2010–2019
Otsige teadmisi Vaimu kaudu

Otsige teadmisi Vaimu kaudu

Me peaksime õppima eristama tõde mitte ainult loogilise mõistusega, vaid ka Vaimu vaikse ja tasase hääle kaudu.

Kallid vennad ja õed! Issand on meile korduvalt öelnud: „Otsige teadmisi just nimelt õppimise ja samuti usu kaudu.”1 Me võime saada valgust ja mõistmist mitte ainult loogilise mõtlemise kaudu, vaid ka Püha Vaimu juhatuse ja inspiratsiooni kaudu.

Selline teadmiste lisaallikas pole mitte alati olnud osa mu elust.

Mu armas naine Irene ja mina ühinesime Kirikuga 31 aastat tagasi, kui olime äsja abiellunud. Olime mõlemad Kolumbias üles kasvanud, kuid mõni kuu pärast abiellumist viis mu töö meid elama Saksamaale. Olime väga noored ning meil olid suured lootused ja unistused. See oli meile väga põnev ja õnnelik aeg!

Kui mina keskendusin karjäärile, tundis Irene, et me võiksime saada taevast mingi sõnumi, teadmata täpselt, kuidas või millal. Niisiis hakkas ta uksest sisse laskma kõiksugu entsüklopeediate, tolmuimejate, kokaraamatute, köögitarvikute ja muid sääraseid müügimehi, oodates alati seda erakordset sõnumit.

Ühel päeval rääkis ta mulle, et meie uksele olid koputanud kaks tumedas ülikonnas noormeest ning ta oli tundnud väga selgelt, et peab nad sisse laskma. Nad olid öelnud, et soovivad rääkida Jumalast, kuid tulevad tagasi siis, kui ka mina kodus olen. Kas see võiks olla see oodatud sõnum?

Nad hakkasid meid külastama ja me lugesime nende juhatusel pühakirju ning hakkasime mõistma Jeesuse Kristuse kui meie Päästja ja Lunastaja ülimat tähtsust. Peagi kahetsesime, et meid oli pisikeste beebidena ristitud, mis ei olnud teadlik leping. Kuid uuesti ristimine tähendaks ka selle uue Kiriku liikmeks saamist, seega pidime esmalt selle kohta kõike mõistma.

Kuid kuidas me võisime teada, kas see, mida misjonärid Mormoni Raamatu ja Joseph Smithi ning päästmisplaani kohta rääkisid, on tegelikult kõik õige? Me olime mõistnud Issanda sõnadest, et võiksime tunda nende tõesust nende viljadest.2 Niisiis hakkasime väga süsteemselt Kirikut uurima, otsides neid vilju oma väga mõistuspärase meele kaudu. Mida me nägime? Me nägime:

  • Sõbralikke ja õnnelikke inimesi ning toredaid peresid, kes mõistsid, et me oleme loodud tundma selles elus rõõmu, mitte üksnes kannatusi ja viletsust.

  • Kirikut, millel pole palgalist vaimulikkonda, kuid mille liikmed võtavad vastu ülesandeid ja kohustusi.

  • Kirikut, kus kõige keskmeks on Jeesus Kristus ja perekonnad, kus liikmed paastuvad kord kuus ja annetavad, et aidata vaeseid ja abivajajaid, kus propageeritakse tervislikke eluviise, õpetades meid kahjulikest ainetest hoiduma.

Lisaks:

  • Meile meeldis, et rõhutati isiklikku arengut, haridust, kõva tööd ja enesega toimetulekut.

  • Me saime teada tähelepanuväärsest humanitaarabi programmist.

  • Ja meile avaldasid muljet üldkonverentsid, kus kõlas imekaunis muusika ja räägiti sügavamõttelistest vaimsetest põhimõtetest.

Seda kõike nähes ei leidnud me Kirikul ühtki viga. Vastupidi – kõik, mida nägime, meeldis meile väga. Ristimise osas aga ei suutnud me veel midagi otsustada, sest tahtsime kõike teada, enne kui seda teeme.

Kuid isegi meie otsustamatuses oli Issand meid kannatlikult ette valmistamas. Ta oli meid vormimas ja aitas meil avastada, et peaksime õppima tajuma tõde mitte üksnes oma mõistuse, vaid samuti Vaimu väga vaikse ja tasase hääle kaudu, mis räägib eelkõige meie südamele.

See hääl ja sellele järgnev tunne tuli ühel õhtul pärast 10 kuud kestnud evangeeliumi õppimist, kui lugesime Moosia 18. peatükist: „Kuna te soovite ‥ kanda üksteise koormaid, ‥ ja trööstida neid, kes vajavad tröösti, ‥ kui see on teie südame soov, siis mis on teil selle vastu, et teid ristitakse Issanda nimel?”3

See kirjakoht Mormoni Raamatust läbistas meie südame ja hinge ning me tundsime ja teadsime äkki, et tegelikult ei olnud mingit põhjust mitte saada ristitud. Me taipasime, et nendes salmides mainitud soovid on ka meie südamesoovid ja et need on asjad, mis on tegelikult tähtsad. Need olid palju tähtsamad, kui kõigest arusaamine, sest me teadsime juba piisavalt palju. Olime alati toetunud armastava Taevase Isa juhtivale käele ja olime kindlad, et Ta jätkab meie juhtimist.

Niisiis panime selsamal päeval paika ristimiskuupäeva ja varsti saime ristitud. Lõpuks ometi!

Mida me sellest kogemusest õppisime?

Esiteks õppisime, et me võime täielikult usaldada armastavat Taevast Isa, kes püüab jätkuvalt aidata meil saada selliseks inimeseks, nagu Ta teab, et me võime saada. Me kinnitasime Tema sõnade sügavamõttelist tõde, kui Ta ütles: „Ma annan inimlastele rea rea peale, õpetuse õpetuse peale, natuke siin ja natuke seal, ja õnnistatud on need, kes võtavad kuulda minu õpetusi ‥ , sest nemad õpivad tarkust; sest sellele, kes võtab vastu, ma annan rohkem.”4

Teiseks õppisime, et lisaks mõistusele on olemas teine dimensioon, kust saadud teadmised võivad anda meile juhatust ja arusaamist. See on Tema Püha Vaimu vaikne ja tasane hääl, mis kõneleb meie südamele ja samuti meie meeltele.

Mulle meeldib võrrelda seda põhimõtet meie nägemismeelega. Meie Taevane Isa pole andnud meile mitte ühe, vaid kaks silma. Me näeme küllaldaselt ka ainult ühe silmaga, kuid teine silm annab meile täiendava vaatenurga. Kui mõlemad kujutised ajus kokku pannakse, loob see meid ümbritsevast kolmemõõtmelise kujutise.

Samamoodi on meile füüsiliste ja vaimsete võimete kaudu antud kaks infoallikat. Meie mõistus moodustab meelte ja arutlemise kaudu ühe vaatenurga. Kuid Püha Vaimu anni kaudu on Isa andnud meile ka teise vaatenurga, mis on tegelikult kõige tähtsam ja see õige, kuna see tuleb otse Temalt. Aga kuna Vaimu sosistused on sageli vaevu hoomatavad, ei ole paljud inimesed sellest lisaallikast teadlikud.

Kui need kaks vaatenurka meie hinges kokku pannakse, tekib tervikpilt, mis näitab asju nii, nagu need tegelikult on. Püha Vaimu täiendava vaatenurga kaudu võivad teatud „tõed”, kui neid on kujutatud üksnes meie mõistusliku arusaama kaudu, isegi paista meile pettuse või lihtsalt valena. Pidage meeles Moroni sõnu: „Püha Vaimu väel võite te teada tõde kõige kohta.”5

Olles olnud 31 aastat Kiriku liige, olen ma palju kordi kogenud, et kui me loodame üksnes iseenda mõistusele ja eitame või eirame vaimset mõistmist, mida võime saada Püha Vaimu sosistuste ja inspiratsiooni kaudu, oleks see sama, kui elaksime pelgalt ühe silmaga. Kuid kujundlikult rääkides on meile tegelikult antud kaks silma. Ainult mõlema vaatenurga kombinatsioon võib luua meile tõelise ja täieliku pildi kogu tõest ja kõigest, mida me oma elus kogeme, ning samuti oma identiteedi ja elava Taevase Isa laste eesmärgi täieliku ja sügava mõistmise.

Mulle meenub, kuidas president Russell M. Nelson õpetas meile aasta tagasi, et „eesootavatel päevadel pole võimalik vaimselt ellu jääda ilma Püha Vaimu juhatava, suunava ja trööstiva mõjuta”.6

Olen jõudnud täiesti kindlale veendumusele, et:

  • Meil on armastav Taevane Isa ja osana jumalikust plaanist nõustusime kõik siia maa peale tulema.

  • Jeesus on Kristus. Ta elab ning on minu Päästja ja Lunastaja.

  • Joseph, kes oli alandlik talupoiss, kutsuti ja temast sai vägev prohvet, kes pani aluse sellele aegade täiuse ajajärgule koos kõigi Jumala püha preesterluse võtmete, väe ja volitusega.

  • Mormoni Raamat on teine tunnistus Jeesusest Kristusest ja et perekonnad on mõeldud igavesti kokku jääma.

  • Meie Issand, Jeesus Kristus, juhib tänapäeval Tema taastatud Kirikut elava prohveti, president Russell M. Nelsoni kaudu.

Nendest ja paljudest teistest hinnalistest tõdedest on saanud vaimsed ehituskivid, et saada selliseks, nagu Jumal mul saada aitab. Ja ma ootan paljusid teisi uusi õpetusi, mida Ta soovib, et mina ja teie veel saaksime, kui elame seda imelist elu ja „otsime teadmisi, nimelt õppimise ja samuti usu kaudu”.

Ma tean, et need asjad on õiged, ja tunnistan nendest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.