2010–2019
Jõu ammutamine Jeesuse Kristuse lepitusest

Jõu ammutamine Jeesuse Kristuse lepitusest

Jeesuse Kristuse lepituse kaudu võib igaüks meist saada puhtaks ning meie vastuhakkamise koorem eemaldatakse.

Hiljuti kohtusin ma oma õnnistuseks ühe Idaho osariigist pärit muljetavaldava noorterühmaga. Üks vooruslik noor naine küsis minult, mis on mu arvates kõige tähtsam, mida nad praegu oma elus tegema peaksid. Soovitasin neil õppida märkama oma elus Jeesuse Kristuse lepituse väge. Täna seletan ma lahti ühe osa sellest väest, milleks on jõud, mida igaüks saab Jeesuse Kristuse lepituse väest ammutada.

Mormoni Raamatust loeme me Ammonist ja tema vendadest, kes õpetasid Jeesuse Kristuse evangeeliumi „metsikule ja paadunud ja julmale rahvale”.1 Paljud rahva seast olid usule pöördunud ja otsustasid patuse käitumise maha jätta. Nad pöördusid nii täielikult, et matsid oma relvad ja sõlmisid Issandaga lepingu, et nad enam iial neid ei kasuta.2

Hiljem tulid paljud nende vennad, kes polnud usule pöördunud, neile kallale ja hakkasid neid surmama. Inimesed, kes olid nüüd ustavad, otsustasid pigem mõõga läbi hukkuda, kui vaimse eluga riskida ja relvad haarata. Nende õigemeelne eeskuju aitas veel enamatel inimestel usule pöörduda ja vastuhaku relvad maha panna.3

Issand juhatas nad Ammoni abil nefilaste juurde varju ja neid hakati tundma Ammoni rahvana.4 Nefilased kaitsesid neid mitu aastat, kuid lõpuks hakkas nefilaste sõjavägi väsima ja vajas tõsist täiendust.5

Ammoni rahval jõudis vaimuelus kätte oluline hetk. Nad olid olnud truud lepingule enam mitte iial relvi haarata. Ometi nad mõistsid, et isad vastutavad oma pere kaitstuse eest.6 See vajadus tundus piisavalt tähtis, et lepingu murdmist kaaluda.7

Nende tark preesterluse juht Heelaman teadis, et Issandaga tehtud lepingu murdmine pole iial õigustatud. Ta pakkus neile välja inspireeritud alternatiivi. Ta meenutas neile, et nende pojad pole kunagi samades pattudes süüdi olnud ja neil pole olnud seega vaja ka sama lepingut sõlmida.8 Kuigi nende pojad olid veel väga noored, olid nad füüsiliselt tugevad ning mis kõige tähtsam, nad olid vooruslikud ja puhtad. Pojad said kindlust oma emade usust.9 Prohvetist juhi juhatuse all asusid need noored mehed isade asemel oma perekonda ja kodu kaitsma.10

Selle kriitilise otsuse ümber toimunud sündmustest nähtub, kuidas Jeesuse Kristuse lepitus toob jõudu iga Jumala lapse ellu. Mõelge nende isade helladele tunnetele. Mis tunne võis olla teada, et mässumeelsed teod, mis nad minevikus korda saatsid, ei lasknud neil tol hädahetkel oma naisi ja lapsi kaitsta? Teades omast käest, milliste metsikute oludega nende pojad nüüd silmitsi saavad olema, nad ilmselt salajas nutsid. Perekonda peavad kaitsma isad, mitte lapsed!11 Nad pidid ilmselt tõsiselt kurvastama.

Miks nende inspireeritud preesterluse juht kartis, et kui nad mõtlevad uuesti relvi haarata, „kaotavad nad oma hinged”?12 Issand on kuulutanud: „Vaata, see, kes on parandanud meelt oma pattudest, sellele on andeks antud ja mina, Issand, ei pea neid enam meeles.”13 Need ustavad isad olid ammu aega tagasi oma pattudest meelt parandanud ja Jeesuse Kristuse lepituse kaudu puhtaks saanud. Miks anti neile siis nõu, et nad oma perekondi ei kaitseks?

See, et me võime Jeesuse Kristuse lepituse kaudu puhtaks saada, on põhitõde. Me võime saada puhtaks ja vooruslikuks. Ometi võivad meie kehvadel valikutel olla pikaajalised tagajärjed. Üks oluline samm meeleparanduse tegemiseks on leppida mineviku pattude lühi- ja pikaajaliste tagajärgedega. Nende ammonlastest isade minevikus tehtud valikud jätsid nad kaitsetuks lihaliku isu ees, millest võis saada taas nõrk koht, mida Saatan üritaks ära kasutada.

Saatan püüab ära kasutada meie mälestusi igasugustest varasematest pattudest, et meid taas oma mõju alla meelitada. Meil tuleb alati valvel olla, et tema ahvatlusi vältida. Nii oli see ustavate ammonlastest isadega. Elanud aastaid ustavalt, oli neil ikkagi äärmiselt vajalik kaitsta end vaimselt kõige selle eest, mis neid mineviku pattudele mõtlema meelitaks.

Paljude lahingute vahepeal juhtis ülemjuhataja Moroni nõrgimate linnade kindlustamist. „Ta lasi neil ehitada kraavi sisekaldale puitrinnatise; ja nad viskasid kraavist mulda vastu puitrinnatist; .. kuni nad olid ümbritsenud .. linna ümberringi äärmiselt kõrge ja tugeva puit- ja muldmüüriga.”14 Ülemjuhataja Moroni mõistis, kui tähtis on tugevaks saamiseks nõrku piirkondi kindlustada.15

Need ammonlastest isad olid paljuski samasugused. Neil oli vaja kõrgemaid ja laiemaid kindluseid ustava elu ja mineviku õiglusetu käitumise vahele. Nende pojad, keda oli õnnistatud õigemeelsete tavadega, polnud samade kiusatuste ees nii kaitsetud. Nad suutsid kaitsta oma peresid ustavalt vaimset heaolu ohtu seadmata.

Kõik, kes soovivad minevikus tehtud kehvade valikute tagajärgedest vabaneda, saavad rõõmu sõnumist, et Issand suhtub nõrkustesse erinevalt, kui ta suhtub vastuhakkamisse. Kui Issand hoiatab, et vastuhakuga kaasneb karistus, kui sellest meelt ei parandata,16 siis nõrkustest räägib Issand alati halastavalt.17

Kahtlemata tuleb arvestada ka tõsiasjaga, et ammonlastest isadele õpetati nende vanemate valesid pärimusi, kuid kõik Taevaisa lapsed tulevad surelikkusesse Kristuse Valgusega. Vaatamata sellele, mis nende patutegusid põhjustas, kujunesid neist selle mõjul vaimselt haavatavad inimesed ja Saatan püüdis seda ära kasutada.

Halastaval kombel õpetati neile evangeeliumi, nad parandasid meelt ja said Jeesuse Kristuse lepituse kaudu vaimselt Saatana kiusatustest palju tugevamaks. Tõenäoliselt ei tundnud nad kiusatust julma mineviku juurde tagasi pöörduda, aga oma prohvetist juhti järgides ei andnud nad Saatanale võimalustki „[petta] nende hingi ning [juhtida] neid ettevaatlikult ära alla põrgusse”18. Päästja lepitus puhastas nad patust ja kuna nad olid kuulekad oma preesterluse juhi nõuandele, sai Päästja neid nõrkuste eest kaitsta ja neile jõudu anda. Nende alandlikust, eluaegsest kohustusest patud hüljata oli nende peredele rohkem kasu kui ükskõik millest, mida nad oleks lahinguväljal teha saanud. Kuuletumine ei jätnud neid ilma õnnistustest. See andis neile jõudu ja õnnistas neid ning õnnistas paljusid tulevasi põlvi.

Loo lõpp valab valgust sellele, kuidas Issanda halastus lasi „nõrkadel asjadel saada .. tugevaks”19. Need ustavad isad saatsid oma pojad Heelamani hoole all teele. Kuigi pojad võitlesid ägedates lahingutes, kus kõik said vähemalt veidi vigastada, ei kaotanud keegi oma elu.20 Noored mehed osutusid väsinud nefilaste sõjaväele oluliseks lisajõuks. Kui nad koju naasid, olid nad ustavad ja vaimselt veelgi tugevamad. Nende peresid õnnistati, kaitsti ja tugevdati.21 Meie päevil on nende puhaste ja õigemeelsete poegade eeskuju loendamatul arvul Mormoni Raamatu uurijatel meelt ülendanud.

Meil kõigil on olnud elus aegu, mil oleme teinud viletsaid valikuid. Me kõik vajame meeleheitlikult Jeesuse Kristuse lepituse lunastavat väge. Igaüks meist peab iga oma vastuhakkamise üle meelt parandama. „Sest mina, Issand, ei saa vaadata patule vähimagi mööndusega.”22 Ta ei saa seda teha, kuna teab, mida on vaja, et saada Tema sarnaseks.

Paljud meist on lasknud välja kujuneda mõnel iseloomunõrkusel. Jeesuse Kristuse lepituse kaudu saame ka meie ammonlaste sarnaselt ehitada vaimseid kindlustusi endi ja mineviku vigade vahele, mida Saatan püüab ära kasutada. Ammonlastest isade ümber ehitatud vaimne kaitse õnnistas ja tugevdas neid ennast, nende perekondi, nende maad ja tulevasi põlvi. Nii võib olla ka meiega.

Kuidas me siis ehitame neid igavesi kindlustusi? Esimeseks sammuks peab olema siiras, põhjalik ja täielik meeleparandus. Jeesuse Kristuse lepituse kaudu võib igaüks meist saada puhtaks ning meie vastuhakkamise koorem eemaldatakse. Pidage meeles, et meeleparandus pole karistus. See on lootust täis teerada hiilgavamasse tulevikku.

Taevaisa on andnud meile vahendid, mille abil haavatavate kohtade ja ustavuse vahele kindlustusi ehitada. Võtke arvesse järgmisi soovitusi:

  • Sõlmige lepinguid ja saage talitusi iseenda jaoks. Seejärel tehke regulaarselt ja järjekindlalt tööd selle nimel, et ka teie esivanemad saaksid kõik templitalitused.

  • Jagage evangeeliumi pereliikmete ja sõpradega, kes pole liikmed või on vähemaktiivsed. Nende tõdede jagamine võib tuua teie ellu uut indu.

  • Teenige ustavalt kõigis Kiriku kutsetes, täites eriti kodu- ja külastusõpetuse ülesandeid. Ärge olge kodu- või külastusõpetaja vaid 15 minutit kuus. Ulatage selle asemel sõbrakäsi igale selle pere liikmele, keda õpetate. Õppige neid isiklikult tundma. Olge tõeline sõber. Näidake neile heasüdamlike tegudega, kui väga te neist igaühest hoolite.

  • Kõige tähtsam on aga teenida omaenda pere liikmeid. Pange oma abikaasa ja laste vaimne areng esikohale. Olge tähelepanelik kõige selle suhtes, mida saate teha igaühe aitamiseks. Jagage meeleldi oma aega ja tähelepanu.

Kõiki neid soovitusi läbib üks ühine tema: täitke oma elu teiste teenimisega. Kui te kaotate oma elu Taevaisa laste teenistuses,23 kaotavad Saatana kiusatused teie elus väe.

Kuna teie Taevaisa armastab teid sügavuti, võimaldab Jeesuse Kristuse lepitus teil saada just nii tugevaks. Kas pole imeline? Paljud teist on tundnud viletsate valikute koormat ja igaüks teist võib tunda, milline ülendav vägi on Issanda andestusel, halastusel ja jõul. Mina olen seda tundnud ja tunnistan, et see on kättesaadav teile kõigile, Jeesuse Kristuse nimel, aamen.