2018
Ko Hono Tuku Hifo ʻa e Moʻui Naʻá ku Palaní
Sepitema 2018


Ko Hono Tuku Hifo ʻa e Moʻui Naʻá ku Palaní

Jeannette Cox

Tekisisi, USA

ʻĪmisi
scale

Tā fakatātaaʻi ʻe Carolyn Vibbert

Ko e taimi naʻá ku taʻu ono pe fitu aí, naʻá ku ʻiloʻi naʻá ku fie maʻu ke u hoko ko ha taha saienisi ʻo e tahí (oceanographer). Naʻá ku tokanga ki heʻeku taumuʻá, ngāue mālohi, mo hū ki ha ʻunivēsiti lelei. Naʻá ku ʻave ha ngaahi kalasi ʻi he saienisi ʻoe fanga monumanú peá u saiʻia ai. Ka ʻi he fuofuoloa atu ʻeku akó, naʻá ku mālieʻia ʻi he sino ʻo e tangatá, ʻo tautautefito ki he faʻunga ʻo e ngaahi cells. Naʻá ku pehē leva ke u hoko ko ha taha mataotao ʻi he ngaahi mahakí (pathologist).

Naʻe ʻikai fuoloa kuó u fetaulaki mo hoku husepāniti ʻi he kahaʻú, peá ma fakakaukau ke ma mali. Naʻe hoko maʻu pē maʻu ʻo ha fāmilí ko ha konga ʻo ʻeku palaní, ka neongo ʻeku ʻiloʻi ʻe lava ke u hoko ko ha toketā mo ha faʻē leleí, naʻá ku ongoʻi he ʻikai ke u fakatou lelei ai ʻi he taimi tatau. Naʻá ku pehē leva ke u ʻuluaki hoko ko ha faʻē, koeʻuhí he ʻoku mahuʻinga ʻa e fāmilí ki he palani ʻo e fakamoʻui ʻa e ʻEikí. Naʻá ku fakakaukau, ko ʻene hū pē ʻeku fānaú ki he akó, te u lava leva ʻo foki ki heʻeku akó.

Ko e taimi naʻe hū ai ʻeku tamasiʻi siʻisiʻi tahá ki he ako tokamuʻá (kindergarden), naʻe kamata leva ʻeku tohi kole ki he polokalama PhD ʻi he ako ki he meʻatokoní he ʻUnivēsiti ʻo Tekisisí ʻi ʻOsitini. Ka kimuʻa pea fakahū ʻeku tohi kolé, kuó u toki ʻilo hake kuó u feitama taʻeʻamanekina ʻi heʻeku pēpē hono fitú. Naʻá ku ʻi hoku taʻu 40 tupú, pea ko e taimi ʻe hū ai e kiʻi tamasiʻi ko ʻení ki he akó, mahalo te u meimei taʻu 50.

Naʻá ku fakakaukau leva, “ʻOku kiʻi tōmui ke kamata ʻi ha ngāue maʻuʻanga moʻui ʻe fie maʻu ai ha ako lahi.”

Fakafokifā pē kuó u fakatokangaʻi e mōlia ʻeku ngāue naʻá ku fakaʻamu ki aí. Naʻe haʻu ki heʻeku fakakaukaú pea mo hoku lotó ha potu folofola, ʻi he kamata ke mole ʻeku ʻamanakí: ʻKuo ʻikai ha tangata ʻe lahi hake ʻene ʻofá ʻi he meʻá ni, ke ne foaki ʻene moʻuí koeʻuhí ko hono kāingá” (Sione 15:13). Naʻá ku faʻa fakakaukau maʻu pē naʻe ʻuhinga ʻa e potufolofola ko ʻení ki ha taha ʻoku mate maʻa ha taha kehe, ka ʻoku toe ʻuhinga lahi ange he taimí ni.

Naʻá ku fakatokangaʻi ko e ʻofa lahi taha te u lava ʻo fakahāʻí ke u tuku hifo ʻa e moʻui naʻá ku palani maʻakú kae foaki hoku taimí mo e iví ke ohi hake ʻeku fānaú. Naʻá ku ongoʻi ko e meʻa ia kiate aú, ko e meʻa ʻeni naʻe finangalo ʻa e ʻEikí ke u faí. ʻIo, naʻe mei lava pē ke u tokoniʻi ha kakai tokolahi ko ha toketā, ka naʻá ku toe ʻiloʻi foki ko e tokoni maʻongoʻonga taha ʻe lava ke u maʻú, ʻi he moʻui ʻa ʻeku fānaú.