Seminelí
‘Iuniti 11: ‘Aho 4, Mosiah 5–6


‘Iuniti 11: ‘Aho 4

Mōsaia 5–6

Talateú

ʻOku fakaʻosi ‘i he Mōsaia 5’a e lea ‘a e Tuʻi ko Penisimaní ki hono kakaí ‘a ia naʻe kamata mei he Mōsaia 2. Naʻe aʻusia ‘e he kakaí ha fuʻu liliu lahi ‘o e lotó tuʻunga ‘i heʻenau tui ki he ngaahi lea ‘a e Tuʻi ko Penisimaní. Naʻa nau fai ai ha fuakava mo e ‘Otuá pea nau toʻo kiate kinautolu ‘a e huafa ‘o Sīsū Kalaisí. Hangē ko ia kuo tohi ‘i he Mōsaia 6, naʻe tuku ‘e he Tuʻi ko Penisimaní ‘a e pule ki hono puleʻangá ki hono foha ko Mōsaiá, pea pule ‘a Mōsaia ‘i he māʻoniʻoni, pea muimui ki he sīpinga ʻa ‘ene tamaí.

Mōsaia 5:1–4

Naʻe aʻusia ‘e he kakai ‘o e Tuʻi ko Penisimaní ha fuʻu liliu lahi

Fakakaukau ki he ongo fehuʻi ko ‘ení: Kuó ke fakaʻamu nai ke ke lava ‘o liliui ha meʻa fekauʻaki mo koe? Ko e hā ha meʻa naʻá ke fai ‘o kau ki aí?

Naʻe fakmatalaʻi ‘e ‘Eletā Tēvita A. Petinā ‘o e Kōlomu ‘o e Kau ‘Aposetolo ‘e Toko Hongofulu Mā Uá ‘a e fie maʻu ke tau takitaha aʻusia ha fuʻu liliu lahi ‘i heʻetau moʻuí: “ʻOku fakahoko moʻoni ʻe he ʻelito ʻo e ongoongolelei ‘o Sīsū Kalaisí ha liliu mahuʻinga mo fakaʻaufuli ‘i hotau angá pea ‘oku malava ia tuʻunga ʻi heʻetau falala ki he ‘māʻoniʻoni, mo e ‘aloʻofa, mo e manavaʻofa ‘a e Mīsaia Māʻoniʻoní’ (2 Nīfai 2:8). “i heʻetau fili ke muimui ki he ʻEikí, ‘oku tau fili ai ke liliu—ke fanauʻi foʻou fakalaumālie” (“Kuo Pau Ke Fanauʻi Foʻou Kimoutolu,” EnsignLiahona, Mē 2007, 20).

‘E lava ke ke hiki ‘a e kupuʻi lea ko ‘ení ki hoʻo folofolá ‘i he tafaʻaki ‘o e Mōsaia 5:2: “Ko e taimi ‘oku tau fili ai ke tau muimui ki he ‘Eikí, ‘oku tau fili ai ke tau liliu.”

‘Okú ke pehē ko e hā ha ngaahi founga ‘oku tau fili ai ke tau liliu ‘i he taimi ‘oku tau fili ai ke tau muimui kia Sīsū Kalaisí?

Toe lau ‘a e fakamatala fakanounou ‘o e vahé ki he Mōsaia 3 mo e Mōsaia 4 ke ke toe manatu ai ki he tefitoʻi meʻa naʻe fakamamafaʻi ‘i he lea ‘a e Tuʻi ko Penisimaní. Naʻe fehuʻi ‘e he Tuʻi ko Penisimaní ki he kakaí ‘i he fakaʻosi ‘ene leá, pe ‘oku nau tui ki he ngaahi lea naʻá ne akoʻi kiate kinautolu ‘o kau ki he Fakalelei ‘a Sīsū Kalaisí (vakai, Mōsaia 5:1). Lau ‘a e Mōsaia 5:2–4, pea kumi ki he meʻa naʻe liliu ‘i he loto ‘o e kakaí hili ‘enau fanongo ki he ngaahi lea ‘a honau tuʻí. ‘E ‘aonga ‘i he taimi te ke lau aí, ke ke ‘iloʻi ‘oku ‘uhinga ‘o e “holí” ( Mōsaia 5:2) ki he ngaahi tōʻonga fakakaukau, holi, pe anga ‘o e lotó.

ʻĪmisi
ʻEletā David A. Bednar

Lau ‘a e fakamatala ko ‘eni meia ‘Eletā Tēvita A. Petinā: “ʻOku kāpui ‘e he ongoongolelei ‘a Sīsū Kalaisí ha meʻa ‘oku lahi ange ‘i he fakaʻehiʻehi, ikunaʻi, mo e fakamaʻa mei he angahalá mo e ngaahi mālohi taʻe feʻunga ‘i heʻetau moʻuí, ka ‘oku fie maʻu foki ke kau ai ‘a e fai leleí, angalelei, pea mo e feinga ke lelei angé. … Ko e fatongia ‘i he fuakava kuo tau tali ke liliu hotau lotó ‘e he Laumālie Māʻoniʻoní ke aʻu ki he tuʻunga ‘a ia ‘e ‘ikai te tau ‘toe maʻu ai ha holi ke faikovi, ka ke failelei maʻu ai pē’ (Mōsaia 5:2),ʻo hangē ko e kakai ‘o e Tuʻi ko Penisimaní. Ko e fuʻu liliu lahi ko ‘ení, ‘oku ‘ikai ko e fua ia ‘o ha ngāue mālohi ange pe ko hano fakatupulaki lahi ange ‘a e mapuleʻi kitá. Ka ko e fua ia ‘o ha liliu mahuʻinga ‘i heʻetau ngaahi holí, ko ‘etau ngaahi taumuʻá, mo hotau natulá ‘a ia ‘oku fakafaingamālieʻi ke malava ia ‘e he Fakalelei ‘a Kalaisi ko e ‘Eikí. Ko ‘etau taumuʻa fakalaumālié ke tau ikunaʻi fakatouʻosi ‘a e fai angahala mo e holi ke fai angahalá” (“Clean Hands and a Pure Heart,” Ensign, Nov. 2007, 81–82).

  1. Tali ‘a e ngaahi fehuʻi ko ‘ení ‘i hoʻo tohinoa ki he ako folofolá:

    1. ‘Okú ke pehē ko e hā hono ‘uhinga ‘o e aʻusia ha “fuʻu liliu lahi” ‘i ho lotó? (Mōsaia 5:2).

    2. Ko e hā ‘a e ‘uhinga ‘oku fie maʻu ai ke tau liliu ‘etau ngaahi holí ka ‘oku ‘ikai ko hotau ‘ulungāngá pē ‘i he taimi ‘oku tau fili ai ke tau muimui kia Sīsū Kalaisí?

    3. ‘Okú ke pehē ko e hā ‘a e ‘uhinga ‘oku mahuʻinga ai ‘a e Fakalelei ‘a Sīsū Kalaisí ke fakahoko ha liliu ‘i loto ‘iate kitautolú?

Ako ‘a e Mōsaia 5:2, 4, pea kumi ki he meʻa naʻe fai ‘e he kakaí ‘a ia naʻe lava ‘o hoko ai ha fuʻu liliu lahi ‘i loto ‘iate kinautolú. Te ke lava ‘o fakaʻilongaʻi ‘a e ngaahi meʻa ko iá ‘i hoʻo folofolá. Manatuʻi naʻe ‘uhinga ‘a e ngaahi lea ia ‘a e Tuʻi ko Penisimaní ki he mālohi ‘o e Fakalelei ‘a Sīsū Kalaisí, pea naʻe maʻu ‘e he kakaí ha tui lahi ki he ngaahi lea ko iá.

Ko e taha ‘eni ‘o e ngaahi tefitoʻi moʻoni te tau lava ‘o ako mei he ngaahi veesi ko ‘ení: Ko e taimi ko ia ‘oku tau ngāue ʻaki ai ‘a e tui kia Sīsū Kalaisí pea maʻu mo e Laumālie Māʻoniʻoní, te tau lava ‘o aʻusia ai ha fuʻu liliu lahi ‘o e lotó.

  1. Hiki ʻi hoʻo tohinoa ki he ako folofolá ha meʻa te ke lava ‘o fai ke ngāue ʻaki hoʻo tui ki he Fakamoʻuí ‘o makatuʻunga ‘i hoʻo ako ‘o e Mōsaia 5:1–4 mo e tefitoʻi moʻoni ‘i ‘olungá. Ko e hā ha ngaahi meʻa pau te ke lava ‘o fai, ‘o kamata ‘i he ‘ahó ni, ke ke ngāue ʻaki ai ha tui lahi ange koeʻuhí ke ke lava ‘o poupouʻi mo tauhi maʻu ha fuʻu liliu lahi ‘i ho lotó ‘i hoʻo moʻuí?

Mōsaia 5:5–15

‘Oku fai ‘e he kakai ‘o e Tuʻi ko Penisimaní ha fuakava mo e ‘Otuá pea ‘oku foaki kiate kinautolu ha hingoa foʻou.

Hili ‘a e aʻusia ‘e he kakai ‘o e Tuʻi ko Penisimaní ha fuʻu liliu lahi ‘o e lotó, naʻa nau holi ke nau fai ha fuakava mo e ‘Eikí. Kumi ha ngaahi foʻi lea pe ngaahi kupuʻi lea ‘i he Mōsaia 5:5 ‘a ia ‘oku fakahā ai ‘a e tuʻunga ‘o e tukupā naʻe ongoʻi ‘e he kakai ‘o e Tuʻi ko Penisimaní ki heʻenau fakahoko mo tauhi ‘a e fuakava ko ‘ení.

Ko e taimi ko ia ‘oku tau fai ai ha ngaahi fuakava mo e ‘Otuá, ‘okú Ne fokotuʻu ‘e Ia ‘a e ngaahi tuʻutuʻuni ki he ngaahi fuakavá, pea tau loto ki he ngaahi tuʻutuʻuni ko iá. Hili ia ‘oku talaʻofa mai leva ‘e he ‘Eikí kiate kitautolu ha ngaahi tāpuaki ki heʻetau talangofuá (vakai, T&F 82:10). Ko e fai ‘o e ngaahi fuakavá ko e founga ia ‘e taha ‘oku tau fakahā ai ki he’Eikí ‘oku fakamātoato ‘etau ngaahi holi ke tauhi kiate Iá.

  1. Tali ‘a e ngaahi fehuʻi ko ‘ení ‘i hoʻo tohinoa ki he ako folofolá:

    1. Ko e hā ha ngaahi kupuʻi lea ‘i he Mōsaia 5:5 ‘oku nau fakamanatuʻi mai kiate koe ‘a e ngaahi palōmesi ‘oku tau fakafoʻou ‘i he taimi kotoa pē ‘oku tau maʻu ai ‘a e sākalamēnití?

    2. ‘Okú ke pehē ‘oku tokoniʻi fēfē koe ‘e hoʻo fai mo tauhi ‘a e ngaahi fuakavá ke ke tauhi maʻu ‘a e “fuʻu liliu lahi ‘o e lotó”?

Toe vakai ki he Mōsaia 1:11–12. Ko e taha ‘o e ngaahi taumuʻa ‘a e Tuʻi ko Penisimaní ki hono fakatahaʻi mai ‘o hono kakaí, ke tuku kiate kinautolu ha hingoa. Lau ‘a e Mōsaia 5:6–7, pea fakaʻilongaʻi ‘a e hingoa naʻe foaki ‘e he Tuʻi ko Penisimaní ki hono kakaí hili ‘enau fai ‘enau fuakava mo e ‘Eikí.

‘Oku akoʻi mai ‘e he ngaahi veesi ko ‘ení ‘a e tefitoʻi moʻoni ko ‘ení: ʻOku tau toʻo kiate kitautolu ‘a e huafa ‘o Sīsū Kalaisí ‘i he ngaahi fuakava toputapú. Lau ‘a e Mōsaia 5:8–14, pea kumi ki he ‘uhinga ‘oku fie maʻu ai ke tau toʻo kiate kitautolu ‘a e huafa ‘o Sīsū Kalaisí.

Ko e hā ha ngaahi tāpuaki ‘o hono tohi tongi ‘a e huafa ‘o Sīsū Kalaisí ‘i hotau lotó?

Ko e hā ha meʻa te ne lava ‘o fakatupu hano “tamateʻi” ‘a e hingoa ko iá mei hotau lotó pe ko e loto ‘o ha taha?

Lau ‘a e Mōsaia 5:15, pea kumi ki he ngaahi talaʻofa ‘oku fai mai ‘e he ‘Eikí kiate kinautolu ‘oku nau tauhi ‘enau ngaahi fuakavá.

  1. Hiki ʻi hoʻo tohinoa ki he ako folofolá ‘a e anga hoʻo fakakaukau ki hono tohi tongi ‘o e huafa ‘o Sīsū Kalaisí ‘i ho lotó. Hiki ha ‘uhinga ‘e taha pe lahi ange ki hoʻo fie tauhi ‘a e hingoa ko iá ke ‘oua ‘e toe molé.

Mōsaia 6:1–7

‘Oku kamata ‘e Mōsaia ‘ene pule ko e tuʻí

Lau ‘a e Mōsaia 6:3,pea kumi ki he meʻa naʻe fai ‘e he Tuʻi ko Penisimaní kimuʻa peá ne toki tukuange ‘a e fuʻu kakaí.

Ko e hā ha meʻa naʻe fai ‘e he Tuʻi ko Penisimaní ke tokoniʻi hono kakaí ke nau manatuʻi ‘a e ngaahi fuakava kuo nau fai?

  1. Hiki ʻi hoʻo tohinoa ki he ako folofolá ha founga ‘oku lava ai ‘e he kau taki lakanga fakataulaʻeikí mo e kau faiakó ‘o tokoniʻi koe ke ke tauhi hoʻo ngaahi fuakavá.

Naʻe pekia ‘a e Tuʻi ko Penisimaní ‘i ha taʻu ‘e tolu hili ‘ene fai ‘a e lea ko ‘ení. Lau ‘a e Mōsaia 6:6–7, pea kumi ki he founga naʻe muimui ai ‘a e Tuʻi ko Mōsaiá ki he sīpinga ‘a ‘ene tamaí ‘i heʻene hoko ko ha takimuʻa māʻoniʻoní.

  1. Hiki ‘a e fakamatala ko ‘ení ‘i lalo ‘i he ngaahi ngāue ke fai he ‘aho ní ‘i hoʻo tohinoa ki he ako folofolá:

    Kuó u ako ‘a e Mōsaia 5–6 peá u fakakakato ‘a e lēsoni ko ‘ení ‘i he (‘ahó).

    Ko e ngaahi fehuʻi, fakakaukau, mo e mahino makehe ‘oku ou fie vahevahe mo ʻeku faiakó: