ma lepela i Isaraelu, ae o le toalua na vaai i vavega e le o ni Isaraelu (o Nuuese).

  • Na faapefea e Naamanu ma le fafine Sarefata ua oti lana tane ona faaalia lo la’ua faatuatua?

  • Na faapefea ona ese le faatuatua o le fafine ua oti lana tane ma Naamanu mai le faatuatua o tagata o Nasareta?

Ta’u i ai e itiiti ni vavega na faia e Iesu i Nasareta ona sa tele ina leai se faatuatua o tagata ia te ia (tagai Mataio 13:54–58; Mareko 6:1–6).

  • O le a se mataupu faavae e mafai ona tatou aoaoina e uiga i le faatuatua ina ua tatou vaai i le eseesega o tagata i Nasareta ma le fafine ua oti lana tane ma Naamanu? (Fesoasoani i le vasega e faailoa mai se mataupu faavae e pei o lea: A tatou faaalia lo tatou faatuatua ia Iesu Keriso, e mafai ona tatou vaai ua tutupu vavega.

Fai i ni tagata e o mai i le laupapa ma fai se lisi o auala e mafai ona tatou faaalia ai lo tatou faatuatua o Iesu Keriso o lo tatou Faaola. A maea ona faatumu e tagata le lisi, fesili atu:

  • O a ni faataitaiga o faamanuiaga po o vavega e na o le faatinoina muamua o le faatuatua e oo mai ai?

Valaaulia se tagata e faitau leotele le Luka 4:28–30ma fai i le vasega e vaavaai pe na faapefea e i latou na i ai i le sunako ona tali atu ia Iesu. Valaaulia tagata e lipoti mai mea ua latou mauaina.

  • O faapefea ona faapupula mai i lenei tala le ala o le a tuueseese ai e Iesu Keriso e amioleaga mai e amiotonu? (Tagai Luka 22:31.)

Luka 4:31–44

Ua tutuli ese e Iesu ia temoni ma faamalolo i e mamai

Vaevae le vasega i ni paga. Valaaulia i latou e faitau leotele leLuka 4:31–44ma a latou paga ma vaavaai mo faamanuiaga na maua e tagata o Kapanaumi e faatusatusa i faamanuiaga na maua e tagata o Nasareta. A uma ona latou faitau, valaaulia i latou e talanoaina ma a latou paga ia tali i fesili nei (atonu e te manao e tusi fesili nei i le laupapa):

  • Na ese faapefea le tali atu a tagata i Kapanaumi ia Iesu, pe a faatusatusa ia i latou i Nasareta?

  • O a faamanuiaga na maua e tagata o Kapanaumi, pe a faatusatusa i faamanuiaga na maua e tagata o Nasareta?

  • O faapupula faapefea e nei tala le mataupu faavae faapea a o tatou faaali atu lo tatou faatuatua ia Iesu Keriso, e mafai ona tatou vaai i vavega o tutupu?

Valaaulia ni nai tagata e faasoa mai a latou tali i fesili mulimuli e lua i le vasega.

Faauma le lesona i le faasoa atu o lau molimau ia Iesu Keriso ma faamanuiaga ua e mauaina a o e faaalia lou faatuatua ia te Ia. Fai i le vasega e tusi i a latou api po o api talaaga mo le suesueina o tusitusiga paia ni auala e mafai ona latou faaali ai lo latou faatuatua ia Iesu Keriso. Valaaulia i latou e fai se sini e faia mea sa latou tusia.

Tala ma Faamatalaga o Talaaga

Luka 3:17. “O le a faapotopoto e [Ia] le saito i lona falesaito“

O se tasi faaliliuga o le falesaito o le a faaputuputu i ai le saito, po o e amiotonu, e faatusa i le malumalu. I le ta’ua ai o se talafaatusa faapea, (tagai Alema 26:5) e pei o lea e i le Luka 3:17, na saunoa ai Elder David A. Bednar o le Korama a Aposetolo e Toasefululua i le mea lea;

“O faleteusaito o malumalu paia. Na faamalamalama mai e Elder Neal A. Maxwell: ‘E manino lava, a tatou papatiso, e tatau ona vaai atu o tatou mata i tua atu o le faatanoa o le vai papatisoga i le malumalu paia. O le faleteusaito tele lea e tatau ona faapotopotoina i ai fusisaito o le malumalu paia‘ (i le John L. Hart, ‘Make Calling Focus of Your Mission,’ Church News, Sete. 17, 1994, 4). O lenei faatonuga ua faamanino ma faamamafa mai ai le taua o sauniga ma feagaiga o malumalu paia—ina ia faapea ona le faaumatiaina fusisaito“ (“Taofia ma le Mamalu o se Igoa ma Tulaga,” Ensign po o le Liahona, Me 2009, 97).

Luka 4:25–27. Naamanu ma le fafine Sarefata ua oti lana tane

Na tuuina mai e Elder Bruce R. McConkie o le Korama a Aposetolo e Toasefululua le faamatalaga lenei e uiga i le faatuatua na faaalia e le fafine Sarefata ua oti lana tane ma Naamanu pe a faatusatusa i le faatuatua o i latou i Nasareta i ona po o Iesu:

“O le mea e i ai le faatuatua, e i ai foi le vavega; o le mea e leai se faatuatua, e leai foi se vavega e tupu mai ai. Ma afai na o ia perofeta o anamua i fafo atu o le lafu mamoe a Isaraelu e saili mai ni e agavaa mo la latou galuega, sa faapena foi ona alu atu Iesu i fafo atu o Nasareta e sue ni agaga e taliagofie ma o le a talitonu ia te ia ma maua faamanuiaga na ia maliu mai e tuuina atu. Pe ana mananao tagata o Nasareta e vaai i galuega ofoofogia o faia i isi nuu, sa tatau ona latou taliaina o Ia o le ua talai atu nei i o latou sunako, ona latou maua foi lea o faamanuiaga o le lagi“(The Mortal Messiah, 4 vols. [1979–81], 2:26).