2010–2019
„Ma kasvatan .. üles parima nägija”

„Ma kasvatan .. üles parima nägija”

Kuna Joseph oli prohvet, on meil midagi enam kui aken taevasse – meile on valla igavike ukseava.

Kui Moroni tuli esimest korda Joseph Smithi juurde, hoiatas ta, et Josephi „nime hakatakse pidama nii heaks kui halvaks kõikide rahvuste .. seas”1. Me oleme näinud, et see prohvetlik kuulutus on täide läinud. Hea ja halva vahelises sõjas on evangeeliumi taastamine prohvet Joseph Smithi kaudu inspireerinud usklikke, kes teda järgivad, ja ässitanud vastaseid, kes võitlevad raevukalt Siioni aate ja Josephi enda vastu. See lahing pole uus. See sai alguse peagi pärast seda, kui nooruke Joseph läks pühasse metsasallu, ja jätkub täna, üha enam internetis.

Issand ise kuulutas Joseph Smithile:

„Maa ääred saavad küsima sinu nime järele ja rumalad saavad sind pilkama ning põrgu raevutsema sinu vastu;

samas kui südamelt puhtad ja mõistlikud ja suursugused ja vooruslikud otsivad jätkuvalt sinu nõuannet ja volitust ning õnnistusi sinu käe alt.”2

Ma tunnistan täna kõigile, kes püüavad paremini mõista Joseph Smith noorema, taastamisaja prohveti püha missiooni.

Me ei pea pelgama tunnistada Josephi missioonist prohveti, nägija ja ilmutajana, sest Issand on tegutsenud alati prohvetite kaudu.3 Tänu Joseph Smithi abil taastatud tõdedele teame palju enam oma Taevasest Isast ja Päästjast Jeesusest Kristusest. Me teame Nende jumalikke omadusi, Nende suhet teineteise ja meiega, ning suurt lunastusplaani, mis võimaldab meil naasta Nende juurde.

President Brigham Young on kuulutanud Josephi kohta: „Igaviku nõukogus otsustati juba ammu enne maailma loomist, et tema peab maailma viimasel evangeeliumi ajajärgul olema see mees, kes toob inimestele Jumala sõna ning saab täiel määral Jumala Poja preesterluse võtmed ja väe. Issand oli oma silma pannud tema .. peale, [sest ta] oli igavikus ette määratud juhtima seda viimast evangeeliumi ajajärku.”4

Et selleks suureks tööks valmistuda, sündis Joseph Smith armastavasse perre, kes koges palju igapäevaraskusi ja elukatsumusi. Suuremaks sirgudes olid tema tunded Jumala vastu „sügavad ja sageli lausa põletavad”5, kuid vastuolulised usuõpetused, mida jutlustajad tema päevil õpetasid, ajasid ta segadusse. Õnneks ei lasknud nooruke Joseph küsimustel oma usku halvata. Ta otsis vastuseid Piiblist ja leidis nõuande: „Aga kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale.”6

Joseph on meenutanud: „Iial ei ole ükski pühakirjakoht tunginud inimsüdamesse suurema jõuga kui tookord see minu omasse. See näis võimsa jõuna valguvat mu südame igasse soppi. Ma mõtlesin sellest ikka ja jälle.”7

Lihtne usk pani Josephi nende vaimsete tunnete ajel tegutsema. Ta leidis üksildase koha, laskus põlvili ja „hakka[s] väljendama Jumalale oma südamesoove”8. Joseph on kirjeldanud toimunut vägevalt:

„Nägin otse oma pea kohal valguse sammast, mis oli eredam päikesevalgusest ja laskus tasapisi, kuni langes minu peale.

‥ Kui valgus minu peal oli, nägin ma enda kohal õhus seismas kahte Isikut, kelle sära ja hiilgust on võimatu kirjeldada. Üks nendest pöördus minu poole, kutsudes mind nimepidi, ja osutas teisele ning ütles: „See on minu armas Poeg. Kuula Teda!9

Joseph Smith nägi Jumalat, Igavest Isa, ja Jeesust Kristust, maailma Päästjat ja Lunastajat. See oli Joseph Smithi esimene nägemus. Järgnenud aastatel tõlkis Joseph Smith Mormoni Raamatu Jumala anni ja väega. Teda külastasid paljud teised taevased isikud, taastades tõed ja volituse, mis olid sajandite jooksul kaduma läinud. Selline jumalik suhtlemine Joseph Smithiga avas taevaluugid ja igaviku hiilguse meie silmadele. Josephi elu on tunnistuseks, et kui kellelgi meist on puudu tarkusest, saame me paluda Jumalalt usuga ja saada vastuseid – vahel taevastelt isikutelt, kuid sagedamini Püha Vaimu väel, kes räägib meiega inspireeritud mõtete ja tunnete kaudu.10 Püha Vaimu kaudu võime me „teada tõde kõige kohta”11.

Paljudel meist saab tunnistus prohvet Joseph Smithist alguse, kui loeme Mormoni Raamatut. Mina lugesin Mormoni Raamatu esimest korda kaanest kaaneni läbi varahommikuse seminari õpilasena. Poisiliku elava kujutlusvõimega otsustasin ma seda lugeda, otsekui oleksin Joseph Smith ja avastaksin Mormoni Raamatu tõdesid esimest korda. Sel oli mu elule säärane mõju, et loen ikka veel Mormoni Raamatut samal viisil. Leian sageli, et tänu sellele tunnen ma sügavamat tänu prohvet Josephi ja selles hinnalises raamatus taastatud tõdede eest.

Kujutage näiteks ette Josephi tundeid, kui ta tõlkis salme ristimisest pattude andekssaamiseks. Loomulikult oli Josephil, kellel oli kästud mitte ühegi olemasoleva kirikuga liituda, küsimusi selle päästva talituse kohta. Küsimused panid teda taas kord palvetama ja selle palve tulemusel külastas teda Ristija Johannes, kes taastas Aaroni preesterluse ja ristimisvolituse.12

Või mõelge, mida Joseph võis tunda, kui ta sai esimest korda teada, et Jeesus Kristus külastas inimesi läänepoolkeral – õpetas neid, palvetas nende eest, tegi terveks nende haiged, õnnistas nende lapsi, andis preesterluse volituse ning õnnistas ja jagas neile sakramenti.13 Võib-olla ei mõistnud Joseph seda tookord, kuid Kristuse muistse Kiriku talituste ja ülesehituse kohta õpitu valmistas teda ette, et aidata hiljem Issandal taastada seesama Kirik maa peale.

Mormoni Raamatu tõlkimise ajal leinasid Joseph ja tema naine Emma oma surnud pisipoega. Neil päevil õpetasid jutlustajad tavaliselt, et ristimata surnud lapsed mõistetakse igaveseks hukka. Mõelge sellele ja kujutage ette, mis tunne võis olla Josephil, kui ta tõlkis need prohvet Mormoni sõnad: „Väikesed lapsed ei vaja mingit meeleparandust ega ristimist. .. [Sest] väikesed lapsed on elavad Kristuses juba maailma rajamisest peale.”14

Vahest kõige jahmatavam osa Mormoni Raamatus oli noorukese Josephi jaoks 2. Nefi kolmas peatükk. Selles peatükis on kirjas muistne prohvetlik kuulutus „parima nägija” kohta, kelle Issand viimsel ajal üles kasvatab, nägija, kelle nimi on Joseph, kes on saanud nime oma isa järgi. See tulevane prohvet saab olema „kõrgelt hinnatud” ja ta teeb ära töö, mis on tema rahvale „suure väärtusega”. Ta saab olema „suur nagu Mooses” ja talle antakse vägi Jumala sõna esile tuua.15 Mõelge, mida Joseph Smith võis tunda, kui ta mõistis, et see prohvetlik kuulutus käib tema kohta! Ta ei tõlkinud pelgalt ajalugu. Ta tõlkis nägemust viimsest ajast, Jeesuse Kristuse evangeeliumi imepärasest taastamisest – ja ta ise aitab seda täide viia!

Täna, peaaegu 200 aastat hiljem, on kerge näha, kuidas see prohvetlik kuulutus on täitunud. Me teame, milliseid suuri asju Joseph Issanda prohvetina täide saatis. Kuid pidage meeles, et kui Joseph seda prohvetlikku kuulutust tõlkis, oli ta teinud vaid veidi seda, millest prohvetid olid ette kuulutanud. Ta oli ikka veel varastes kahekümnendates eluaastates noormees. Kirik polnud veel organiseeritud. Polnud kogudusi, misjonäre ega templeid. Peaaegu keegi polnud Joseph Smithist kuulnud, ja mõned neist, kes olid, töötasid tema vastu. Vaadake nüüd seda suurt tööd, mida Issand on teinud oma teenija Josephi käe läbi vaatamata sellele, et oldi tema vastu. Kas selle prohvetliku kuulutuse täitumine pole mitte kaalukas tõend Joseph Smithi prohvetikutsest?

Ma kutsun kõiki, kes kahtlevad oma tunnistuses Joseph Smithist või keda vaevab tema elu ja teenimistöö kohta antud väär, eksitav või pealiskaudne teave, mõtlema viljadele – nendele paljudele õnnistustele, mis on tulnud meile Joseph Smithi, taastamisaja prohveti imepärase missiooni kaudu.

Kuna Joseph oli prohvet, ei kuulu ilmutused ja prohvetid enam minevikku. Imede päev – nägemuste, tervendamiste ja inglite teenimise päev – pole lõppenud.16

Kuna Joseph oli prohvet, on püha preesterluse õnnistused, sealhulgas ristimine, Püha Vaimu and ja sakrament, meile kõigile kättesaadavad.

Kuna Joseph oli prohvet, on meil templiõnnistused ja -talitused, mis seovad meid Jumalaga, teevad meist Tema rahva ning ilmutavad meile „jumalikkuse väge”, võimaldades ühel päeval „näha Jumala, tõepoolest Isa palet, ja elada”17.

Kuna Joseph oli prohvet, teame me, et Jumala õnneplaanis on oluline osa abielul ja perekonnal. Me teame, et templitalituste ja -lepingute kaudu võivad meile kallid peresuhted pidada vastu igavesti.

Kuna Joseph oli prohvet, on meil midagi enam kui aken taevasse – meie jaoks on valla igavike ukseava. Me võime tunda „ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle [Tema on] läkitanud”18. Igavene elu saab kuuluda meile.

Seejuures on kõige tähtsam, et kuna Joseph oli prohvet, on meil tõend tõendi, tunnistus tunnistuse peale, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg ja maailma Päästja. Meil on katkematu ahel Jeesuse Kristuse erilisi tunnistajaid, sealhulgas meie tänane prohvet, president Thomas S. Monson, nõuandjad Esimeses Presidentkonnas ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmed. Lisan nende tunnistusele oma alandliku, kuid kindla tunnistuse. Jeesus Kristus elab ja juhib oma Kirikut. Joseph Smith oli ja on taastamisaja prohvet. Jumala preesterlus ja volitus on taas maa peal. Kuulutagem kartmatult oma tunnistust sellest Issanda imelisest prohvetist, nägijast ja ilmutajast ning avaldagem tema eest tänu, on mu palve Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.