Liahoona
    Zulma kirik
    Joonealused märkused
    Theme

    Zulma kirik

    Võib-olla tahtis Jumal Zulmale veel midagi teada anda.

    „Otsige ja te leiate” (3Ne 14:7).

    Liahona Magazine, 2020/04 Apr

    Zulma istus kirikus pingil ja silus oma koolivormiseelikut. Läbi vitraažakna kiirgas värvilist valgust ja kiriku eesotsas paiknes rist. Zulma õppis kirikukoolis ja käis seega kaks korda päevas koos teiste õpilastega palvusel. Zulmale meeldis tema kirik. Ta armastas Jeesust ja talle meeldis Temast õppida.

    Ta istus vaikselt, kui preester hakkas kõnelema. Kuid täna oli kuidagi erinev tunne. Äkitselt tekkis tema peas ja südames uus mõte: see pole kogu tõde, mis on olemas.

    Zulma kortsutas kulmu. Kogu tõde? Mida see tähendab?

    Taas tekkis sama mõte. See pole kogu tõde.

    Zulma sulges silmad ja koondas tähelepanu teda vallanud tundele. Ta oli õppinud kirikus palju head. Nüüd aga mõtles ta, kas midagi jäi puudu. Võib-olla tahtis Jumal talle veel midagi teada anda. Aga kuidas seda leida?

    Hiljem rääkis ta oma mõtetest oma vanemale vennale Albertole.

    „Kas sinu arvates pole see kogu tõde, mis on olemas?” küsis Alberto.

    Zulma noogutas. „Ma tahan õppida teiste kirikute kohta,” ütles Zulma.

    „Okei,” vastas Alberto. „Ma tulen koos sinuga!”

    Zulma ja Alberto külastasid aastaid erinevaid kirikuid. Pärast ühte kirikuteenistust ütles Alberto: „Selles kirikus õpetati häid asju.”

    Zulma oli nõus, kuid neil oli tunne, et midagi on ikka veel puudu ja nad jätkasid otsinguid.

    Ühel päeval kihutas Alberto trepist üles nende maja juurde. „Leidsin kiriku, mida otsisime!” ütles Alberto. Ta kallistas Zulmat kõvasti.

    Zulma vaatas teda suurte silmadega. „Kus? Kuidas?”

    „Mu sõber kohtas Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku misjonäre,” ütles Alberto. „Kuulasin neid ja usun, mida nad õpetavad!”

    Zulma ja Alberto olid nii rõõmsad, et tantsisid majas ringi. Siis aga sai Zulma teada halva uudise. Mamá ei tahtnud, et ta kohtuks misjonäridega. „Sa oled kõigest 12-aastane,” ütles mamá. „Sa oled liiga noor.”

    Kuna Alberto oli vanem, lubati temal misjonäridega ka edaspidi kokku saada. Mõned nädalad hiljem ta ristiti.

    Zulma küsis mamált üha uuesti, kas ta võib lasta misjonäridel end õpetada. Lõbuks oli mamá nõus.

    Kui misjonärid Zulmat õpetasid, tundis ta oma südames soojust. Ühel misjonäril oli raskusi hispaania keeles kõnelemisega, kuid see polnud oluline. Oluline oli see, kui hästi Zulma end tundis. Kui ta õppis Joseph Smithist ja Mormoni Raamatust, teadis ta, et oli leidnud tõe, mida oli otsinud!

    Zulma tahtis saada ristitud. Aga mida mamá selle peale ütleb? Zulma oli nii õnnelik, kui mamá oli sellega nõus! Ristimispäeval pani Zulma selga üleni valged riided. Ta teadis, et Jumal armastab teda. Ta teadis, et Ta tunneb teda. Ja Zulma teadis, et Ta oli aidanud tal leida Tema taastatud Kiriku!

    Siin on Zulma väikese tüdrukuna. Parempoolsel fotol on ta praegu koos oma abikaasa, vanem Walter F. Gonzálezega Seitsmekümnest.

    Illustreerinud Scott Wakefield