2020
ʻE Founga Fēfē Haʻatau Fakaʻehiʻehi mei he “Tokanga ki he Ngaahi Meʻa [ʻOku] ʻIkai Mahuʻingá”?
Māʻasi 2020


Haʻu, ʻo Muimui ʻIate Au: Tohi ʻa Molomoná

ʻE Founga Fēfē Haʻatau Fakaʻehiʻehi mei he “Tokanga ki he Ngaahi Meʻa [ʻOku] ʻIkai Mahuʻingá”?

Sēkope 1–4 (Māʻasi 9–15)

ʻĪmisi
How Do We Avoid Looking beyond the Mark

Naʻe akonaki e palōfita ko Sēkopé ne tupu e kui fakalaumālie ʻa e kau Siú mei heʻenau “tokanga ki he ngaahi meʻa naʻe ʻikai mahuʻingá” (Sēkope 4:14). ʻE founga fēfē haʻatau fakaʻehiʻehi mei he tokanga ki he ngaahi meʻa ʻoku ʻikai ke mahuʻingá?

Ko e Hā e Taumuʻá?

“ʻOku fakakuihi ha [niʻihi] he ʻoku nau ‘tokanga ki he ngaahi meʻa [ʻoku] ʻikai mahuʻingá’ (Sēkope 4:14) ka ko Kalaisi ʻa e meʻa ʻoku mahuʻingá.”

ʻEletā Niila A. Mekisuele (1926–2004) ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, “Jesus of Nazareth, Savior and King,” Ensign, May 1976, 26.

ʻOku ʻUhinga ki he Hā ʻa e Tokanga ki he Ngaahi Meʻa ʻOku ʻIkai Mahuʻingá?

ʻI he fana ngahaú, kapau ʻokú ke fie fanaʻi e tāketí, kuo pau ke ke fakataumuʻa ki ai. ʻE hala hoʻo faná kapau te ke sio kehe mei he tāketí. Mahalo ko ha ʻuhinga ia ʻe taha ʻa e haʻu e foʻi lea angahala ʻi he Fuakava Foʻoú mei he foʻi lea faka-Kalisi ko e hamartia, ʻa ia ko hono ʻuhingá ko e “hala ʻa e taumuʻá.” Ko e hā e ngaahi angahala ʻa e kau Siú ʻoku fakamatalaʻi ʻi he Sēkope 4:14?

ʻE Fēfē Haʻatau Aʻusia e Meʻa ʻOku Tau Fakataumuʻa Ki Aí?

“Kapau ko ʻetau tefitoʻi tokangá, fakakaukaú mo e feingá ʻoku fakatefito ia ʻi hono fakatupulaki ʻetau ʻofa ki he ʻOtua Māfimafí mo ʻetau fietokoni ki he niʻihi kehé, ta te tau ʻilo kuo tau maʻu e tāketi totonú pea ʻoku tonu leva e meʻa ʻoku tau tāketiʻí—ke tau hoko ko ha kau ākonga moʻoni ʻa Sīsū Kalaisi.”

ʻEletā Tieta F. ʻUkitofa ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, “Fakataumuʻa ki Loto Mālie,” Liahona, Sanuali 2017, 5.

Uike 3

Tā fakatātā mei he Getty Images