2010–2019
„Tule ning järgi mind” kristliku armastuse ja teenimise kaudu

„Tule ning järgi mind” kristliku armastuse ja teenimise kaudu

Päästja viimse aja jüngritena tuleme me Tema juurde Jumala laste armastamise ja teenimise kaudu.

Nobeli preemia laureaat Elie Wiesel oli haiglas südameoperatsioonist taastumas, kui teda külastas viieaastane pojapoeg. Vanaisale silma vaadates nägi väike poiss tema valu. Ta küsis: „Vanaisa, kui ma sind rohkem armastaksin, kas sul oleks siis vähem valus?”1 Täna küsin ma meilt kõigilt samalaadse küsimuse: „Kui me armastaksime Päästjat rohkem, kas me kannataksime siis vähem?”

Kui Päästja kutsus oma jüngreid Teda järgima, elasid nad Moosese seaduse järgi, mis muuhulgas õpetas „silm silma vastu ja hammas hamba vastu”2, kuid Päästja tuli seda seadust oma lepituse kaudu täide viima. Ta õpetas uut õpetust: „Armastage oma vaenlasi, õnnistage neid, kes teid neavad, tehke head neile, kes teid vihkavad, ja palvetage nende eest, kes teid pahatahtlikult ära kasutavad ja teid taga kiusavad.”3

Jüngritele oli õpetatud pöörduma loomupärase inimese tavade juurest Päästja tavade juurde, asendades tüli andestuse, lahkuse ja kaastundega. Uuest käsust „armastage üksteist!”4 ei olnud alati kerge kinni pidada. Kui jüngrid tundsid muret patuste ja teatud klassidesse kuuluvate inimestega lävimise pärast, õpetas Päästja kannatlikult: „Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!”5 Või nagu Mormoni Raamatu prohvet on selgitanud: „Kui te olete oma kaasinimeste teenistuses, te olete ainult oma Jumala teenistuses.”6

Päästja viimse aja jüngritena tuleme me Tema juurde Jumala laste armastamise ja teenimise kaudu. Seda tehes ei pruugi me vältida füüsilisi katsumusi ja kannatusi, kuid kannatame vaimselt vähem. Me saame oma raskustes tunda isegi rõõmu ja rahu.

Meie kristlik armastus ja teenimine saavad loomulikul moel alguse kodus. Vanemad, teid on kutsutud olema oma lastele ja noortele armastavad õpetajad ja misjonärid. Nemad on teie Kirikuga tutvujad. Teil lasub vastutus aidata neil pöörduda. Tegelikult soovivad kõik meist pöörduda – mis tähendab täituda meie Päästja armastusega.

Kui me järgime Jeesust Kristust, motiveerib Tema armastus meid üksteist surelikul teekonnal toetama. Me ei saaks käia seda teed üksinda.7 Olete kuulnud mind varemgi jagamas kveekerite kõnekäändu: „Sina tõstad mind, mina tõstan sind ja me tõuseme [lõpuks] koos üles.”8 Jüngritena hakkame seda tegema, kui oleme saanud ristitud ja näitame, et oleme valmis „kandma üksteise koormaid, et need oleksid kerged”.9

„Õpetada üksteisele kuningriigi õpetust”10, on viis, kuidas üksteist armastada ja teenida. Vanemad ja vanavanemad! Me kaldume kurtma maailma üle – et koolides ei õpetata kõlbelisust. Kuid selles saame meie palju ära teha. Meie saame kasutada õpetamiseks sobilikke hetki oma peres – see tähendab hetki kohe praegu. Ärgem laskem neil käest libiseda. Kui avaneb võimalus jagada oma mõtteid evangeeliumist ja elu õppetundidest, siis jätke kõik muu, istuge maha ning rääkige oma laste ja lastelastega.

Me ei peaks tundma muret selle üle, et me pole professionaalsed evangeeliumi õpetajad. Ühestki koolitusest ega käsiraamatust pole nii palju abi kui isiklikust pühakirjade uurimisest, palvetamisest, mõtisklemisest ja Püha Vaimu juhatuse otsimisest. Vaim juhatab teid. Ma luban teile: lapsevanemaks olemise kutse kätkeb endas andi õpetada viisil, mis on teie ja teie laste jaoks ainuõige. Pidagem meeles, et Jumala vägi meid õigemeelselt mõjutada peitub Tema armastuses. „Me armastame, sest tema on meid enne armastanud.”11

Noored! Teie olete ühed meie kõige tõhusamad evangeeliumi õpetajad. Te tulete kirikusse õppima, et võiksite minna koju ning õpetada ja teenida oma peret, naabreid ja sõpru. Ärge kartke! Olgu teil usku, et tunnistada sellest, mille kohta te teate, et see on tõsi. Mõelge, kuidas põhimisjonärid vaimselt kasvavad, kuna nad elavad ustavalt pühitsetud elu – kasutades oma aega ja andeid ning jagades tunnistust, et teisi teenida ja õnnistada. Kui jagate oma tunnistust evangeeliumist, kasvab teie usk ja suureneb enesekindlus!

Üks meie kõige mõjuvõimsam kristlik teenimisviis on perega pühakirjade uurimine, perepalved ja perenõukogude pidamine. Enam kui sada aastat on Kiriku juhid kutsunud meid planeerima aega – pidevalt igal nädalal. Kuid paljusid meie seast pole ikka veel õnnistatud. Pereõhtu ei ole ema või isa loeng. See on meie pere ühine aeg, et jagada lihtsaid vaimseid arusaamu ja kogemusi, et aidata meie lastel õppida hoolima ja jagama, koos lõbutsema, koos tunnistust jagama ja koos arenema. Kui peame igal nädalal pereõhtuid, suureneb meie armastus üksteise vastu ja me kannatame vähem.

Pidagem meeles: kõige tähtsam töö, mida me oma peres teeme, toimub Püha Vaimu väel. Mil iganes me pahaselt häält tõstame, lahkub Vaim abikaasade ja pere juurest. Kui räägime armastavalt, saab Vaim olla koos meiega. Pidagem meeles, et meie lapsed ja lapselapsed mõõdavad meie armastust selle alusel, kui palju aega me neile pühendame. Ja mis kõige tähtsam, ärgem kaotagem kannatlikkust ega andkem alla!

Pühakirjades räägitakse meile, et kui mõned Taevase Isa vaimulastest otsustasid Tema plaani mitte järgida, siis taevad nutsid.12 Mõned vanemad, kes on oma lapsi armastanud ja õpetanud, nutavad samuti, kui nende suureks sirgunud lapsed otsustavad Issanda plaani mitte järgida. Mida saavad vanemad teha? Nad ei saa palvetada teiste valikuvabaduse kaotamise eest. Tuletagem meelde kadunud poja isa, kes kannatlikult ootas, kuni tema poeg mõttesse jäi, jälgides teda kogu aeg. Ja „kui ta alles kaugel oli”, jooksis ta pojale vastu.13 Me võime palvetada juhatuse saamiseks, millal rääkida, mida öelda ning mõnel juhul, millal vait olla. Pidagem meeles, et meie lapsed ja pereliikmed on surelikkusele eelnevas maailmas juba valinud Päästja järgimise. Mõnikord ärkavad need pühad tunded vaid omaenda elukogemuste ajel taas ellu. Lõpuks peab valik Issandat armastada ja järgida olema nende endi tehtud.

On veel üks eriline viis, kuidas jüngrid näitavad, et nad Päästjat armastavad. Täna avaldan ma austust kõigile neile, kes teenivad Issandat kedagi hooldades. Kuidas küll Issand teid armastab! Tasaselt, märkamatult teenides järgite te Teda, kes on lubanud: „Su Isa, kes näeb salajasse, tasub sulle ise avalikult.”14

Mõtlen oma naabrile, kelle naine põdes Alzheimeri tõbe. Igal pühapäeval aitas ta naisel kirikukoosolekuteks riietuda, kammis ta juukseid, meikis teda ja pani talle isegi kõrvarõngad kõrva. Nõnda teenides oli ta eeskujuks igale mehele ja naisele oma koguduses – ja isegi kogu maailmas. Ühel päeval ütles naine talle: „Ma tahaksin jälle oma meest näha ja olla koos temaga.”

Mees vastas: „Mina olengi su mees.”

Naine vastas leebelt: „Oi kui tore!”

Ma ei saaks rääkida hoolitsemisest, ilma et tunnustaksin üht erilist hoolitsejat oma elus – minu jaoks erilist Päästja jüngrit – oma igavest kaaslast, Maryt. Ta on pakkunud kõiges kaastundlikku hoolitsust ja armastust. Tema käed väljendavad Päästja õrna, toetavat puudutust. Ma ei oleks temata siin. Ja koos temaga suudan ma pidada vastu lõpuni ja olla koos temaga igaveses elus.

Kui kannatate sügavalt teistega koos või üksi, siis ma julgustan teid, et laseksite Päästjal enda eest hoolitseda. Toetuge Tema tugevale käsivarrele.15 Võtke vastu Tema kinnitus. Ta lubab: „Ma ei jäta teid vaestekslasteks; ma tulen teie juurde.”16

Vennad ja õed! Kui me ei ole veel kõike seda teinud, siis pöördugem rohkem andestuse, lahkuse ja armastuse poole. Taunigem sõda, mis loomupärase inimese südames nii sageli möllab, ja kuulutagem Kristuse hoolest, armastusest ja rahust.17

Kui „te olete tulnud teadmisele Jumala hiilgusest [ja headusest]”18 ning samuti „pääste[st] lepituse kaudu, mis on valmistatud maailma rajamisest peale”19, siis „te ei ole seda meelt, et üksteisele kahju teha, vaid et elada rahus. ‥ Ja te ei lase oma lastel ‥ üle astuda Jumala seadustest ja kakelda ja riielda üksteisega , ‥ vaid te ‥ õpetate neid üksteist armastama ja üksteist teenima.”20

Vahetult enne ristilöömist õpetas Päästja oma apostlitele: „Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite!”21 ja „Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!”22

Ma tunnistan, et Päästja tõeline hoiak meie suhtes väljendub Thorvaldseni tehtud kujus „Kristus”. Ta sirutab jätkuvalt oma käed välja23, kutsudes: „Tule ning järgi mind”. Me järgime Teda üksteist armastades ja teenides ning pidades Tema käske.

Ma jagan oma erilist tunnistust, et Ta elab ja armastab meid kõiki täiusliku armastusega. See on Tema Kirik. Tänapäeval on Thomas S. Monson Tema prohvet maa peal. Et me võiksime armastada oma Taevast Isa ja Tema Poega rohkem ja vähem kannatada, on minu palve. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.