Liahoona
    Noorte täiskasvanute oluline roll kestvas taastamises
    Joonealused märkused
    Theme

    Noored täiskasvanud

    Noorte täiskasvanute oluline roll kestvas taastamises

    Noortel täiskasvanutel on olnud päästmistöös alati oluline roll.

    Youth

    Kui olete kuulnud mõne Kiriku juhi üleskutset kestvas taastamises osaleda või aidata Iisraeli kokku koguda, siis kas teil on tekkinud kunagi mõte: „Mida ma ikka üksinda teha saan?”, „Ma olen liiga noor”, „Ma pole veel abielus” või „Ma ei tea piisavalt, mis kasu minust on?”.

    Meil kõigil tuleb ajuti ette selliseid mõtteid. Kuid püüdke järgmisi lauseid lugedes seda iseeneses kahtlemist vaigistada:

    • Joseph Smith oli kõigest 22-aastane, kui asus Mormoni Raamatut tõlkima.

    • Oliver Cowdery oli samuti 22-aastane ja John Whitmer 26-aastane (ja mõlemad olid vallalised!), kui asusid tööle Josephi kirjutajatena.

    • 1835. aastal, mil kutsuti esimene Kaheteistkümne Apostli Kvoorum, olid selle liikmed 23- kuni 35-aastased.

    • Paljud algusaegade pühad, kes liitusid Kirikuga ja jagasid evangeeliumi, olid noored täiskasvanud.

    Kokkuvõttes tegutses Jumal Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamise algusaegadel noorte täiskasvanute kaudu. Samasuguste inimeste kaudu nagu teie.

    Proovige sellest aru saada.

    Kirik poleks levinud täna üle kogu maa, kui kõik arvaksid, et neist pole kasu. Ja teie – jah, teie! – kuulute valitud põlvkonda, et jätkata Jeesuse Kristuse Kiriku taastamist ja juhtimist tänapäeval.

    Teid saadeti siia. Just praegu. Põhjusega.

    Meie põlvkonnast kõneledes õpetas president Russell M. Nelson: „Te elate „üheteistkümnendal tunnil”. Issand on kuulutanud, et see on viimane kord, kui ta kutsub töötegijaid oma viinamäele koguma valituid maailma neljast nurgast. (Vt ÕL 33:3–6.) Ja teid saadeti selles kokkukogumises osalema.”1

    Mõelge 65-tuhandelisele põhimisjonäriväele, kes terve päev, iga päev kogu maailmas evangeeliumi jagab. Mõelge kõikidele noortele täiskasvanutele, kes sõlmivad templis lepinguid, ammutavad kasu taastatud preesterlusest ja templiõnnistustest ning lubavad lepinguga olla ustavad, tugevdada oma perekonda ja ehitada Jumala kuningriiki maa peal. Mõelge noortele täiskasvanutele, kes teenivad Kiriku juhtidena kogu maailmas. Mõelge neile, kes pürivad järgima Jeesust Kristust kõigile vastuoludele vaatamata. Noortel täiskasvanutel on olnud algusest peale taastamises oluline osa. Ja kestval taastamisel on olnud oluline osa arvukate noortest täiskasvanutest kirikuliikmete elus.

    Mida taastamine meie jaoks tähendab

    Paljud meist osalevad taastamises selle põhjal, mida me oleme sellest õppinud. Indiast Andhra Pradeshi osariigist pärit noore täiskasvanu, usulepöördunu Vennela Vakapalli jaoks tähendab „taastamine ilmutuse otsimist. Joseph Smith otsis ilmutust metsasalus. Ta pidas Issandaga nõu, ootas vastust, oli kannatlik. See mulle meeldib”. Vennela selgitab: „Enne taastamisest kuulmist ei teadnud ma palju ilmutuse otsimisest. Mind hämmastab enim see, kui palju aega ta veetis, et Jumalalt ilmutust saada. See on see, mida mina taastamisest õppisin.”

    Ameerika Ühendriikidest Utah’ osariigist pärit noorpaar Emma ja Jacob Roberts on nõus, et taastamine on seotud „kestva ilmutusega” – meile endile ja maailmale –, „et meil on prohvet, Jumala eestkõneleja siin maa peal, mis kannab hoolt selle eest, et ükskõik milliseid probleeme maailm ka ei tekita, siis meil on keegi, kes töötab, palvetab ja suhtleb Jumalaga, selleks et veenduda, et me oleme valmis ja suutelised kohtama kõiksugu probleeme, mis maailm muutudes kaasa toob”.

    „Taastamisega kaasneb nii palju teadmisi, mis muudab mu elu lihtsamaks ja pingevabamaks,” ütleb Jacob. Selle kõigega kaasneb kindlustunne, „et Jumal on olemas ning et Ta armastab meid ja peab meie üle valvet”, ütleb Emma. „Tema eesmärk on meie õnn. Me võime Teda noorte täiskasvanutena täielikult usaldada ja järgida, kuna teame, et Ta siht on meie õnn. Me teame, et me oleme igavesed, ning see annab mulle palju lootust ja usku, et ükskõik mida ma teen praegu ja ükskõik milliseid vigu ma teen praegu, saan ma ikkagi meelt parandada ning mul on praegu aega areneda ja õppida.”

    Samasugusest kindlustundest oli abi ka Barbadoselt pärit noorele täiskasvanule Ramona Morrisele, kui ta kuulis esimest korda taastamisest. Ta sai muu hulgas tunnistuse, et „Taevane Isa on meie jaoks olemas. Taastamine toob rahu neile, kes kahtlevad oma elus ja plaanis, mille Jumal nende jaoks teinud on”.

    Kuid olgugi et taastamise mõistmine on toonud ta ellu selgust, möönab ta, et „Kiriku peakorterist nii kaugel olles on raske evangeeliumilainel olla, kuid kuna mu tunnistus taastatud evangeeliumist on olnud tugev, siis ma tean, et olgu ma kuitahes kaugel, võin ma end ikka tunda taastamise osalisena, et ma pole üksinda”.

    Ja ta pole üksinda. Noored täiskasvanud on kogu maailmas taastamise osalised templis teenimise, pereajaloo- ja misjonitöö kaudu. Joseph Smithi esimesest nägemusest ja taastamisest õppimine aitab meil mõista isiklikku ilmutust, misläbi igaüks meist saab püüda jätkuvalt teada Jumala tahet ja millist osa me saame kestvas taastamises mängida.

    World Map Watercolor

    Maakaart: Getty Images

    Noored täiskasvanud, kes juhivad Kirikut

    Me võime küll olla noored täiskasvanud, kuid saame olla praegu Kiriku juhid. Vaatamata sellele, et Ungarist Győri linnast pärit Janka Toronyi on oma peres ainuke Kiriku liige, saab ta jõudu teistelt noortelt täiskasvanutelt, kes muul moel taastamises osalevad: „Hulk minu sõpru on läinud misjonile ja nende arengut on nii hea pealt vaadata, ning siis nad tulevad tagasi ja on kõigi oma kogemuste kaudu nii palju kasvanud. See on hea kogemus meile kõigile. Ja on alati imeline näha oma noortest täiskasvanutest sõpru teenimas kutsetes ja vahel iseendale antud võimalustes, pakkudes end näiteks vabatahtlikult noortekonverentsile nõuandjaks. Minu arvates ei tähenda taastamine alati inimestele evangeeliumist õpetamist – see tähendab olemasolevate liikmete tugevdamist.”

    Ungari noored täiskasvanud mõistavad, et nemad on Kiriku tulevased juhid. „Meid vajatakse ja peame olema ülesande kõrgusel, mis on mõnikord päris raske,” möönab Janka. „Issand kiirendab oma tööd ja meie oleme selles osalised. Mõnikord me mõtiskleme: „Kuidas ma peaksin seda tegema?” Kuid on tore näha, et meie juhid meid nii väga usaldavad. See motiveerib neid, kes armastavad Kirikut ja kellel on tugev tunnistus, sest me teame, et ühel päeval vastutame meie. Peame võtma endale vastutuse omaenda vaimse arengu eest.”

    Sean ja Stefany Joseph Lääne-Austraaliast osalevad taastamises oma koguduse noori juhendades. „Minu jaoks tähendab taastamises osalemine seda, et aitan tulevastel põlvedel mõista, mis on evangeelium ning kuidas see saab neid ja teisi nende elus aidata,” ütleb Stefany. „Saame aidata kaasa, et Kirikule oleks hiljem meie riigis tugevam alus loodud.”

    „Tahame aidata noortel saada omaenda tunnistust Mormoni Raamatust ja Joseph Smithist ning mõista, et nad on tõepoolest Jumala lapsed,” selgitab Sean. „Me ei taha, et see oleks pelgalt midagi sellist, millest nad Algühingus laulsid – me tahame, et nad tõepoolest teaksid, et see on tõsi.”

    Vennelal pole alati kerge Indias evangeeliumi järgi elada, kuid ta teab, et noorte täiskasvanud liikmete tugevus inspireerib seal teisi ja aitab taastamisel jätkuda. „Siin on kõik noored täiskasvanud väga ustavad. Nad otsivad võimalust oma tunnistust jagada,” ütleb ta. „Me oleme Indias nagu teerajajad. Me kolime eri paigust ja osa meist lahkub lausa oma pere juurest. Siinne elu võib olla raske, kuid otsustame ikka elada evangeeliumi järgi. Saan pühakirjadest palju lootust, jõudu ja julgust.”

    Pole tähtis, kus me oleme, noorte täiskasvanutena saame mõjutada kestvat taastamist vägevalt ka edaspidi oma usu ja evangeeliumile pühendumise kaudu.

    Kiriku tulevik sõltub meist

    Meie oleme Kiriku tulevik. Käsil on viimane lahing. Taevane Isa loodab oma töö, oma igavesti elumuutva töö tegemisel meie abile. Ta teab, et oleme piisavalt tugevad, et jätkata edasipürgimist ja võitlust kõige selle vastu, mis vastasel tema varrukas peidus on. Ja Saatan on lootust kaotamas. Ta teab, et tema lahing on juba ette ära kaotatud, sest Issanda töö jääb peale.

    „Me teame, et Issand kiirendab tööd ja keegi ei suuda seda peatada,” ütleb Janka. „Me teame, et see juhtub igal juhul. Kuid me peame otsustama, kas oleme selles osalised ja aitame seda edasi viia, või oleme kõrvaltvaatajad. Meil on vaba valik selles osaleda ning meil on tunnistus, et valida õigesti ja otsustada järgida Kristust. Me peame olema selles osalised.”

    Seega sõltub meist, kelle poole me valime.

    Sõltub meist, kas julgeme seista oma tõekspidamiste eest.

    Sõltub meist, kas otsime oma elu jaoks ilmutust.

    Sõltub meist, kas laseme eluraskustel tugevdada oma usku Päästjasse.

    Sõltub meist, kas järgime Teda ja teeme kõik, mida suudame, et teisi Tema juurde tuua.

    Sõltub meist, kas peame vastu lõpuni nii hästi, kui suudame.

    Käes on tõepoolest viimne aeg. Ja Kiriku juhtimine president Nelsoni sõnul „maailma kõige kaalukamal evangeeliumi ajajärgul”2 kõlab tõeliselt hirmuäravata kohustusena. Kuid mõelge sellele – Taevane Isa usaldas meid piisavalt ja hoidis meid varuks, et tuleksime maa peale just sel konkreetsel ajahetkel; ajal, mil seisame silmitsi arvukate kiusatuste, segajate ja nii paljude vastakate arvamustega.

    Läkitades meid siia pöördelisimal evangeeliumi ajajärgul, ei saatnud Taevane Isa meid nurjuma. Ta teab meie võimekust, tugevust, vaprust ja lõpuks ka seda, et meie roll Kiriku taastamises on oluline meie vanusest ja abielustaatusest olenemata. Tundugu meie katsumused või juhtimine ja evangeeliumi jagamine kogu maa peal kuitahes võimatu, siis kes saab võidelda meie vastu, kui Tema on meie poolel? Tema abil suudame ka võimatut.