2010–2019
Võtke vastu oma lepingute õnnistused
eelmine järgmine


Võtke vastu oma lepingute õnnistused

Kui uuendame ja austame oma lepinguid, muudetakse meie koormad kergemaks ning me võime jätkuvalt puhastuda ja jõudu saada.

Õed, kui tore on olla teiega.

Ma kohtusin hiljuti ühe naisega, kes valmistus ristimiseks. Sel tema jaoks erilisel pühapäeval tuli tal kirikusse jõudmiseks maha kõndida 3 kilomeetrit väga porist teed. Ta suundus kohe tualettruumi, võttis määrdunud riided seljast, pesi end ning riietus puhtalt ja pühapäevaselt. Ta kõneles Abiühingus sellest, kuidas ta oli leidnud tee usu juurde. Tema suur soov saada meeleparanduse ja Päästja lepitava ohverduse kaudu puhtaks, puudutas mu südant. Mind liigutas ka tema valmisolek jätta „vana elu” seljataha, et ta saaks sõlmida meie Taevase Isaga pühasid lepinguid. Ta oli maha jätnud oma elukaaslase, jagu saanud halbadest harjumustest, et elada Tarkuse Sõna järgi. Ta lõpetas pühapäeviti töötamise ning pärast seda, kui ta oli teatanud oma ristimise soovist, jäänud ilma talle kallite inimeste sõprusest. Ta oli kogu hingest valmis oma pattudest loobuma, et ta võiks saada puhtaks ja tunda Päästja lunastavat armastust. Tema soov nii füüsiliselt kui vaimselt puhtaks saada avaldas mulle sel hommikul sügavat muljet.

Me teame, et paljud teist on samamoodi ohverdanud, kui olete tundnud Püha Vaimu, soovinud siiralt meelt parandada, lasta end ristida ning patust puhtaks saada. Võib-olla me tunnemegi Päästja jumalikku armastust kõige enam just siis, kui parandame meelt ja tunneme, et Ta on oma armastavad käed välja sirutanud, et meid emmata ja meile teada anda, kui väga Ta meid armastab ja hindab.

Paar pühapäeva tagasi sakramendipalvet kuulates puudutas mu südant see, kui hingestatult preester palvet ütles. Hiljem ma helistasin sellele preestrile, et teda tänada selle eest, et ta oli muutnud sakramendi tõeliseks vaimseks kogemuseks nii mulle kui tervele kogudusele. Preestrit ennast ei olnud kodus, telefonile vastas tema ema, kes lausus: „Oo, tal on kindlasti väga hea meel, et te helistasite! See oli tal esimene kord sakramendipalvet öelda. Me valmistusime selleks koos, rääkisime sakramendi tähtsusest ja sellest, kuidas vääriliselt ristimislepinguid Päästjaga uuendada.” Milline suurepärane ema see on, kes õpetab oma pojale ristimislepingute väest ja sellest, kuidas ta võib aidata oma koguduse liikmetel tunda seda väge!

Üks teine ema, keda ma tunnen, istus palju aastaid kirikus üksi oma nelja väikse lapsega. Kuna ta vaid haruharva sai sakramendi ajal Päästjale keskenduda, mõtles ta välja plaani. Nüüd püüab ta igal laupäeval leida aega, et mõelda möödunud nädalale, oma lepingutele ja sellele, kas on mõni asi, mille pärast ta peaks meelt parandama. „Pärast seda,“ ütles ta, „polnud enam tähtis, mida ma seoses oma lastega pühapäeval läbi elasin – ma olin valmis võtma sakramenti, uuendama oma lepinguid ja tundma lepituse puhastavat väge.“

Kallid õed, miks rõhutab Päästja nii väga sakramendi tähtsust? Millist rolli see iganädalane ristimislepingu uuendamine meie elus mängib? Kas mõistame, et Päästja võib meid iga nädal puhtaks teha, kui vääriliselt ja keskendunult sakramenti võtame? President Boyd K. Packer on tunnistanud: „See ongi Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja lepituse mõte: .. et kui meie elu lõpeb, saame me meelt parandanute ja Kristuse vere kaudu puhastena läbi eesriide minna.”1

Abiühingu juhatus tunneb suurt rõõmu õdede ja nende perede üle, kes sõlmivad lepinguid ja peavad neist kinni. Kuid me valutame südant nende pärast teie seast, kes kogevad raskusi, kuna teile kallid inimesed on neid lepinguid rikkunud. Issand käskis Nefi vennal prohvet Jaakobil kõneleda oma vendadele tolle aja õigemeelsetest naistest ja lastest. Ma tunnistan, et tema sõnad talletati tänapäevaks kindla tagamõttega. Jaakob kõneleb meile justkui Päästja ise. Teda rõhus suur mure, kui ta abielumeestele ja isadele tunnistas:

„[Mind] kurvastab .. see, et ma pean tarvitama teie suhtes nii palju teravaid sõnu teie naiste ja laste juuresolekul, kelledest paljude tunded on ülimalt õrnad ja puhtad ja hellad. ..

Nende südamete nuuksed tõusevad üles Jumalale teie vastu. Paljud südamed [on] surnud sügavatest haavadest läbistatutena.”2

Jaakob lubab nii tema kui ka meie aja naistele ja lastele, kes lepingutest kinni peavad:

„Vaadake kindlameelselt Jumala poole ja palvetage tema poole ülimalt suure usuga, ja ta lohutab teid teie kannatustes ..

tõstke oma pea ja võtke vastu Jumala meeldiv sõna ja toituge rõõmuga tema armastusest.”3

Õed, ma tunnistan palve jõust ja väest, mis tuleb, kui räägime Taevasele Isale oma kõige suurematest hingevaevadest ja südamesoovidest. Me saame vastuseid, kui „toitume“ pühakirjadest ja elavate prohvetite sõnadest.

Pea kolm aastat tagasi hävitas laastav tuli armastatud ajaloolise Provo tabernaakli siseruumid Utah’s. Selle kaotust leinasid nii kogukonna kui Kiriku liikmed. Paljude peast käis läbi mõte: „Miks lasi Issand sellel juhtuda? Ta oleks võinud tulekahju ära hoida või hävingu peatada.”

Kümme kuud hiljem, 2011. aasta sügisesel üldkonverentsil läbis saali heameelekahin, kui president Thomas S. Monson teatas, et peaaegu täielikult hävinud tabernaaklist saab tempel – Issanda koda! Ühtäkki mõistsime, et Issand oli seda algusest peale ette näinud! Ta küll ei süüdanud tuld, kuid Ta lasi tulel tabernaakli sisemuse hävitada. Ta nägi tabernaaklis kaunist templit – kohta, kus sõlmida pühasid, igavesi lepinguid.4

Kallid õed! Issand laseb meid proovile panna ja läbi katsuda – mõnikord kuni taluvuse piirini. Me oleme näinud kalleid inimesi - ja ehk ka iseennast - piltlikult öeldes maatasa põlemas ning imestanud, miks armastav ja hoolitsev Taevane Isa sel juhtuda laskis. Kuid Ta ei jäta meid tuha sisse lebama. Ta seisab väljasirutatud kätega ja kutsub meid enda juurde. Ta paneb meie eludest kokku võrratu templi, kus Tema Vaim saaks igavesti olla.

Issand sõnab Õpetuse ja Lepingute 58:3–4:

„Te ei või praegu, oma loomulike silmadega, näha oma Jumala kavatsusi nende asjade suhtes, mis tulevad edaspidi, ega seda auhiilgust, mis rohkele viletsusele järgneb.

Sest pärast rohket viletsust tulevad õnnistused. Mispärast, tuleb päev, mil teid kroonitakse suure auhiilgusega.”

Õed, ma tunnistan, et Issandal on igaühe jaoks plaan. Miski ei tule Talle üllatusena. Ta teab kõike ja armastab kõiki. Ta soovib meid aidata, lohutada ja meie valu leevendada, kui toetume lepituse väele ja peame oma lepinguid au sees. Just katsumused ja viletsus, mida kogeme, võivad olla need asjad, mis toovad meid Tema juurde ja panevad meid lepingutest kinni hoidma, et võiksime Tema juurde naasta ja saada osa kõigest, mis Isal on.

Lõppeval aastal olen ma vajanud ja igatsenud tunda rohkem Issanda armastust, saada isiklikke ilmutusi, et paremini mõista oma templilepinguid ja et mu koorem muutuks kergemaks. Olen nende õnnistuste eest palvetades tundnud Vaimu, kes innustas mind minema templisse ja kuulama tähelepanelikumalt mulle antud õnnistuste iga sõna. Ma tunnistan, et kui kuulasin tähelepanelikumalt ja rakendasin usku, oli Issand minu vastu halastav ja aitas kergendada mu koormaid. Ta on aidanud mul tunda suurt rahu seoses palvetega, millele pole veel vastatud. Kui peame oma lepinguid ja rakendame usku, siis on Issand seotud ja peab oma lubadusi5. Kallid õed, tulge templisse oma õnnistuste järele!

Soovin kõneleda veel ühest viisist, mis meile kindlust annab ja meie usku tugevdab. Naised võivad teinekord endi suhtes väga kriitilised olla. Kui seda märkame, tuleb otsida Vaimu juhatust ja küsida endalt: „Kas Taevaisa soovib, et ma endast niiviisi mõtleksin või püüab hoopiski Saatan lõivu võtta.” Mõelge, milline Taevane Isa on – Ta armastus on täiuslik ja lõputu.6 Ta tahab meid ülendada, mitte rõhuda.

Kiriku liikmetena võime mõnikord tunda, et meil peab Issanda heakskiidu pälvimiseks olema „täiuslik viimse aja pühade perekond”. Me tunneme end tihti alaväärsetena ja arvame, et kui meil ei ole täiuslikku perekonda, siis pole Jumala kuningriik meie jaoks. Kallid õed, elu lõpus loeb Taevasele Isale vaid see, kui hästi pidasime kinni oma lepingutest ja kui väga püüdsime järgida meie Päästja Jeesuse Kristuse eeskuju.

Ma tunnistan, et Jeesus Kristus on meie Päästja ja Lunastaja. Tänu Tema lepitusohvrile saame me igal nädalal puhtaks, kui vääriliselt Tema sakramenti võtame. Kui uuendame ja austame oma lepinguid, muudetakse meie koormad kergemaks ning me võime jätkuvalt puhastuda ja jõudu saada ning olla elu lõpule jõudes väärilised saama ülendatud ja pärima igavese elu. Ma tunnistan sellest meie armastatud Päästja Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. Boyd K. Packer. Lepitus. – www.jeesusekristusekirik.ee, 182. sügisene üldkonverents.

  2. Jb 2:3, 7, 35.

  3. Jb 3:1–2.

  4. Vt Mo 23:21–22.

  5. Vt ÕL 82:10.

  6. Vt Russell M. Nelson. Divine Love. – Ensign, veeb. 2003, lk 20–25; Liahona, veebr 2003, 12–17.