2020
Fakafiefia e Fānau Ako Semineli ʻi he Pasifiki Sauté
Māʻasi 2020


Ngaahi Peesi Fakalotofonuá

Fakafiefia e Fānau Ako Semineli ʻi he Pasifiki Sauté

ʻOku fakakakato ʻe he toʻu tupu ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ʻa e ngaahi kalasi ako folofola ki he taʻú.

ʻOku ʻikai ke faʻa lava ʻe ‘Alana Tu’ipulotu ʻo mapukepuke ʻene fiefiá. Ko e fuofua tokotaha ia ʻi hono fāmilí ke ʻosi mei he polokalama taʻu-fā ʻo e Semineli pongipongí ʻa ia ʻoku fakahoko ʻe he Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Mā’oni’oni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní.

ʻI Nuʻu Silá, ko e Seminelí ko ha vahaʻataimi ʻoku tuku makehe kimuʻa he taimi akó ke ako fekauʻaki mo e Fakamoʻuí pea ako ʻEne ngaahi akonaki ʻi he ngaahi folofolá. ʻOku faʻa fakahoko ia ʻi he ngaahi falelotu fakakolo ʻo e Kau Mā’oni’oni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimuí Ní.

ʻOku ako ʻa Tu’ipulotu ʻi Marian College ʻi Christchurch, Nuʻu Sila.

ʻOkú ne pehē, “Ko ha kamata lelei ia ʻo hoku ʻahó. Ko hoku maʻuʻanga ivi fakalaumālie ia kimuʻa peá u ʻalu ki he akó.”

Ko e taumuʻa ʻo e Seminelí ke tokoniʻi e toʻu tupú ke maʻu ha mahino mo falala ki he ngaahi akonaki mo e Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí, fakafeʻungaʻi kinautolu ke maʻu e ngaahi tāpuaki ʻo e temipalé, pea teuteuʻi kinautolu, honau ngaahi fāmilí, mo e niʻihi kehé ki he moʻui taʻengata mo ʻenau Tamai Hēvaní.

ʻOku pehē ʻe Taleki Kuti ko ha faiako Semineli ʻi ʻOkalani, “Ko e meʻa angamaheni taha ʻoku ou fanongo ki ai mei he fānau akó ko e, “Hangē ʻoku faʻa lelei ange maʻu pē hoku ʻahó ʻi heʻene kamata ʻaki ʻa e Seminelí.”

Ko e taʻu ʻeni ʻe fā e ngāue tokoni ʻa Misa Kuti ko ha faiako ʻi he Semineli pongipongí.

Ko e tokolahi ʻo e niʻihi kuo ʻosí ʻoku nau hoko atu ʻo ngāue fakafaifekau taimi kakato maʻá e Siasí.

ʻOku fie maʻu ʻi ha ngaahi fonua ʻe niʻihi ha tohi fakamoʻoni ako mei he Seminelí ko ha fiemaʻu pau ki hano maʻu ʻo ha visa ki ha ngāue fakalotú.

Fakatatau ki he lau ʻa Misa Kutí, ne pehē ʻe ha taha ʻo ʻene fānau ako kimuʻa ʻoku lolotonga hoko ko ha faifekau taimi kakato ʻi Filipaini, “Ko e meʻa naʻá ne teuteuʻi lahi taha au ki heʻeku ngāue fakafaifekaú, ko e Seminelí.”

Naʻe pehē ʻe Misa Kuti, “Mei he ʻemau kalasi fakaʻosi ako ʻo e 2017, ne ʻi ai ha kau talavou ʻe toko tolu mo ha ongo finemui naʻa nau ikunaʻi e polokalama taʻu fā ʻo e seminelí pea ʻoku nau ngāue fakafaifekau kotoa e toko nimá ni ʻi he funga māmaní.”

“ʻI heʻeku hoko ko ha faiakó, ʻoku mahinongofua mai hono fakalahi ʻe he ‘Eikí ho ivi malavá ke fai e ngaahi meʻa kehe ʻoku fie ma’u ke ke fakahokó ʻi he taimi ʻokú ke kau ai ki he Seminelí. ʻIo, ʻokú ne toʻo ha taimi ki hono teuteuʻi e lēsoni fakaʻahó mo e fefonongaʻakí, akoʻí mo e ʻave e fānaú hili e kalasí, ka ʻoku hangē ʻoku ʻikai pē ke siʻisiʻi e taimí ia kiate au.”

“ʻOku omi e fānaú ʻo ʻamanaki ke akoʻi kinautolu ʻe he Laumālié. ʻOku ou ʻiloʻi ʻoku ou akoʻi e lēsoni ʻe taha ka ʻoku akoʻi ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ha ngaahi lēsoni kehekehe ʻe 15–20 ʻi he taimi tatau.”