2010–2019
Selles raamatus on vägi

Selles raamatus on vägi

Mormoni Raamatu suurim vägi on selle mõju meid Jeesusele Kristusele lähemale tuua.

Olles saanud Kiriku kohta mõningat valeinfot, keelas Ghana valitsus 14. juunil 1989 selles Aafrika riigis Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku tegevuse. Valitsus võttis enda kätte kogu Kiriku vara ja misjonitöö peatati. Kiriku liikmed, kes viitavad sellele ajale kui seisakule, andsid endast parima, et elada evangeeliumi järgi ilma koguduse koosolekute või misjonäride toeta. On palju inspireerivaid lugusid sellest, kuidas liikmed evangeeliumi valgust põlevana hoidsid, kummardades Jumalat oma kodus ja hoolitsedes üksteise eest kodu- ja külastusõpetuse kaudu.

Lõpuks see vääritimõistmine lahenes ja 30. novembril 1990 seisak lõppes ning tavapärased Kiriku tegevused jätkusid.1 Sellest ajast peale on Kiriku ja Ghana valitsuse vahelised suhted olnud väga head.

Liikmed, kes seisakuaja üle elasid, on kiired märkima ära õnnistusi, mis on tulnud selle ebatavalise ajaperioodi tõttu. Paljude usk kasvas tänu üle elatud katsumustele. Kuid üks seisaku õnnistus tuli ebatavalisel viisil.

Nicholas Ofosu-Hene oli noor politseinik, kes oli määratud seisaku ajal VAP kirikuhoonet valvama. Tema kohustuseks oli kirikuhoonet valvata öösel. Kui Nicholas esmalt kogudusehoonesse saabus, nägi ta, et kõik asjad olid laiali pillutud: paberid, raamatud ja mööbliesemed. Keset seda segadust nägi ta Mormoni Raamatut. Ta püüdis sellele mitte tähelepanu pöörata, kuna talle oli räägitud, et see raamat on halb. Kuid ta tundis imelikku tõmmet selle poole. Lõpuks ei suutnud Nicholas seda raamatut enam ignoreerida. Ta korjas selle üles. Ta tundis mõjutust seda lugema hakata. Ta luges terve öö ja lugedes voolasid pisarad tema silmist.

Kui ta selle esiti üles võttis, luges ta läbi kogu 1. Nefi raamatu. Teisel korral luges läbi kogu 2. Nefi raamatu. Kui ta jõudis 2. Nefi 25. peatüki juurde, luges ta järgmist: „Ja me räägime Kristusest, me rõõmustame Kristuses, me jutlustame Kristusest, me kuulutame prohvetlikult Kristusest ja me kirjutame vastavalt oma prohvetlikele kuulutustele, et meie lapsed võiksid teada, millisest allikast nad võiksid otsida andestust oma pattudele.”2

Sel hetkel tundis Nicholas Vaimu nii tugevalt, et puhkes nutma. Ta mõistis, et lugemise ajal oli ta saanud mitmeid vaimu õhutusi selle kohta, et see raamat on pühakiri, kõige õigem kõigist, mis ta oli kunagi lugenud. Ta mõistis, et viimse aja pühad usuvad tugevalt Jeesusesse Kristusesse, vastupidiselt sellele, mida ta oli kuulnud. Kui seisak lõppes ja misjonärid Ghanasse naasid, liitusid Nicholas, tema naine ja lapsed Kirikuga. Kui ma teda viimati nägin, eelmisel aastal, oli ta politseiülem ja teenis Kirikus Ghana Tamale ringkonna juhatajana. Ta ütles: „Kirik on muutnud minu elu. ‥ Ma tänan Kõigevägevamat Jumalat, et Ta mind selle evangeeliumi juurde juhatas.”3

Alibert Davies, üks teine ghanalane, läks koos sõbraga ühte meie kogudusehoonesse, kus tema sõbral oli juhtkonna koosolek. Kui ta oma sõpra ootas, luges Alibert üht raamatut, mille ta sealt leidis. Kui koosolek lõppes, tahtis Alibert raamatut koju kaasa võtta. Ta sai loa kaasa võtta mitte ainult see raamat, vaid ka Mormoni Raamat. Kui ta koju jõudis, hakkas ta Mormoni Raamatut lugema. Ta ei suutnud seda käest panna. Ta luges küünlavalgel kuni kella kolmeni öösel. Ta tegi seda mitu ööd järjest, haaratuna kõigest, mida ta luges ja tundis. Alibert on nüüdseks Kiriku liige.

Angelo Scarpulla alustas oma teoloogiaõpinguid sünnimaal Itaalias kümneaastasena. Lõpuks sai temast preester ja ta teenis pühendunult oma kirikus. Mingil hetkel lõi tema usk kõikuma ja ta otsis ja leidis võimalusi edasisteks õpinguteks. Mida rohkem ta õppis, seda murelikumaks ta muutus. See, mida ta luges ja tundis, veenis teda, et ta oli taganenud tõelisest evangeeliumist, mida õpetasid Jeesus ja Tema apostlid. Angelo otsis Jumala tõelist usku erinevates usulahkudes, kuid ei leidnud seda paljude aastate jooksul.

Ühel päeval kohtus ta kahe Kiriku liikmega, kes aitasid misjonäridel leida rohkem inimesi, keda õpetada. Ta tundis tõmmet nende poole ja kuulas rõõmsalt nende sõnumit. Angelo võttis rõõmuga vastu Mormoni Raamatu.

Sel õhtul hakkas ta seda raamatut lugema. Ta oli tulvil rõõmu. Vaimu kaudu andis Jumal Angelole sisemise kinnituse, et Mormoni Raamatus leiab ta tõe, mida oli palju aastaid otsinud. Sulnid tunded voolasid temasse. See, mida ta luges ja õppis misjonäridelt, kinnitasid tema järeldust, et oli toimunud üleüldine usust taganemine, kuid ta õppis samuti, et Jumala tõeline Kirik oli maa peale taastatud. Mõne aja pärast sai Angelo Kirikusse ristitud.4 Kui ma teda esimest korda kohtasin, teenis ta Itaalias meie Kiriku Rimini koguduse juhatajana.

See, mida Nicholas, Alibert ja Angelo Mormoni Raamatuga seoses kogesid, on sarnane Parley P. Pratti kogemusega:

„Avasin innukalt [raamatu]. ‥ Lugesin kogu päeva, söömine oli koormaks, mul polnud mingit soovi toidu järele; magamine oli koormaks, kui ‥ öö saabus, sest eelistasin magamisele lugemist.

Lugedes oli Issanda Vaim minu peal ja ma teadsin ning mõistsin, et see raamat on tõde, sama selgelt ja ilmselt kui inimene mõistab ja teab, et ta on olemas. Minu rõõm oli nüüd täielik ja minu rõõmust oli enam kui küllalt, et rohkem kui tasuda kõikide minu kurbuste, ohverduste ja raskuste ees elus.”5

Mõnel on Mormoni Raamatuga vägev kogemus esimesest korrast, kui ta selle avab, kuid teistele tuleb tunnistus tõest ajapikku seda lugedes ja selle üle palvetades. Nii olid lood minuga. Esmakordselt lugesin ma Mormoni Raamatut teismelise seminariõpilasena. See on see Mormoni Raamat, mida ma lugesin. Ma ei oska teile öelda täpset aega või kohta, mil see juhtus, kuid ühel hetkel selle lugemise ajal hakkasin ma midagi tunnetama. Iga kord kui ma raamatu avasin, tundsin ma soojust ja vaimu. Lugemist jätkates see tunne kasvas. See tunne jätkub tänase päevani. Iga kord, kui ma avan Mormoni Raamatu, tundub, nagu pandaks tuli põlema – Vaim voolab minu südamesse ja meelde.

On teisi, kellele tuleb tunnistus Mormoni Raamatust veelgi aeglasemalt pärast pikaajalist uurimist ja palvetamist. Mul on sõber, kes luges Mormoni Raamatut, püüdes teada saada, kas see on tõsi. Ta rakendas kutset Moroni raamatus küsida Jumalalt, kas Mormoni Raamat on õige, siiras palves, siira südamega, tõsise kavatsusega, uskudes Kristusesse.6 Kuid ta ei saanud lubatud vaimset vastust otsekohe. Ühel päeval aga, kui ta oli autoga sõites sügavais mõtteis, tunnistas Vaim talle tõde Mormoni Raamatu kohta. Ta oli rõõmus ja õnnest joovastunud, et keris alla oma autoakna ja hüüdis, mitte küll kindlale inimesele, kuid samas kogu maailmale: „See on õige!”

Ükskõik kas meie tunnistus Mormoni Raamatust tuleb selle esmakordsel avamisel või pikema aja vältel, mõjutab see meid kõik meie päevad, kui me jätkame selle lugemist ja selle õpetuste rakendamist. President Ezra Taft Benson on õpetanud: „Sellel raamatul on vägi, mis hakkab teie elu mõjutama hetkest, mil asute raamatut tõsisemalt uurima. Te leiate suuremat jõudu seista vastu kiusatustele. Te leiate jõudu vältida pettusi. Te leiate jõudu püsida kitsal ja ahtal teerajal.”7

Ma innustan kõiki, kes kuulevad seda sõnumit, sealhulgas Aaroni preesterluse hoidjaid, kes on täna õhtul sellel koosolekul, avastama enda jaoks Mormoni Raamatu väge. Nagu president Thomas S. Monson on innustanud: „Lugege Mormoni Raamatut. Mõtisklege selles olevate õpetuste üle. Küsige Taevaselt Isalt, kas need vastavad tõele.”8 Seda tehes tunnete Jumala Vaimu oma elus. See Vaim saab osaks teie tunnistusest, et Mormoni Raamat on tõde, et Joseph Smith oli Jumala prohvet ja et Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on tõeline Jumala Kirik maa peal tänapäeval. See tunnistus aitab teil vältida kiusatusi.9 See valmistab teid ette järgima „seda suurt kutset, et inimesed näeksid usinasti vaeva Issanda viinamägedel”.10 See saab teie kindlaks ankruks, kui teie usku rünnatakse süüdistuste ja laimuga, ning on kivikõvaks aluseks, kui seisate silmitsi küsimustega, millele te vähemasti kohe vastata ei oska. Te suudate eristada tõde valest ja tunnete Püha Vaimu kinnitust, mis üha uuesti ja uuesti teie tunnistust kinnitab, kui te jätkate Mormoni Raamatu lugemist kogu elu jooksul.

Samuti innustan ma kõiki lapsevanemaid, kes seda sõnumit kuulevad või loevad, et te teeksite Mormoni Raamatust oma kodu tähtsa osa. Kui meie lapsed olid väikesed, lugesime koos Mormoni Raamatut hommikust süües. Siin on järjehoidja, mida me kasutasime. Selle esiküljel on tsitaat president Bensonilt, mis lubab, et Jumal valab meie peale õnnistuse, kui me loeme Mormoni Raamatut.11 Tagaküljel on lubadus president Marion G. Romneylt, endiselt nõuandjalt Esimeses Presidentkonnas: „Olen kindel, et kui meie kodudes loevad vanemad palvemeelselt ja regulaarselt Mormoni Raamatust, nii omaette kui koos lastega, siis lasub selle suure raamatu vaim meie kodul ja kõigi peal, kes seal elavad. ‥ Tüli vaim lahkub. Vanemad annavad nõu lastele suurema armastuse ja tarkusega. Lapsed suhtuvad oma vanemate nõuandesse suurema vastuvõtlikkuse ja kuulekusega. Suureneb õigemeelsus. Usk, lootus ja ligimesearmastus – Kristuse puhas armastus – tuleb külluslikumalt meie koju ja ellu, tuues endaga rahu, rõõmu ja õnne.”12

Nüüd, palju aastaid pärast seda, kui meie lapsed on kodust lahkunud ja kasvatavad oma lapsi, näeme selgelt president Romney lubaduse täitumist. Meie pere pole kaugeltki täiuslik, kuid võime tunnistada Mormoni Raamatu väest ja õnnistustest, mida selle lugemine on toonud ja toob jätkuvalt terve meie pere ellu.

Ehk on Mormoni Raamatu suurim vägi selle mõju meid Jeesusele Kristusele lähemale tuua. See on vägev tunnistus Temast ja Tema lunastavast missioonist.13 Selle kaudu võime me mõista Tema lepituse kuninglikkust ja väge.14 See õpetab meile selgelt Tema õpetust.15 Ja tänu imelistele peatükkidele, mis kirjeldavad ülestõusnud Kristuse külastust nefilaste seas, näeme ja kogeme, kuidas Ta armastas, õnnistas ja õpetas seda rahvast, ning mõistame, et Ta teeb sedasama meie heaks, kui me tuleme Tema juurde Tema evangeeliumi järgi elades.16

Vennad! Ma tunnistan Mormoni Raamatu väest. Ükskõik kas ma loen seda inglise, itaalia või prantsuse keeles, paberilt või elektroonikaseadmest, olen leidnud, et selle peatükkidest ja salmidest voolab minu ellu sama imeline vaim. Ma tunnistan selle võimest lähendada Kristusele. Ma palvetan, et igaüks meist kasutaks täielikult ära väge, mis on selles imelises pühakirjaraamatus. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.