2020
Sain anda vaid õnnistuse
Aprill 2020


Sain anda vaid õnnistuse

Jonathan Mafra Sena de Santana

Santa Catarina, Brasiilia

Kujutis
father giving daughter a blessing

Illustreerinud Allen Garns

Lõpetasin õigusteaduskonna umbes samal ajal, kui oli mu tütre esimene sünnipäev. Ootasime naisega, et saaksime tähistada mu kooli lõppu, meie tütre sünnipäeva ja meile avanevaid uusi võimalusi, kuid miski ei läinud nii, nagu planeerisime.

Jäin peagi pärast teadusliku kraadi omandamist töötuks ja mul oli raske tööd leida. Peagi sattusime rahalistesse raskustesse. Ka lihtne sünnipäevapidu tekitanuks raskusi.

Pidasime naisega pikki jutuajamisi ja leppisime lõpuks olukorraga. Ma ei saanud osta oma tütrele isegi mingit lihtsat kingitust ja nägin, kuidas mu armas naine oli pettunud, ning isana polnud see mulle kerge.

Ma ei saanud aru, mis toimub. Palvetasin ja palusin, et Taevane Isa aitaks mul mõista, mida Ta minult ootab. Äkitselt kuulsin oma peas nagu mingit häält lausumas: „Sinu valduses on midagi palju väärtuslikumat kui mingi materiaalne vara siin maa peal. Sa hoiad preesterlust. Mis saaks olla parem kingitus su tütrele kui preesterluse õnnistus?”

Mõeldes, mida preesterlus minu jaoks tähendab, täitusid mu silmad pisaraist. Mu süda pakatas tänust, kui mõtlesin järele, et preesterlus on see vägi, mis saab minu perekonna kogu igavikuks kokku liita.

Jagasin tundeid oma naisega. Ütlesin talle, et õnnistus on kõik, mida saan meie tütrele anda. Jõudsime mõlemad otsusele, et see toob talle õnne ja rõõmu ning et sellest piisab.

Meie tütre sünnipäeval tõid sõbrad, sugulased ja naabrid koogi ja lihtsad kaunistused. Olime tänulikud, et saime tähistada seda erilist päeva meile armsate inimestega. Tol õhtul panin oma käed tütre pea peale ja andsin talle õnnistuse. Õnnistasin teda kõigega, mida Issanda Vaim mind ütlema õhutas.

Muutuste periood pole veel lõppenud ning töötus ja rahaline olukord valmistavad meile ikka veel probleeme. Kuid ka keset kurbust ja nurjumisi tunneme oma Päästja Jeesuse Kristuse kaudu rahu ja tröösti. Mul pole mingit kahtlust, et ligipääs preesterluse väele Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmena on õnnistus. See oli kõik, mida sain oma tütrele sünnipäevaks anda ja seda oli enam kui piisavalt.