Ainult digitaalne: noored vallalised
Rõõm Issanda töö tegemisest
Noore täiskasvanu elu on kiire. On palju asju, mida me võiksime teha: edendada oma haridust, otsida igavest kaaslast, pühenduda karjäärile, luua perekonda. Ja kõige selle hea kõrval on meid innustatud jätkama Issand töö tegemist.1
„Meil kõigil on aeg mõista selgemini meie rolli päästmistöö kiirendamises. Kui me muudame liikme misjonitöö, pöördunute aktiivsena hoidmise, vähemaktiivsete liikmete aktiveerimise, templi- ja pereajalootöö ja evangeeliumi õpetamise oma elu loomulikuks osaks, kogeme suurt rõõmu ja saame vaimseid ande, mida me vajame, et tugevdada Kirikut.”2
Siin on vaid mõned näited hõivatud noorest täiskasvanutest, kes tunnevad rõõmu, leides aega Issanda töö tegemiseks.
Pereajalugu: tehke lihtsalt kohe algust
„Taastamine on mulle isiklikult palju andnud, sest olen saanud teadmise, et pered võivad olla koos igavesti,” rääkis Itumeleng Tlebere Maserust Lesothost. „Saan taas näha oma vanavanemaid ja esivanemaid, kes on surnud. Sellepärast meeldib mulle nii väga pereajalugu. Kuna olen oma peres esimene Kiriku liige, siis on mul nende eest palju tööd teha.”
Itumeleng teab isiklikust kogemusest, kui raske võib olla ülestähenduste ja informatsiooni otsimine, kuid ta innustab teisi noori täiskasvanuid pereajaloo uurimisse sukelduda: „Lihtsalt hakake seda tegema. ‥ Pereajalugu on teinud mind tänulikuks kõige eest, mis mul on.” Sel võib olla teile sama mõju.
Teenimine: olge Jumala käteks
Lucy Fergeson Utah’ osariigist Ameerika Ühendriikidest jagas, kuidas teenimine aitas tal elada üle oma elu kõige kohutavam nädal – kuid seda ootamatul viisil. Koolis oli lõpueksamite nädal, oli kiire töönädal ja tema kallim oli temast äsja lahku läinud. Ta jutustas: „Olin unustanud, et olime planeerinud koos oma teenimiskaaslasega küpsetada muffineid õdedele, keda meid oli määratud teenima.”
Ühise küpsetamise ajal kuulas Lucy teenimiskaaslane kaastundlikult ja andis nõu. „Muffinite valmistamine ja kohale toimetamine ei olnud midagi, mis oleks olnud väga tähtis või millel oleks olnud suuri tagajärgi,” meenutas Lucy. „Kuid kui minu kaaslane oli mind koju tagasi viinud, mõistsin, et see oli just, mida vajasin, et end paremini tunda, ja et mõnikord saadab Jumal meie juurde inimesi, kes on Tema käteks. Minu jaoks oli kena üllatus, et sain abi oma teenimiskaaslaselt, mitte õdedelt, kes olid mulle määratud. Olen väga tänulik, et ta aitas mul tunda, et ma pole üksi ja et mind armastatakse.”
Misjonitöö: olge oma eluga eeskujuks
Selleks, et evangeeliumi jagada, ei pea te olema põhimisjonär. Vennela Vakapalli Andhra Pradeshist Indiast selgitas: „Kui ma bussi või rongiga reisin, siis avan Mormoni Raamatu ja loen seda. Ja enamik inimesi küsivad minult selle kohta.”
Ashlee Dillon Utah’ osariigist Ameerika Ühendriikidest jagas: „See, et ma misjonil ei teeninud, ei tähenda, et ma pole misjonär. Selle asemel, et jätta maha oma pere, et Issandat teenida, teenin ma Issandat koos oma perega. Ma teenin teisi ja püüan oma elus olla Jeesuse Kristuse jüngrina eeskujuks.
Lapsevanemad: õpetage lastele evangeeliumi
Ingrid de Bastian Ortiz Veracruzist Mehhikost on 26-aastane kolme lapse ema. Ta selgitas: „Väikeste laste noore vanemana on päevi, mis võivad heidutada lõputute tegemiste ja tähelepanuga, mida lapsed nõuavad. Kuid me tunneme suurt vastutust õpetada oma lastele evangeeliumi, et nad võiksid teada, et nad on Jumala lapsed.
Minu kohustus emana on aidata neil ise mõista, et meie Taevasel Isal on nende jaoks õnneplaan.”
Isegi kui te ei ole veel lapsevanem, võite anda oma osa laste õpetamisel. „On nii oluline, et lapsed teavad nendest põhimõtetest ja õpetustest,” ütleb Ingrid, „et me kõik võime noorte vallaliste või abielus täiskasvanutena aidata kaasa mõnes Algühingu ja lastetoa kutses.”
Me oleme kõik hõivatud noored täiskasvanud. Kuid vaatamata sellele, millises olukorras te olete, võite leida lihtsaid viise Issanda töö tegemiseks oma elu igas aspektis – nii suurtes kui väikestes.