Potutusi
Lesona 52: Luka 13–14


Lesona 52

Luka 13–14

Folasaga

Sa aoao atu e Iesu le salamo ma le malo o le Atua, ma sa Ia faamalolo i le Sapati. Sa Ia faaaogaina ia faataoto e aoao atu ai e uiga i le lotomaualalo ma le tau o le avea ai ma soo.

Fautuaga mo le Aoaoina Atu

Luka 13:1–14:14

Ua faamalolo e Iesu i le Sapati ma aoao atu e uiga i le lotomaualalo ma le tausiga o e le tagolima

Faitau leotele tulaga lenei: O loo outou nonofo faatasi ma ni au uo i le taimi o taumafataga i le aoauli, ma sa latou matauina se tasi e le lelei ona ofu o nofonofo na o ia. Ua fai e se tasi o la outou vaega se faamatalaga le lelei e uiga i foliga o lea tagata aoao, ma sa talie au uo.

Valaaulia le vasega e mafaufau pe o a ni o latou lagona i lea tulaga.

  • O a ni auala eseese e mafai ona e tali atu ai i lea tulaga?

Valaaulia le vasega e vaavaai i le }Luka 13–14mo mea na aoao atu e le Faaola e uiga i fegalegaleaiga a tagata e le matitiva atu nai lo i tatou.

Otooto leLuka 13:1–14:6i le faamatala atu na faamatala e le Faaola se faataoto e uiga i le laau o le mati o le a tuu i lalo pe afai e le fua mai ni fua, lea ua aoao mai ai o le a fano i tatou pe afai tatou te le salamo. Sa Ia faamaloloina se fafine i le Sapati ma aoao atu e uiga i le malo o le Atua ma i latou o le a mafai ona ulufale atu i ai. Sa mafatia faanoanoa foi i le faatafunaga ua lupe o Ierusalema. I leLuka 14:1–6ua tatou faitau ai sa valaaulia le Faaola e talisua i le fale o se tasi o Faresaio sili i le Sapati. A o lei faia le taligasua, sa faamalolo e le Faaola se tagata na ma’i i le fula, o se faama’i e afua ai ona fulafula le tino o le tagata i le vai.

Vaevae le vasega i ni paga. Valaaulia se tagata e toatasi mai paga taitasi e faitau lemu le Luka 13:15–16 ae faitau lemu e le isi le Luka 14:5–6. Fai i le vasega e vaavaai mo tali a le Faaola i le au Faresaio o e sa tuuaia o Ia i le solia o le Sapati e ala i le faamaloloina o na tagata. Valaaulia le vasega e lipoti atu mea na latou maua i a latou paga.

A uma ua lava se taimi, fesili atu i le vasega:

  • O a fasifuaitau ua faamatala ai mea o le a faia e le au Faresaio mo a latou manu i le Sapati? (Talaia i latou mai o latou noataga ma toso ese mai i latou mai lua.)

  • O le a se mea e mafai ona tatou aoaoina mai le faataitaiga a le Faaola e uiga i le faamamaluina o le aso Sapati ma le tausia ia paia? (Auauna atu i isi e manaomia le fesoasoani e talafeagai ma le aso Sapati. O le faataitaiga amiotonu a le Faaola e ese mai uiga faaalia o nisi o le au Faresaio o e sa tauamiotonuina le fesoasoani i meaola ae le o tagata i le Sapati.)

Otooto le Luka 14:7–11i le faamatala atu ina ua uma ona faamalolo le tagata na ma’i fulafula, sa aoai e le Faaola isi malo na latou talisua i le taumafai e faaeaea ia i latou lava i le nonofo ai i nofoaga faaaloalogia, ia na aupito sili ona latalata i le na talimalo.

Valaaulia se tamaitiiti aoga e faitau leotele le Luka 14:12–14. Fai atu i le vasega e mulimuli i le faitauga, ma vaavaai mo mea na aoao ai e le Faaola le Faresaio na valaaulia o Ia i le taligasua.

  • O le a le fautuaga na tuu atu e le Faaola i le Faresaio?

  • O a ni nai mafuaaga e tatau ai ona valaaulia ai e tagata a latou uo ma tuaoi maumea latou te talisua?

Faamatala i ona po o le Faaola, o i latou o e mamae, pipili, pe tauaso sa tele ina faigata ona latou maua mea mo i latou lava ma o le taunuuga sa matitiva. O nisi o Faresaio sa vaai maualalo i nei tagata (tagai Luka 16:14–31).

  • O a nisi mafuaaga e ono vaai maualalo ai tagata i ona po nei i isi?

  • O le a le mataupu faavae e mafai ona tatou aoao mai le Luka 14:14e uiga i le taumafai e fesoasoani i tagata e matitiva atu nai lo i tatou? (O se tasi lea o mataupu faavae e ono faailoa mai e le vasega: Afai tatou te taumafai e fesoasoani i tatou i e matitiva atu nai lo i tatou, o le a tauia i tatou e le Alii i le Toetutu.

Ta’u i ai e le gata ina tauia i tatou i le Toetutu, ae o le a faamanuiaina foi i tatou e le Alii i lenei olaga pe a tatou taumafai e fesoasoani i isi tagata o e matitiva atu nai lo i tatou.

  • O a ni auala e mafai ona tatou fesoasoani i tagata o e matitiva atu nai lo i tatou?

  • O le a se taimi na faamanuiaina ai oe po o se tasi e te iloa, i le taumafai e fesoasoani i tagata o e matitiva atu nai lo i tatou?

Valaaulia le vasega e mafaufau i auala e mafai ona latou fesoasoani ai i tagata e matitiva atu nai lo i tatou. Fautuaina i latou e tusi i a latou api talaaga o le suesueina o tusitusiga paia po o a latou api, se sini e auauna atu ia i latou o e matitiva atu nai lo i tatou.

Luka 14:15–35

Ua tuu atu e Iesu le faataoto i le talisuaga tele ma aoao atu ai e uiga i le tau o le avea ai ma soo.

Valaaulia le vasega e tusi i luga o le laupapa ni nai mea atonu e ono talosagaina ai i latou e ositaulagaina pe lafoai o ni soo o Iesu Keriso.

  • O a ni nai ’alofaga e ono faaosoosoina se tasi e faaaogaina e aloese ai mai le faia o nei osigataulaga?

Valaaulia le vasega e vaavaai a o latou faaauau ona suesue i leLuka 14mo mataupu faavae o loo aoao mai ai mea e manaomia e Iesu Keriso mai Ona soo.

Faamatala ina ua uma ona fautuaina e le Faaola le Faresaio ia valaaulia e matitiva i faigaai, na fai atu se tasi na i ai iina ia te Ia, “Amuia le ’ai i le malo o le Atua” (Luka 14:15). I le tali atu i lea faaupuga, sa faamatala ai e le Faaola le faataoto i le talisuaga tele.

Valaaulia le vasega e faitau leotele le Luka 14:16–24 faatasi ma a latou paga mai le lesona na muamua atu. Fai i se tagata se toatasi mai paga taitasi e vaavaai mo le valaaulia na maua e tagata o i le faataoto. Valaaulia se tasi tagata mai paga taitasi e vaavaai mo ni ‘alofaga na faia e tagata sa teena le valaaulia. A uma ua lava se taimi, fesili i le vasega:

  • E faapefea ona pei le talalelei a Iesu Keriso o se talisuaga tele? (O tali e ono aofia mai ai mea nei: o le talalelei o se meaalofa ua saunia mo i tatou; e mafai ona tatou maoona ai ma faamalie ai o tatou manaoga; ua uma ona valaaulia i tatou e aai ai; ma e mafai ona tatou talia pe teena foi le valaaulia ina ia aai ai.)

  • O a ni ’alofaga na tuuina atu e tagata e lei taliaina le valaaulia i le taligasua tele?

  • O mea o faaalia mai e nei ’alofaga e uiga i mea e faamuamua e nei tagata?

E tusa ai ma lefuaiupu 24, o le a le taunuuga o le tuu o isi mea e faamuamua i luga atu o le Alii ma Lana talalelei? (E ono faailoa mai e le vasega se mataupu faavae e pei o lea: Afai tatou te tuu isi faamuamua i luga atu o le Alii ma Lana talalelei, o le a tatou le maua faamanuiaga e mafai ona tatou mauaina.

Valaaulia le vasega e vaavaai i le lisi o i luga o le laupapa o osigataulaga e ono talosagaina i latou e fai o ni soo o Iesu Keriso.

  • O a faamanuiaga e mafai ona tatou le maua pe afai tatou te le naunau e faia nei osigataulaga?

Faamatala ina ua uma ona aoao atu lenei faataoto, sa fetalai atu le Faaola i le motu o tagata e uiga i mea Na te manaomia mai Ona soo. Valaaulia se tagata e faitau leotele le Luka 14:25–27. Faatonu o ia e faitau foi le Faaliliuga a Iosefa Samita o le fuaiupu 26 (i le Luka 14:26, vaefaamatalaga b) ma le fuaiupu 27 (i le Luka 14:27, vaefaamatalaga b). Fai atu i le vasega e mulimuli i le faitauga, ma vaavaai mo mea na fetalai atu ai le Faaola i Ona soo e tatau ona naunau e fai.

  • O le a le mea na fetalai le Faaola e tatau i Ona soo ona naunau e fai?

Faamatala o se tasi o faauigaga o le upu Eleni ua faaliliuina o le inoino o le “faaitiitia le alofa” (James Strong, The Exhaustive Concordance of the Bible [1890], “misĕō,” 48). Sa faamatala e le Faaola mo Ona soo, o le tuuto i le aiga po o lona lava ola e tatau ona mulimuli mai le tuuto atu ia te Ia(tagai foi Mataio 10:37). O le aveina o le satauro o le tagata e faasino i le faasatauroga ma e faatusa i se naunautai e manaomia e tuuina atu le ola o se tasi mo Keriso, o le na ofoina mai Lona soifua mo i tatou (tagai foi Faaliliuga a Iosefa Samtia, Mataio 16:26 [i le Mataio 16:24, vaefaamatalaga e]).

  • O a upumoni e uiga i le avea ma soo o Iesu Keriso e mafai ona tatou aoao mai nei fuaiupu? (E mafai e tagata aoga ona faailoa mai ni upumoni eseese, ae ia mautinoa ua latou faailoa mai se upumoni e pei o lea: O soo o Iesu Keriso e tatau ona naunau e ositaulagaina mea uma e mulimuli atu ai ia te Ia. Atonu e te manao e valaaulia tamaiti aoga e tusi lenei upumoni ia latou tusitusiga paia i autafa o le Luka 14:25–27.)

  • Aisea e te manatu ai e manaomia e soo o Iesu Keriso ona naunau e tuu faamuamua o Ia i mea uma, e aofia ai ma tagata o o latou aiga ma o latou lava olaga?

Tusi le fasifuaitauFaamautu lenei mea i o outou loto (fuaiupu 27, vaefaamatalaga e) i luga o le laupapa.

  • O le a sou manatu i le uiga o le fasifuaitau “faamautu lenei mea i o outou loto”? (Faamatala o le matalalaga lenei o le faamautuo lona uiga ia faia se faaiuga pe filifili ma le mausali.)

  • O le a le mea e finagalo le Faaola tatou te faamautuina i o tatou loto?

  • O le a le mataupu faavae e mafai ona tatou aoaoina mai i le Faaliliuga a Iosefa Samtia o leLuka 14:27? (E tatau i le vasega ona faailoa mai se mataupu faavae e pei o lea: A tatou faamautu i o tatou loto e fai le mea ua aoao mai e Iesu Keriso ma poloaiina ai i tatou, ua avea i tatou ma Ona soo.

Tuuina atu i le vasega ni kopi o le saunoaga lea a Elder Larry W. Gibbons o le Fitugafulu. Valaaulia se tagata aoga e faitau leotele le saunoaga. Fai i le vasega e mulimuli ai, ma vaavaai mo mea e mafai ona tatou faia e ola ai i lenei mataupu faavae.

Ata
Elder Larry W. Gibbons.

“A o amata ona outou faatutuina faamuamua i le olaga, manatua, na pau lava le malupuipuiga moni i le olaga o le ola lea i poloaiga. …

“… O se mea manaia tele le filifili mo le taimi mulimuli ma le toe suia o le mea o le a e faia ma le mea o le a e le faia e faatatau i le faamaoni, tauagafau, legavia, Upu o le Poto, ma le faaipoipoga faalemalumalu.

“Uso e ma tuafafine, tumau i le ala sao ma le vaapiapi. leai, tumau i le ala ogatotonu o le ala sao ma le vaapiapi. Aua le faaopeopea;aua le feosoosofai;aua le faataalo;ia faaeteete.

“… o le ola i poloaiga o le a aumaia ai ia te outou le fiafia lea o loo sailia e le toatele i isi nofoaga” (“O Lenei ia tuu nei Mea i o Outou Loto,” Ensign or Liahona, Nov. 2006, 103, 104).

  • O le a se poloaiga ua mausali lau tonu o le a e usitaia? Ua faamanuiaina faapefea oe i le faia o le faaiuga e usitaia lena poloaiga?

Fautuaina le vasega e faamautu i o latou loto “pe o a mea o le a [latou] … ma … o le a latou le faia e tusa ai ma le faamaoni, laei talafeagai, ola mama, le Upu o le Poto, ma le faaipoipoga i le malumalu.” Atonu e te manao e valaaulia tagata o le vasega e tusi a latou faaiuga i a latou api o le vasega po o api talaaga mo le suesueina o tusitusiga paia.

Faamatala ina ua uma ona aoao atu nei mataupu faavae e uiga i le avea ai ma soo, sa tuu atu e le Faaola ni talafaatusa se lua. Valaaulia se tagata e faitau leotele leLuka 14:28–30 a o se isi e faitau leotele le Luka 14:31–33. Fai i le vasega e mulimuli ai ma mafaufau pe o a mea o faapupula mai e nei talafaatusa e lua.

  • O le a sou manatu o a mea o faapupula mai e nei talafaatusa e lua?

Faamatala o talafaatusa uma ia e lua o loo faapupula mai ai le taua o le faitaulia, po o le fuafuaina o le tau o se kosi o faatinoga a o lei amataina ina ia iloa ai pe mafai ona e faamaeaina. Sa finagalo le Faaola i Ona soo e mafaufau toto’a pe ua latou naunau e ositaulagaina soo se mea e tatau ai ina ia mafai ai ona latou faaauau seia oo i le iuga a o avea pea ma Ona soo. (Tagai foi Faaliliuga a Iosefa Samita, Luka 14:31 [i le Luka 14:30, vaefaamatalaga a].)

Fai i le vasega e toe mafaufau i le lisi o osigataulaga o i luga o le laupapa. Valaaulia nisi o i latou e faamatala mai pe aisea ua latou naunau ai e faia nei osigataulaga o ni soo o Iesu Keriso.

Fuafua e valaaulia le vasega e maka lefuaiupu 33, lea e aumai ai se otootoga faigofie o aoaoga a le Faaola i le mataupu lenei. Molimau atu e uiga i upumoni sa outou talanoaina.

Tala ma Faamatalaga o Talaaga

Luka 14:12–14. Afai tatou te taumafai e fesoasoani i tagata o e matitiva atu nai lo i tatou, o le a faamanuiaina i tatou e le Alii.

Sa faamalamalama e Peresitene Dieter F. Uchtdorf o le Au Peresitene Sili nisi o faamanuiaga e mafai ona tatou maua o se taunuuga o le fesoasoani atu i isi:

“Ao aapa atu o tatou lima ma loto i le alofa faa-Keriso i isi, e faapea ona tupu ai se mea matagofie ia i tatou. O le a faamaloloina, ma toe faaleleia, ma sili atu ona malosi o tatou lava agaga. O le a sili atu lo tatou fiafia, sili atu le filemu, ma sili atu ona talia gofie musumusuga a le Agaga Paia”“O Outou o O’u Lima,” Ensign po o le Liahona, Me 2010, 75).

Luka 14:15–24. O Le Faataoto i le talisuaga tele

Ina ia aoao atili e uiga i le faataoto i le talisuaga sili, tagai i le faamatalaga i le Tusi lesona a le Tagata Aoga o le Feagaiga Fou (Church Educational System manual, 2014), 164).