1 Ja sündis, et kuningas Lamooni lasi oma teenijatel ette astuda ja tunnistada kõigist asjadest, mida nad olid selle kohta näinud.

2 Ja kui nad kõik olid tunnistanud sellest, mida nad olid näinud, ja ta oli teada saanud Ammoni ustavusest tema karjade hoidmisel ja ka tema suurest väest, võideldes nende vastu, kes tahtsid teda tappa, oli ta ülimalt hämmastunud ja ütles: Kindlasti on see midagi rohkemat kui inimene. Vaata, kas ta ei ole mitte see Suur Vaim, kes saadab niisuguseid suuri karistusi sellele rahvale nende mõrvade pärast?

3 Ja nad vastasid kuningale ja ütlesid: Me ei tea, kas ta on Suur Vaim või inimene, aga niipalju me teame, et kuninga vaenlased ^aei suuda teda tappa ja nad ei suuda laiali ajada kuninga karjasid, kui ta on meiega, tema osavuse ja suure jõu pärast; seepärast, me teame, et ta on kuninga sõber. Ja nüüd, oo kuningas, me ei usu, et inimesel on nii suur vägi, sest me teame, et teda ei saa tappa.

4 Ja nüüd, kui kuningas kuulis neid sõnu, ütles ta neile: Nüüd, ma tean, et see on Suur Vaim ja ta on tulnud alla praegusel ajal, et hoida teie elu, et ma teid ei ^asurmaks, nagu ma tegin teie vendadega. Nüüd, see on see Suur Vaim, kellest meie isad on rääkinud.

5 Nüüd, see oli Lamooni pärimus, mille ta oli saanud oma isalt, et on olemas ^aSuur Vaim. Kuigi nad uskusid Suurde Vaimu, arvasid nad, et mida iganes nad teevad, on õige; ometi hakkas Lamooni väga kartma, et ta oli teinud valesti, tappes oma teenijaid;

6 sest ta oli tapnud neist paljusid, kuna nende vennad olid joogikohal nende karjad laiali ajanud; ja nõnda, kuna nad lasid oma karjad laiali ajada, nad tapeti.

7 Nüüd, laamanlastel oli kombeks seista Seebuse vete juures, et laiali ajada rahva karjasid, et seeläbi nad võiksid ajada paljud laialiaetud loomad omaenda maale, sest selline oli nende rüüstamisviis.

8 Ja sündis, et kuningas Lamooni küsitles oma teenijaid, öeldes: Kus on see mees, kel on niisugune suur jõud?

9 Ja nad ütlesid temale: Vaata, ta söödab su hobuseid! Nüüd, kuningas oli käskinud oma teenijaid enne seda aega, kui nad läksid karju jootma, et nad paneksid valmis tema hobused ja kaarikud ning saadaksid teda Nefi maale; sest Lamooni isa, kes oli kogu maa kuningas, oli määranud suured pidustused Nefi maal.

10 Nüüd, kui kuningas Lamooni kuulis, et Ammon on tema hobuseid ja tema kaarikuid ette valmistamas, oli ta veel rohkem hämmastunud Ammoni ustavuse üle, öeldes: Tõesti, minu teenijate seas ei ole olnud mitte ühtegi, kes oleks olnud nii ustav kui see mees; sest tal on koguni meeles täita kõik mu käsud.

11 Nüüd, ma tean kindlalt, et see on Suur Vaim, ja ma tahaksin paluda, et ta tuleks minu juurde sisse, aga ma ei julge.

12 Ja sündis, et kui Ammon oli kuningale ja tema teenijatele hobused ja kaarikud valmis seadnud, läks ta kuninga juurde ja ta nägi, et kuninga pale on muutunud; seepärast oli ta valmis tagasi pöörduma, et tema juurest ära minna.

13 Ja üks kuninga teenijatest ütles temale: Rabaana, mis tõlgitult tähendab võimas või suur kuningas, pidades oma kuningaid võimsateks; ja nõnda ta ütles temale: Rabaana, kuningas soovib, et sa jääd.

14 Seepärast Ammon pöördus kuninga poole ja ütles temale: Mida sa soovid, et ma peaksin sinu heaks tegema, oo kuningas? Ja kuningas ei vastanud temale nende aja järgi tund aega, sest ta ei teadnud, mida ta peaks temale ütlema.

15 Ja sündis, et Ammon ütles temale taas: Mida sa soovid minust? Aga kuningas ei vastanud temale.

16 Ja sündis, et Ammon, olles täis Jumala Vaimu, seepärast ta tajus kuninga ^amõtteid. Ja ta ütles temale: Kas see on seepärast, et sa oled kuulnud, et ma kaitsesin sinu teenijaid ja sinu karju ja surmasin linguga ja mõõgaga seitse nende vendadest ning lõin maha teiste käed, et kaitsta sinu karju ja sinu teenijaid; vaata, kas see on see, mis paneb sind imestama?

17 Ma küsin sinult, mis see on, et sinu imestus on nii suur? Vaata, ma olen inimene ja olen sinu teenija, seepärast, mida iganes sa soovid, mis on õige, seda ma teen.

18 Nüüd, kui kuningas oli kuulnud neid sõnu, ta imestas taas, sest ta nägi, et Ammon võis teha ^avahet tema mõtetel; aga sellele vaatamata kuningas Lamooni avas oma suu ja ütles temale: Kes sa oled? Kas sa oled see Suur Vaim, kes ^bteab kõiki asju?

19 Ammon vastas ja ütles temale: Ei ole.

20 Ja kuningas ütles: Kuidas sa tead mu südame mõtteid? Sa võid rääkida julgelt ja jutustada mulle sellest; jutusta mulle ka, mis väe läbi sa surmasid ja lõid maha käed mu vendadel, kes mu karjad laiali ajasid –

21 ja nüüd, kui sa räägid mulle nendest asjadest, siis mida iganes sa soovid, ma annan sulle; ja kui oleks vaja, ma kaitseksin sind oma vägedega; aga ma tean, et sa oled võimsam kui nemad kõik; ometi ükskõik, mida sa minult soovid, seda ma sulle annan.

22 Nüüd, Ammon, olles tark, kuid tegemata kellelegi liiga, ütles Lamoonile: Kas sa võtad kuulda mu sõnu, kui ma räägin sulle, mis väega ma neid asju teen? Ja see on see, mida ma sinult soovin.

23 Ja kuningas vastas temale ja ütles: Jah, ma usun kõiki sinu sõnu. Ja nõnda köideti ta osavusega.

24 Ja Ammon hakkas temaga ^ajulgelt rääkima ja ütles temale: Kas sa usud, et Jumal on olemas?

25 Ja ta vastas ja ütles temale: Ma ei tea, mida see tähendab.

26 Ja siis Ammon ütles: Kas sa usud, et on olemas Suur Vaim?

27 Ja ta ütles: Jah.

28 Ja Ammon ütles: See on Jumal. Ja Ammon ütles temale taas: Kas sa usud, et see Suur Vaim, kes on Jumal, on loonud kõik asjad, mis on taevas ja maa peal?

29 Ja ta ütles: Jah, ma usun, et ta on loonud kõik asjad, mis on maa peal, aga taevast ma ei tea midagi.

30 Ja Ammon ütles temale: Taevas on koht, kus elab Jumal ja kõik tema pühad inglid.

31 Ja kuningas Lamooni ütles: Kas see on maast kõrgemal?

32 Ja Ammon ütles: Jah, ja ta vaatab alla kõikide inimlaste peale ja talle on teada kõik südame ^amõtted ja kavatsused; sest tema käega on nad kõik loodud algusest peale.

33 Ja kuningas Lamooni ütles: Ma usun seda kõike, mis sa oled rääkinud. Kas Jumal on sind saatnud?

34 Ammon ütles temale: Ma olen inimene; ja alguses loodi ^ainimene Jumala kuju järgi ja tema Püha Vaim on kutsunud mind ^bõpetama neid asju sellele rahvale, et neid võidaks tuua teadmisele sellest, mis on õige ja tõde;

35 ja osa sellest ^aVaimust asub minus, mis annab mulle ^bteadmist ja ka jõudu vastavalt minu usule ja soovidele, mis on Jumalas.

36 Nüüd, kui Ammon oli öelnud need sõnad, alustas ta maailma loomisest ja samuti Aadama loomisest ja rääkis talle kõik asjad, mis puutuvad inimese langemisse, ja ^ajutustas ning esitas temale rahva ülestähendused ja ^bpühakirjad, mida ^cprohvetid olid rääkinud kuni selle ajani välja, mil nende isa Lehhi Jeruusalemmast lahkus.

37 Ja samuti jutustas ta neile (sest ta kõneles kuningale ja tema teenijatele) kõikidest nende isade rännakutest kõnnumaal ja kõikidest nälja ja januga seotud kannatustest ning nende raskustest ja nii edasi.

38 Ja ta jutustas neile ka Laamani ja Lemueli ja Ismaeli poegade vastuhakkudest; jah, kõikidest nende vastuhakkudest jutustas ta neile; ja ta seletas neile kõiki ülestähendusi ja pühakirju sellest ajast peale, kui Lehhi lahkus Jeruusalemmast, kuni nüüdse ajani.

39 Aga see ei ole veel kõik; sest ta selgitas neile ^alunastusplaani, mis on valmistatud maailma rajamisest peale, ja ta teatas neile ka Kristuse tulemisest ja kõigist Issanda töödest ta teatas neile.

40 Ja sündis, et pärast seda, kui ta oli öelnud kõike seda ja selgitanud seda kuningale, kuningas uskus kõiki tema sõnu.

41 Ja ta hakkas hüüdma Issanda poole, öeldes: Oo Issand, halasta vastavalt sinu külluslikule ^aarmule, mida sa oled osutanud Nefi rahvale, halasta ka minu ja minu rahva peale!

42 Ja nüüd, kui ta oli seda öelnud, ta langes maha, nagu ta oleks surnud.

43 Ja sündis, et ta teenijad võtsid ta ja kandsid ta tema naise juurde ja panid ta voodisse ning ta lamas, nagu oleks ta surnud, kaks päeva ja kaks ööd; ja tema naine ja tema pojad ja tema tütred leinasid teda laamanlaste kombe kohaselt, suuresti kurtes tema kaotamise pärast.