Hea Karjane, Jumala Tall
Jeesus Kristus kutsub meid oma häälega ja omaenda nimel. Ta tahab meid kokku koguda. Ta õpetab meile, kuidas teenida armastusega.
Kallid vennad ja õed! Kas teil on olnud kunagi raskusi magamajäämisega ja olete püüdnud loendada kujutletavaid lambaid? Kohevad lambad hüppavad üle tara ja teie muudkui loendate: 1, 2, 3, … 245, 246, … 657, 658 …1
Mina ei jää lambaid loendades uniseks. Olen mures, et üks jääb märkamata või läheb kaduma, ja see hoiab mind üleval.
Me teatame koos karjapoisiga, kellest sai kuningas:
„Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudust!
Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind;
tema kosutab mu hinge!”2
Ülestõusmispühade ajal me ülistame Head Karjast, kes on ühtlasi Jumala Tall. Kõigi Ta jumalike nimetuste seas pole ükski muu nii hell ega paljuütlev. Päästja viited iseendale kui Heale Karjasele ja prohvetlikud tunnistused Temast kui Jumala Tallest on meile väga õpetlikud. Need rollid ja sümbolid on teineteist vägeval kombel täiendavad – kes saaks aidata paremini kõiki kalleid tallekesi kui Hea Karjane, ja kes oleks meile parem Hea Karjane kui Jumala Tall?
„Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud”, ja Jumala Ainusündinud Poeg on jätnud oma elu, kuna tahtis kuuletuda oma Isale.3 Jeesus tunnistab: „Mina olen hea karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.”4 Jeesusel oli vägi elu jätta ja vägi seda jälle võtta.5 Ühes oma Isaga õnnistab meie Päästja meid ainulaadselt nii meie Hea Karjase kui ka Jumala Tallena.
Meie Hea Karjasena kutsub Jeesus Kristus meid oma häälega ja omaenda nimel. Ta tahab meid kokku koguda. Ta õpetab meile, kuidas teenida armastusega. Mõtisklegem nende kolme teema üle, alustades sellest, et Ta kutsub meid oma häälega ja omaenda nimel.
Esiteks, meie Hea Karjane „kutsub omi lambaid nimepidi. ‥ Nad tunnevad tema häält.”6 Ja „ta kutsub teid omaenda nimel, mis on Kristuse nimi”7. Kui püüame järgida Jeesust Kristust tõsise kavatsusega, saame inspiratsiooni teha head, armastada Jumalat ja Teda teenida.8 Kui uurime, mõtiskleme ja palvetame, uuendame regulaarselt sakramendi- ja templilepinguid ning kutsume kõiki Tema evangeeliumi ja talituste juurde, siis me võtame kuulda Tema häält.
Meie päevil annab president Russell M. Nelson nõu kutsuda taastatud Kirikut Jeesuse Kristuse ilmutatud nimega: Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik.9 Issand on öelnud: „Mida te iganes teete, tehke seda minu nimel; seepärast nimetage kirik minu nimega ja hüüdke Isa poole minu nimel, et ta õnnistaks kirikut minu pärast.”10 Kogu maailmas hüüame oma südametes ja kodudes Isa poole Jeesuse Kristuse nimel. Oleme tänulikud helde õnnistuse eest, milleks on kodukeskne, Kiriku poolt toetatud jumalakummardamine, evangeeliumiõpe ja tervislikud perekondlikud tegevused.
Teiseks tahab meie Hea Karjane koguda meid oma ühte karja. Ta küsib: „Kes teie seast, kui tal on sada lammast ja ühe neist kaotab, ei jäta need üheksakümmend üheksa kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab?”11
Meie Päästja ulatab käe sellele ühele ja ülejäänud üheksakümne üheksale sageli samal ajal. Me kinnitame teenides neid üheksatkümmet üheksat, kes on kindlad ja vankumatud, tundes samal ajal igatsust ühe äraeksinu järele. Meie Issand otsib ja päästab meid „kõigist paigust”12, „maa neljast ilmakaarest”13. Ta kogub meid püha lepingu kaudu ja oma lepitusverega.14
Meie Päästja ütles oma Uue Testamendi jüngritele: „Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast.”15 Ameerikas tunnistas ülestõusnud Issand Lehhi lepingulastele: „Teie olete minu lambad.”16 Ja Jeesus ütles, et veel teisedki lambad kuulevad Tema häält.17 Milliseks õnnistuseks on Mormoni Raamat kui teine testament, mis annab tunnistust Jeesuse Kristuse häälest!
Jeesus Kristus kutsub Kirikut vastu võtma kõiki, kes kuulevad Tema häält18 ja peavad Ta käske. Kristuse õpetus hõlmab vee ja tulega ristimist ning Püha Vaimu.19 Nefi küsib: „Kui Jumala Tall, tema, kes on püha, peab saama ristitud veega, et täita kogu õigemeelsust, oo, siis kui palju enam on vaja meile, kes me ei ole pühad, et meid ristitaks, jah, just nimelt veega!”20
Täna soovib meie Päästja, et see, mida teeme ja kelleks saame, kutsuks teisi tulema Teda järgima. Tulge leidke armastust, tervenemist, sidet ja lepingulist kuuluvust Temas, sealhulgas Jumala pühas templis, kus pühad päästvad talitused saavad õnnistada kõiki pereliikmeid, kogudes seeläbi Iisraeli mõlemal pool eesriiet.21
Kolmandaks, Jeesus Kristus kui „Iisraeli karjane”22 on näide sellest, kuidas karjased Iisraelis armastusega teenivad. Kui meie Issand küsib, nagu Ta küsis Siimon Peetruselt, kas me Teda armastame, palub Päästja: „Sööda mu tallekesi! ‥ Hoia mu lambaid. ‥ Sööda mu lambaid.”23 Issand lubab, et kui Tema karjased söödavad Tema tallekesi ja lambaid, siis Tema karjas olijad „enam ei karda ega ehmu, ja ühtki neist ei jää vajaka”24.
Meie Hea Karjane hoiatab, et Iisraeli karjased ei tohi jääda tukkuma25, pillutada või ajada lambaid eksiteele26 ega ka pöörduda oma teed oma kasu poole.27 Jumala karjased peavad kinnitama, ravima, siduma haavatut, tooma tagasi eksinu, otsima kadunut.28
Issand hoiatab ka palgaliste eest, kes ei „hooli lammastest”29, ja „valeprohveteist, kes tulevad teie juurde lammaste riideis, aga seestpidi on nad kiskjad hundid”30.
Meie Hea Karjane rõõmustab, kui rakendame oma kõlbelist valikuvabadust sihikindlalt ja usuga. Tema karjas olijad vaatavad meie Päästja poole tänutundega Tema lepitusohvri eest. Me sõlmime lepingu, et järgime Teda, ega tee seda passiivselt, pimedalt ega „lambalikult”, vaid soovides hoopis kogu südamest ja meelest armastada Jumalat ja oma ligimest, kandes üksteise koormaid ja rõõmustades, kui keegi tunneb rõõmu. Kuna Kristus pühendas vabatahtlikult oma tahte Isa tahtele, võtame me aupaklikult Tema nime enda peale. Me püüame rõõmuga lüüa kaasa Tema kõigi Jumala laste kogumise ja teenimise töös.
Vennad ja õed! Jeesus Kristus on meie täiuslik Hea Karjane. Kuna Ta on jätnud oma elu meie eest ja on nüüd hiilgavalt üles tõusnud, on Jeesus Kristus ühtlasi täiuslik Jumala Tall.31
Jumala ohvritallest on algusest peale ennustatud. Ingel ütles Aadamale, et tema ohver „on Isa Ainusündinud Poja ohverdamise võrdkuju”, mis kutsub meid „meelt paranda[m]a ning hüüd[m]a Jumala poole Poja nimel igavesti”32.
Isa Aabraham, kes pani aluse kõigi maa rahvaste lepinguõnnistustele, koges ise, mida talle sündinud poja ohverdamine tähendab.
„Iisak rääkis oma isa Aabrahamiga ning ütles: „Isa!” Ja tema vastas: „Siin ma olen, mu poeg!” Siis ta ütles: „Näe, siin on tuli ja puud, aga kus on ohvritall?”
Ja Aabraham vastas: „Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg!””33
Apostlid ja prohvetid nägid Jumala Tallele määratud missiooni ette ja tundsid selle üle rõõmu. Vana maailma Johannes ja uue maailma Nefi tunnistasid „Jumala Tall[est]”34, „jah, tõepoolest Igavese Isa Po[jast], ‥ maailma Lunastaja[s]t”35.
Abinadi tunnistas Jeesuse Kristuse lepitusohvrist: „Meie kõik oleme eksinud nagu lambad, igaüks meist on pöördunud oma teele ja Issand on lasknud meie kõigi süütegudel tema peale tulla.”36 Alma ütles Jumala Poja suure ja viimase ohverduse kohta, et „üks on tähtsam kui kõik muu”. Alma julgustas, et meil „oleks usku Jumala Tallesse” ning „tulge ja ärge kartke”37.
Üks kallis sõber jagas, kuidas ta sai Jeesuse Kristuse lepituse kohta väärtusliku tunnistuse. See naine kasvas üles tõekspidamisega, et patuga kaasneb alati suur karistus, mida me üksi kanname. Ta palus Jumalat, et mõista jumaliku andestuse võimalikkust. Ta palvetas, et mõista ja teada, kuidas Jeesus Kristus saab andestada meeleparandajatele, kuidas halastus saab rahuldada õiglust.
Ühel päeval sai ta oma palvele vastuseks vaimselt muutva kogemuse. Toidupoest väljus joostes üks meeleheitel noormees, käes kaks varastatud toidukotti. Ta jooksis rahvast täis tänavale, tema kannul tuli kaupluse juhataja, kes sai ta kätte ning hakkas teda sõimama ja temaga võitlema. Selle asemel, et hirmunud noormeest vargaks pidada, tundis mu sõber ootamatult tema vastu suurt kaastunnet. Tundmata hirmu või muret omaenda turvalisuse pärast, kõndis ta otse kahe tülitseva mehe juurde. Ta kuulis end ütlemas: „Ma maksan toidu eest. Palun, laske tal minna. Palun, lubage mul toidu eest maksta.”
Püha Vaimu õhutusel ja täis armastust, mida ta polnud eales varem tundnud, ütles mu sõber: „Tahtsin vaid seda noormeest aidata ja päästa.” Mu sõber ütles, et hakkas mõistma Jeesust Kristust ja Tema lepitust – kuidas ja miks on Jeesus Kristus puhta ja täiusliku armastusega nõus ohverdama, et olla tema Päästja ja Lunastaja, ning miks ta tahtis, et Jeesus seda oleks.38
Pole ime, et me laulame:
„Näe, Karjane hea neid otsib –
kadunud tallekesi.
Enam kes Teda ei trotsi,
rõõmuga koju siis viib.”39
Meie Päästja teab Jumala Tallena, mil tunneme üksildust, enda väiksust, ebakindlust või hirmu. Nefi nägi nägemuses, kuidas Jumala Talle vägi „laskus Talle kiriku pühade peale ja Issanda lepingurahva peale”. Olgugi, et nad „olid hajutatud kogu maa pinnal, ‥ nad olid relvastatud õigemeelsuse ja Jumala väega suures auhiilguses”40.
See lootuse- ja trööstilubadus hõlmab ka tänapäeva.
Kas te olete oma peres, koolis, töökohal või kogukonnas ainus Kiriku liige? Kas teie kogudus tunneb end vahel väikese või eraldatuna? Kas olete kolinud uude kohta, kus keel või tavad võivad olla võõrad? Võib-olla on teie eluolu muutunud ja seisate silmitsi millegi sellisega, mida pole varem võimalikuks pidanud? Meie Päästja kinnitab meile, milline tahes on meie olukord või kes me ka pole, Jesaja sõnadega „Ta ‥ kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid!”41
Vennad ja õed! Meie Hea Karjane kutsub meid oma häälega ja omaenda nimel. Ta otsib ja kogub oma rahvast ning tuleb nende juurde. Ta kutsub kõiki oma elava prohveti ja meist igaühe vahendusel leidma Tema taastatud evangeeliumi täiusest ja Tema lepingurajal rahu, eesmärki, tervenemist ja rõõmu. Ta õpetab oma eeskujuga Iisraeli karjaseid Tema armastusega teenima.
Jumala Tallena oli Jeesuse jumalik missioon ette määratud ning see tõi apostlitele ja prohvetitele rõõmu. Tema otsatu ja igavene lepitus on õnneplaani kese ja loomise eesmärk. Ta kinnitab meile, et hoiab meid oma südame lähedal.
Kallid vennad ja õed! Ihakem olla „Jumala ja Talle alandlikud järgijad”42, et meie nimed kirjutataks ühel päeval Talle eluraamatusse43, et laulda Talle laulu44, et saada kutse Talle õhtusöömaajale.45
Ta kutsub Karjase ja Tallena: tulge taas „õigele teadmisele ‥ [oma] Lunastajast, ‥ [oma] suurest ja tõelisest karjasest”46. Ta lubab, et „tema armu kaudu [me võime] saada täiuslikuks Kristuses”47.
Me ütleme ülestõusmispühade ajal Tema ülistuseks:
„Tall ‥ on väärt !”48
„Hosianna Jumalale ja Tallele!”49
Tunnistan Temast, meie täiuslikust Heast Karjasest, täiuslikust Jumala Tallest. Ta kutsub meid nimepidi ja omaenda nimel, nimelt Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.