2020
Mūsika ki ha ʻAho Lelei Ange
Māʻasi 2020


Mūsika ki ha ʻAho Lelei Ange

ʻĪmisi
Music for a Better Day

Naʻe ʻakahi ʻe ʻElisapeti ha ngeʻesi niu ʻi he hala kelekelé. Naʻá ne fakafulofula ʻi heʻene teka atú. Naʻe ʻikai ko ha ʻaho lelei ʻeni.

ʻIkai ʻaupito!

Naʻe lea taʻeʻofa ange ʻa Langi kiate ia ʻi he akó. Kimui ange aí, naʻe kata e kau leka kehé ʻi haʻane veteki ha foʻi fika ʻo hala ʻi muʻa ʻi he kalasí. Hili iá, naʻe maumau mo ʻene ngāue tā valivalí.

“ʻOku ʻikai tonu ia!” Ko ʻElisapeti ia. Ko hai koā naʻá ne faʻu e ngaahi ʻaho ʻoku koví?

Naʻe pakiʻi mai ʻe ʻElisapeti ha matalaʻi kaute. Koloa pē ʻoku ʻi ai ha meʻa lelei ʻe taha he ʻahó ni. Pea naʻa mo ha ʻaho kovi ʻi Haʻamoa, te ne kei lava pē ʻo maʻu ha ngaahi matalaʻiʻakau fakaʻofoʻofa ai.

Naʻá ne hunuki e matalaʻi ʻakau lanu pingikií ki hono ʻulú peá ne lue ki ʻapi.

Talofa!” Ko e Tangataʻeikí ange ia. “Naʻe fēfē ho ʻahó?”

Naʻe sio pē ʻa ʻElisapeti ki lalo. “ʻIkai ke sai.” Naʻá ne fakalaka atu he fanga puaka longoaʻa ʻi mui honau ʻapí peá ne tangutu ofi ki heʻene Tangataʻeikí ʻi he fakafaletoló.

Naʻe tangutu e Tangataʻeikí ʻo fakafanongo ka ne fakamatala ange kau ki hono ʻaho faingataʻá.

“ʻOi, siʻi fakaʻofa,” ko ʻene Tangataʻeikí ange ia mo ʻene fāʻofua angé. “Kuó u aʻusia ha ngaahi ʻaho pehē. ʻOkú ke fie ʻiloʻi ha mea ʻokú ne tokoniʻi au?”

Naʻá ne kamo ange. ʻIo, kātaki!”

Naʻe kamata ke ne hivaʻi ange ha foʻi hiva naʻe ʻiloʻi lelei ʻe ʻElisapeti. Naʻe hivaʻi maʻu pē ʻe he Tangataʻeikí e foʻi hiva ʻofa ko ʻení ki he Fineʻeikí.

Naʻá ne kata ʻo tekeʻi hono umá. “Te–ti!”

Naʻá ne malimali. “Ko ʻeku fakamaatoato. ʻOku tokoni mai e hiva leleí ke u ongoʻi sai ange ai. Pea ʻi heʻeta lau ki he mūsiká …”

Naʻe ʻosi ʻiloʻi ʻe ʻElisapeti e meʻa hoko te ne lea ʻakí. Kuo taimi ke ako tā piano.

Naʻe fuʻu fie ako ʻe ʻElisapeti e tā pianó ʻo laka ange ʻi ha toe meʻa, ka ne lava ʻo tā e ʻū hiva he lotú. Naʻá ne ʻosi manako ʻaupito he hiva mo hono fāmilí. Tautautefito ki he tangataʻeikí. Ka naʻe faingataʻa ange e tā pianó. Naʻe pau ke ngāue lahi hono ʻuluʻulu tuhú ke maʻu e ʻū notá.

Naʻá ne pehē ange, “ʻOku ʻikai ke u ʻilo pe te u fie akoako he ʻahó ni.”

Naʻe tuʻu hake e Tangataʻeikí. “Fakakaukau ki he meʻa ʻokú ke taá. ʻE lava ke tokoni mai e ngaahi himí ke tau ongoʻi ofi ange ki he ʻOtuá.”

Hili iá, naʻá ne vete leva hono senitoló pea hū atu ki loto ke tokoni he kai efiafí.

Naʻe vete ʻe ʻElisapeti hono senitoló peá ne hū atu mo ia ki loto. Naʻe tongitongi vesitapolo ʻa e Tangataʻeikí kae heu ʻe he Fineʻeikí e supó.

Naʻe ʻi he funga pianó e laʻi hiva ki he “Faʻafetai i Le Atuá.” Naʻe manako ʻaupito ʻa ʻElisapeti ʻi he himi faka-Haʻamoa ko ʻení. ʻOku fekauʻaki kotoa ia mo e fakamālō ki he ʻOtuá.

Naʻe fakamoʻui ʻe ʻElisapeti e pianó pea kamata ke ne tā ia. Naʻe talaange ʻe he Tangataʻeikí, “Fakakaukau ki he meʻa ʻokú ke taá.”

Pea naʻá ne fai leva ia. Naʻá ne fakakaukau ki he meʻa kotoa pē naʻá ne fakamālōʻiá. Ko hono fāmilí. Ko hono falé. Mūsiká. Haʻamoa Fakaʻofoʻofa.

Naʻe kamata ke faingofua ange ʻene lomi e notá. Hili ha kiʻi taimi, ne kamata ke liliu ʻene ngaahi ongó. Naʻá ne ongoʻi nonga. Naʻe malimali ʻa ʻElisapeti. Naʻá ne ongoʻi e Laumālie Māʻoniʻoní!

Naʻe tuʻu e tongitongí. Naʻe kamata ke ngūngū mai e Tangataʻeikí. Naʻá ne tuʻu hono tafaʻakí pea kamata ke ne hiva.

Naʻe hokohoko atu ʻene taá, pea kau mai mo e Fineʻeikí. Naʻe kei fakakaukau pē ʻa ʻElisapeti ki he ngaahi founga kotoa kuo tāpuekina ai hono fāmilí ʻe he ʻOtuá.

ʻI heʻene ʻosí, naʻe punou hifo e Tangataʻeikí ʻo ʻeke ange, “Ongoʻi sai ange?”

Naʻá ne tali ange, “ʻIo!” Naʻá ke moʻoni pē. Naʻe tokoni moʻoni e mūsika leleí ke sai ange hoku ʻahó!”

Ngaahi tā fakatātā ʻa Rebecca Sorge