2010–2019
Lepingute pidamise vägi, rõõm ja armastus


Lepingute pidamise vägi, rõõm ja armastus

Ma kutsun .. meid kõiki hindama, kui palju me Päästjat armastame, võttes mõõdupuuks, millise rõõmuga me oma lepinguid peame.

Tahaksin alustada ühe südantliigutava looga.

Kord hõikas üks mees õhtul oma viit lammast ööseks ulualla. Ta pere vaatas suure huviga, kuidas tal tuli vaid hüüda „Tulge!” ja otsekohe tõusid kõik viis pead ja pöörasid end tema poole. Neli lammast hakkasid ta poole jooksma. Mees patsutas hoole ja armastusega kõigi nelja päid. Lambad tundsid tema häält ja armastasid teda.

Viies lammas aga jooksuga kohale ei tulnud. Ta oli suur utt, kelle endine peremees oli mõni nädal tagasi ära andnud, pidades teda metsikuks ja üleannetuks, kes alati teisi lambaid eemale juhtis. Uus peremees võttis lamba endale ja pani ta mõneks päevaks karjamaale vaiaga kinni, et ta õpiks paigal püsima. Mees õpetas kannatlikult utte ennast ja teisi lambaid armastama, kuni lõpuks oli loomal vaid nöörijupp kaela ümber, kuid ta polnud enam vaiaga paigale kinnitatud.

Tol õhtul, kui ta pere pealt vaatas, läks mees karjamaa äärel seisva ute poole ja ütles taas hellalt: „Tule! Sa pole enam kinni. Sa oled vaba.” Seejärel sirutas ta armastavalt käe välja, pani selle ute pea peale ning jalutas tema ja teiste lammastega ulualuse poole.1

Selle loo vaimus palvetan ma, et Püha Vaim aitaks meil täna üheskoos õppida lepingute pidamist. Lepingute sõlmimine ja pidamine tähendab otsust siduda end oma Taevaisa ja Jeesuse Kristusega. See tähendab pühendumist Päästja järgimisele. See tähendab Tema usaldamist ja soovi näidata oma tänu selle hinna eest, mida Ta maksis, et meid lõputu lepituse anni abil vabaks lasta.

Vanem Jeffrey R. Holland selgitas, et „leping on siduv vaimne kokkulepe, püha lubadus meie Isale Jumalale, et elame, mõtleme ja tegutseme teatud moel – Tema Poja, Issanda Jeesuse Kristuse moodi. Vastutasuks lubavad Isa, Poeg ja Püha Vaim meile täies hiilguses igavest elu.”2 Selle siduva kokkuleppe puhul määrab Issand tingimused ja meie oleme nõus neist kinni pidama. Lepingute sõlmimine ja pidamine näitab, et oleme pühendunud saama Päästja sarnaseks.3 Ideaalseimat suhtumist, mille poole püüelda, väljendab kõige paremini paar fraasi lemmiklaulust: „Läen sinna, kus soovid. .. Räägin seda, mis käsid Sa, mis Sa ootad mult, olen see.”4

Miks lepinguid sõlmida ja pidada?

1. Lepingute pidamine tugevdab, annab väge ja kaitseb.

Nefi nägi nägemuses, milliseid võimsaid õnnistusi Issand lepingute pidajatele annab. „Ja sündis, et mina, Nefi, nägin Jumala Talle väge, et see laskus .. Issanda lepingurahva peale, .. ja nad olid relvastatud õigemeelsuse ja Jumala väega suures auhiilguses.”5

Sain hiljuti tuttavaks ühe kalli uue sõbraga. Ta tunnistas, et pärast templianni saamist oli tal jõudu panna vastu kiusatustele, mille käes ta varem vaevelnud oli.

Kui me peame lepinguid, antakse meile ka julgust ja jõudu aidata kanda üksteise koormaid. Ühe murest murtud õe pojal oli raskeid maiseid katsumusi. Kuna õel jagus usku Abiühingu õdedesse kui lepingute pidajatesse, palus ta vapralt neil oma poja eest paastuda ja palvetada. Üks teine õde rääkis, kuidas ta soovis, et oleks oma õdedelt sarnaseid palveid palunud. Aastaid tagasi oli tema poeg raskustes. Ta soovis, et oleks õed appi kutsunud, et nad ta perel seda koormat kanda aidanud oleksid. Päästja ütles: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!”6

Oo, õed! Meil kõigil on koormad, mida kanda ja koormad, mida jagada. Kutse kanda üksteise koormaid, on kutse pidada lepinguid. Lucy Mack Smithi nõuanne esimese Abiühingu õdedele on täna asjakohasem kui iial varem: „Me peame üksteist kalliks pidama, üksteise järele vaatama, üksteist trööstima ja õpetusi saama, et võiksime kord kõik koos taevas istet võtta.”7 Selline on parim lepingute pidamine ja külastusõpetus!

Mormoni Raamatus tuletatakse meile meelde, et isegi prohvet Alma pidi mässumeelse poja näol koormat kandma. Kuid Alma õnnistuseks olid tal lepinguid pidavad vennad ja õed evangeeliumis, kes olid sügavalt Issandasse pöördunud ning teada saanud, mida tähendab üksteise koormaid kanda. Me teame seda salmi Moosia raamatus, kus räägitakse, millise suure usuga Alma oma poja eest palvetas. Ja ülestähenduses on kirjas, et „Issand [kuulis] oma rahva palveid ja ka oma teenija Alma palveid”8.

Teame, et Issand tunneb alati rõõmu „hinge üle, kes meelt parandab,”9 kuid ennekõike soovime, et meie lapsed järgiksid president Henry B. Eyringi nõuannet „hakata [lepingute sõlmimise ja pidamisega] varakult pihta ja olla kindlad”.10 Veidi aega tagasi kerkis preesterluse ja abiorganisatsioonide juhtide nõukogus esile üks mõtlemapanev ja siiras küsimus: kas me tõesti ootame, et kaheksaaastased oma lepinguid peavad? Üheskoos nõu pidades pandi ette, et üks viis, kuidas valmistada lapsi sõlmima ja pidama pühi ristimislepinguid, on aidata neil õppida andma ja pidama lihtsat lubadust.

Ustavatel lapsevanematel on õigus teada, kuidas lapsi kõige paremini õpetada, et nende vajadused saaksid rahuldatud. Kui vanemad otsivad isiklikku ilmutust ja tegutsevad selle ajel, peavad üheskoos nõu, teenivad ja õpetavad lihtsaid evangeeliumi põhimõtteid, on neil vägi oma perekonda tugevdada ja kaitsta. Seejuures saavad abiks olla ka teised pereliikmed. Minu armas vanaisa õpetas meile lepingute pidamise tähtsust lihtsa lauluga. See kõlas umbes nii: „Enne, kui midagi lubad, mõtle selle tähendusele. Ja kui oled lubanud, siis uurenda see südamesse, uurenda südamesse.” Vanaisa õpetas seda laulukest armastuse, veendumuse ja väega, sest ta uurendas oma lubadused oma südamesse.

Üks mu tuttav arukas ema kaasab teadlikult oma lapsi neisse jõupingutustesse, mida ta teeb lepingute pidamisel. Ta kannab rõõmuga naabrite, sõprade ja koguduseliikmete koormaid ning trööstib neid, kes tröösti vajavad. Polnud üllatus, kui ta väike tütar tuli hiljuti temalt küsima, kuidas oleks kõige parem trööstida sõpra, kelle isa oli äsja surnud. See andis emale täiusliku võimaluse õpetada lapsele, et tema soov sõpra trööstida oli üks viis, kuidas pidada ristimislepingut. Kuidas saame oodata, et meie lapsed sõlmiksid ja peaksid templilepinguid, kui me ei oota, et nad peavad oma esimest – ristimislepingut?

Vanem Richard G. Scott täheldas: „Üks suurimaid õnnistusi, mida me maailmale pakkuda saame, on Kristusele keskendunud kodu vägi, kus õpetatakse evangeeliumi, peetakse lepinguid ja kus on külluses armastust.”11 Millised on mõned viisid sellise kodu loomiseks, kus valmistada oma lapsi ette sõlmima ja pidama templilepinguid?

  • Võime avastada üheskoos, mis tähendab olla templisoovituse vääriline.

  • Võime avastada üheskoos, kuidas kuulata Püha Vaimu. Kuna templiand saadakse ilmutuse kaudu, tuleb meil see oluline oskus selgeks õppida.

  • Võime avastada üheskoos, kuidas õppida sümbolite kasutamise kaudu, alustades ristimise ja sakramendi pühadest sümbolitest.

  • Võime avastada üheskoos, miks keha on püha, miks sellele vahel viidatakse kui templile ning kuidas kombekad riided ja välimus on seotud templirõivaste püha olemusega.

  • Võime avastada, mis õnneplaan on kirjas pühakirjades. Mida enam tunneme pühakirjades olevat Taevase Isa plaani ja lepitust, seda tähendusrikkam on templis teenimine.

  • Võime kuulata üheskoos lugusid esivanematest, uurida pereajalugu, koostada nimeregistrit ja teha templis asendustööd meile armsate surnud inimeste eest.

  • Võime avastada üheskoos, mida tähendab templiand, talitus, pitseerimine, preesterlus, võtmed ja muud templis teenimisega seotud sõnad.

  • Me saame õpetada, et templisse minnakse Taevase Isaga lepinguid sõlmima – koju naastakse neid pidama!12

Pidagem õpetades meeles fraasi „hea, parem ja parim”.13 Hea on õpetada meie lastele templi kohta. Parem on valmistada neid ette lepinguid sõlmima ja pidama ning seda neilt ka oodata. Parim on näidata neile eeskujuga, et me omaenda ristimis- ja templilepingutest kinni hoiame! Õed, kas mõistame oma tähtsat rolli päästmistöös, kui kosutame, õpetame ja valmistame ette lapsi lepingurajal edasi liikuma? Meil on vägi seda teha, kui oma lepinguid austame ja neist kinni peame.

2. Lepingute pidamine on tõelise õnne saavutamiseks hädavajalik.

President Thomas S. Monson õpetas: „Meil tuleb pühi lepinguid austada ja nendele ustavaks jäämine on õnne nõue.”14 Me loeme 2. Nefist: „Ja sündis, et me elasime väga õnnelikult.”15 Samast peatükist saame varem teada, et Nefi ja ta rahvas olid just templi ehitanud. Muidugi olid nad rõõmsad lepingute pidajad! Ja Alma raamatust loeme me: „Aga vaata, Nefi päevadest saadik ei ole Nefi rahval olnud kunagi õnnelikumat aega kui Moroni päevil.”16 Miks? Eelnev salm annab meile taas teada, et nad „pidasid Issanda käskudest ustavalt kinni”17. Lepingute pidajad on käskude pidajad!

Mulle meeldib pühakirjasalm, kus seisab: „Ja nüüd, kui inimesed olid kuulnud neid sõnu [sõnu, mis rääkisid ristimislepingust], plaksutasid nad rõõmu pärast oma käsi ja hüüdsid: See on meie südamesoov!”18 Mulle meeldib nende südamesoov. Nad soovisid rõõmuga lepinguid sõlmida ja pidada!

Ühel pühapäeval hüüatas üks noor õde rõõmsalt: „Ma saan täna sakramenti!” Millal oli viimane kord, mil meie selle erilise võimaluse üle rõõmsad olime? Ja kuidas me seda välja näitame? Me teeme seda, kui Päästjat alati meeles peame ja alati Tema käske peame, mille juurde kuulub Tema hingamispäeva pühitsemine. Me teeme seda, kui peame Teda alati meeles, tehes alati oma isiklikke ja perepalveid, uurides iga päev pühakirju ja pidades igal nädalal pereõhtut. Ja kui meid nendest tähtsatest asjadest kõrvale juhitakse või muutume nende suhtes liiga pealiskaudseks, parandame me meelt ja alustame uuesti.

Lepingute sõlmimine ja nende rõõmsameelne pidamine annab kaalu ja elu olulistele pühadele ja päästvatele talitustele, mida meil on vaja, et saada „kõik, mis on .. Isal”19. Talitused ja lepingud on need „vaimsed verstapostid”, millele viitas president Henry B. Eyring, kui ta õpetas: Viimse aja pühad on lepingurahvas. Ristimispäevast peale anname me elus vaimseid verstaposte läbides Jumalale lubadusi ja Tema annab lubadusi meile. Tema peab alati oma volitatud teenijate kaudu pakutud lubadusi, kuid olulise proovilepanekuna tuleb meil elus näidata, kas meie sõlmime ja peame oma lepinguid Temaga.”20

3. Lepingute pidamine näitab meie armastust Päästja ja Taevaisa vastu.

Kõigi põhjuste seas, miks lepingute pidamisel ustavam olla, on kõige kaalukam armastus. Armastuse põhimõttele mõeldes läheb mulle südamesse salm Vanast Testamendist. Keda meist ei liigutaks Piiblis Jaakobi ja Raaheli armastuslugu, kui loeme: „Ja Jaakob teenis Raaheli pärast seitse aastat, ja need olid tema silmis nagu üksikud päevad, sellepärast et ta teda armastas”?21 Õed, kas meie armastus lepingute pidamisel on sama sügav ja pühendunud?

Miks oli Päästja valmis pidama oma lepingut Isaga ning täitma oma jumalikku missiooni lepitada maailma pattude eest? Kuna Ta armastas oma Isa ja armastas meid. Miks oli Isa nõus laskma oma Ainusündinud ja täiuslikul Pojal kannatada kirjeldamatut valu, et kanda maailma patte, südamevalu, haigusi ja nõrkusi ning kõike, mis selles elus on ülekohtust? Vastuse leiame järgmistest sõnadest: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on annud.”22

„Kui suudaksime hinnata täiel määral neid rikkalikke õnnistusi, mille oleme saanud meie eest tehtud lunastuse kaudu, ei saaks Issand paluda meilt midagi sellist, mida me poleks valmis innukalt tegema.”23 Selle President Joseph Fielding Smithi avalduse järgi on lepingute pidamine üks viis, kuidas väljendada armastust meie Päästja ja Lunastaja mõistetamatu, lõputu lepituse ja meie Taevaisa täiusliku armastuse eest.

Vanem Holland soovitas liigutavalt: „Ma ei tea täpselt, millised saavad olema meie kogemused kohtupäeval, kuid ma oleksin väga üllatunud, kui selle jutuajamise käigus ei küsiks Jumal meilt mingil hetkel samamoodi nagu Kristus küsis Peetruselt: „Kas sa armastasid mind?””24 Ma kutsun täna õhtul meid kõiki hindama, kui palju me Päästjat armastame, võttes mõõdupuuks, millise rõõmuga me oma lepinguid peame. Päästja ütles: „Kellel on minu käsusõnad ja kes neid peab, see on, kes mind armastab; kes aga mind armastab, seda armastab minu Isa ja ma tahan teda armastada ja iseennast temale ilmutada!”25 Kuidas küll igaüks meist vajab, et Päästja end meile igapäevaelus regulaarselt ilmutaks!

Pidagem meeles, et isegi need, kes on olnud minevikus üleannetud või kellel on praegu raskusi, võivad tunda Hea Karjase kätt oma pea peal ja kuulda Tema häält ütlemas: „Tule! Sa pole enam kinni. Sa oled vaba.” Päästja ütles: „Mina olen hea karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.”26 Ta saab seda öelda, kuna pidas oma lepinguid armastusega. Küsimus on selles, kas ka meie peame? Mingem edasi usu, rõõmsa südame ja suure sooviga olla lepingute pidajad. Nii näitame armastust oma Taevaisale ja oma Päästjale, kellest mõlemast ma suure armastusega tunnistan, Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.

Viited

  1. Vt D. Todd Christofferson. You Are Free. – Ensign, märts 2013, lk 38–40; või Liahona, märts 2013, lk 16–18.

  2. Jeffrey R. Holland. Keeping Covenants: A Message for Those Who Will Serve a Mission. – New Era, jaan 2012, lk 3; või Liahona,jaan 2012, lk 49.

  3. Vt Understanding Our Covenants with God. – Ensign, juuli 2012, lk 25; või Liahona,juuli 2012, lk 23.

  4. Ei mäe tippu pea minema. – Kiriku lauluraamat, lk 46.

  5. 1Ne 14:14.

  6. Jh 13:35.

  7. Lucy Mack Smith. Daughters in My Kingdom: The History and Work of Relief Society, 2011, lk 25.

  8. Mo 27:14; rõhutus lisatud.

  9. ÕL 18:13.

  10. Vt Henry B. Eyring. Spiritual Preparedness: Start Early and Be Steady. – Ensign või Liahona, nov 2005, lk 37–40.

  11. Richard G. Scott. For Peace at Home. – Ensign või Liahona, mai 2013, lk 30.

  12. Vt D. Todd Christofferson. Evangeelium annab vastuse eluprobleemidele ja väljakutsetele (ülemaailmne juhtkonna koolituse koosolek, veebr 2012), LDS.org/broadcasts.

  13. Vt Dallin H. Oaks. Good, Better, Best. – Ensign või Liahona,nov 2007, lk 104.

  14. Thomas S. Monson. Happiness—the Universal Quest. – Ensign, okt 1993, lk 4; või Liahona,märts 1996, lk 5.

  15. 2Ne 5:27.

  16. Al 50:23.

  17. Al 50:22.

  18. Mo 18:11.

  19. ÕL 84:38.

  20. Henry B. Eyring. Witnesses for God. – Ensign, nov 1996, lk 30; rõhutus lisatud.

  21. 1Ms 29:20.

  22. Jh 3:16.

  23. Kiriku Presidentide õpetused: Joseph Fielding Smith, 2011, lk 96.

  24. Jeffrey R. Holland. Esimene ja suur käsk. – www.jeesusekristusekirik.ee, 182. sügisene üldkonverents.

  25. Jh 14:21.

  26. Jh 10:11.