2019
Sīsū Kalaisi: Ko e Maʻuʻanga ʻo e Fiefia Tuʻuloá
Tīsema 2019


Sīsū Kalaisi: Ko e Maʻuʻanga ʻo e Fiefia Tuʻuloá

Mei ha lea ʻi ha fakataha lotu, “That They Might Have Joy,” ne fakahoko ʻi he ʻUnivēsiti Pilikihami ʻIongí ʻi he ʻaho 4 Tīsema 2018.

ʻE lava ʻa e mēmipa kotoa ʻo e Siasi ʻo e ʻEikí kuo fakafoki maí, ʻa ia ʻoku fāifeinga ke manatuʻi mo tauhi e ngaahi fuakava toputapú pea tauhi mo e ngaahi fekaú, ʻo maʻu e meʻaʻofa ʻo e fiefia tuʻuloá.

ʻĪmisi
Nativity scene

ʻAloʻí tā ʻe Michael Malm

Naʻá ku toki kau ki ha houalotu fakamoʻoni fakalaumālie moʻoni peá u fakafanongo tokanga ʻi he pehē ʻe ha fefine mateaki, “Kuó u fiefia lahi koeʻuhí ko e palani ʻo e fakamoʻui ʻa e Tamaí.”

Ko e meʻa ne hā mahino mai kiate aú ko e foʻi moʻoni ko ia naʻe ʻikai lea ʻaki pē ʻe he fefiné ni ha ngaahi lea angamaheni. Ko e maama ne malama mei hono fofongá, ko e ongo fakalaumālie ʻo hono leʻó, ko hono fōtunga fiefia mo nongá—naʻe fakapapauʻi mai ʻe he meʻa kotoa pē ʻiate ia ʻa e moʻoni ʻo ʻene leá. Naʻá ne fonu ʻi he fiefia. Naʻá ne fōtunga fiefia. Ko e moʻoni, naʻá ne hoko ʻo hangē ange ko e Fakamoʻuí pea maʻu Hono ʻīmisí ʻi Hono fōtungá (vakai, ʻAlamā 5:14), ko ha konga ia ʻo e maʻu e fiefiá.

Naʻe fakatupu ‘e heʻene fakahā ʻa e tuí ke u manatuʻi e fakalea ʻo ha ngaahi himi angamaheni:

Fekita mo e faingataʻá

Pea tui faivelengá.1

Hau kāinga ʻoua manavahē;

Ke tau fiefiá. …

ʻOku lelei ʻetau ngāué

ʻI heʻetau fai mālohí;

Kapau te tau faitotonú—

ʻE lelei! ʻE lelei!2

ʻE tuʻu ia ʻi māmaní,

ʻI he ʻaho fakamuí.3

Pea te tau hiva ʻi he faʻahitaʻu Kilisimasi ko ʻení:

“He ko e ongoongo

Ki he faʻahinga ʻo e tangata ʻa e melinó.”4

Pea

Fiefia ki māmani, ka haʻu ʻa e ʻEiki,

Ke tau tali hotau Tuʻi! …

Nau hiva fiefia,

Nau hiva fiefia,

Hiva ʻi he fiefia.5

Talu mei he hoko ʻa Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni ko e palesiteni ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní, kuó ne faʻa fakahoko ha fakaafe ki he kakai ʻo e māmaní ʻoku kau ai ha talaʻofa ʻo e fiefiá: “ʻOku faingofua mo fakamātoato ʻetau pōpoaki ki he māmaní: ʻoku tau fakaafeʻi e fānau kotoa ʻa e ʻOtuá he ongo tafaʻaki ʻo e veilí ke nau haʻu ki honau Fakamoʻuí, maʻu e ngaahi tāpuaki ʻo e temipale māʻoniʻoní, maʻu ha fiefia ʻoku tuʻuloá, pea moʻui taau ke maʻu e moʻui taʻengatá.”6

ʻĪmisi
Christ reaching out

Naʻá Ne Fakamoʻui ʻa Kinautolu Kotoa, tā ʻe Michael Malm

Ko e hā koā ʻa e fiefia ko ʻeni ʻoku tau hivaʻi mo akoʻí pea ʻoku ʻi ai hotau fatongia ke foaki ki he faʻahinga kotoa pē ʻo e tangatá? Pea ʻoku maʻu fēfē ia? Tuku muʻa ke tau fakakaukau fakataha he taimí ni ki he ngaahi tali ki he ongo fehuʻi mahuʻingá ni.

Ko e Hā ʻa e Fiefia?

Ko ha fakaʻuhinga e tikisinale angamahení ki he fiefiá “ko ha ongo ia ʻo e nēkeneka [pe] fiefia lahi.”7 ʻI hono fakafehoanakí, ʻoku fakamatalaʻi ʻa e fiefiá ʻi he Fakahinohino ki he Ngaahi Folofolá “ko ha tuʻunga ia ʻo e nēkeneka [ʻa ia ʻoku tupu] mei he moʻui māʻoniʻoní.”8 Ko e mālié, ʻoku tokoni ʻetau fakakaukau ʻi he ongoongoleleí ke mahino kiate kitautolu ʻoku mahulu hake ʻa e fiefiá ʻi ha ongo taimi nounou pe fakaeloto pē; ka ko ha meʻafoaki fakalaumālie ia pea mo ha tuʻunga ʻo e aʻusiá mo e hokosiá. Ko e ʻuhingá ni naʻá ku fakamatalaʻi ai e fefine naʻá ne fai ʻene fakamoʻoní, ʻoku fonu mo hā meiate ia ʻa e fiefiá.

ʻI he hoko ʻa Līhai ko ha tamai poto mo ʻofá, naʻá ne akoʻi hono ngaahi fohá ko e taumuʻa moʻoni ʻo e moʻui fakamatelié ke maʻu ʻe he kakai kotoa pē ʻa e fiefiá:

“Kae vakai, kuo fai ʻa e ngaahi meʻa kotoa pē ʻi he poto ʻo ia ʻokú ne ʻafioʻi ʻa e ngaahi meʻa kotoa pē.

“Naʻe hinga ʻa ʻĀtamá koeʻuhi ke ʻi ai ʻa e faʻahinga ʻo e tangatá; pea ʻoku ʻi ai ʻa e faʻahinga ʻo e tangatá koeʻuhi ke nau maʻu ʻa e fiefiá” (2 Nīfai 2:24–25).

Naʻe fakamatalaʻi fakanounou ʻe ʻĀtama mo ʻIvi e ngaahi lēsoni mahuʻinga naʻá na ako mei he Tamai Taʻengatá pea mo e meʻa naʻá na aʻusiá. Naʻe fakahā ʻe ʻĀtama, ‘Ke monūʻia ʻa e huafa ʻo e ʻOtuá, he ko e meʻa ʻi heʻeku maumau-fonó kuo fakaʻā ai ʻa hoku matá, pea te u maʻu ʻa e fiefia ʻi he moʻuí ni, pea te u toe mamata ʻi he kakanó ki he ʻOtuá” (Mōsese 5:10; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

Pea naʻe pehē ʻe ʻIvi: “Ka ne taʻeʻoua ʻeta maumau-fonó pehē ʻe ʻikai pē te ta maʻu ha hako, pea ʻikai foki ʻiloʻi ʻa e leleí mo e koví, pea mo e fiefia ʻo hota huhuʻí, pea mo e moʻui taʻengata ʻa ia ʻoku foaki ʻe he ʻOtuá kiate kinautolu kotoa pē ʻoku talangofuá” (Mōsese 5:11; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

ʻOku fakaʻatā ʻe he palani ʻo e fiefia ʻa e Tamaí ke lava ʻe Heʻene fānaú ʻo maʻu ha sino fakatuʻasino mo ha aʻusia fakamatelie, ke fili e angamāʻoniʻoní ʻi he lotolotonga ʻo e koví mo e ʻahiʻahí, pea ke tokoni ki he Tamai Hēvaní ʻi Heʻene palani maʻongoʻongá ʻo fakafou ʻi he nofo-mali mo e tuʻunga fakaemātuʻa fakaʻeiʻeikí.9 Ko e moʻoní, ʻi he taimi ʻo ʻetau toetuʻú, “[ʻoku] toe fakatahaʻi ʻa e laumālié pea mo e sinó, pea ʻe ʻikai ke toe fakamavahevaheʻi, koeʻuhí ke nau maʻu ʻa e kakato ʻo e fiefiá” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 138:17; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

ʻOku Maʻu Fēfē ʻa e Fiefiá?

ʻOku ou tui ʻoku ʻaonga e faikehekehe ʻi he fiefia angamāʻoniʻoní mo e fiefia fakaemāmaní pea tokoni ke mahino lelei ange kiate kitautolu e natula ʻo e fiefia moʻoní. ‘Oku maʻu e fiefiá mei hono fakaʻaongaʻi e tui ki he ʻEiki ko Sīsū Kalaisí, maʻu moʻui taau mo tauhi faivelenga e ngaahi ouau mo e ngaahi fuakava toputapú, pea fāifeinga ke hoko ʻo ului moʻoni ki he Fakamoʻuí mo ʻEne ngaahi taumuʻá. Ko e fiefiá ko e ola ia ʻo e “nēkeneka,” “[mo e] tōʻonga pe lea fakakata mo faʻa longomoʻui,” pe liliu fakafiefiá.10 ‘Oku fakafiefia ha ʻaho ʻeva ʻi Tisinīlení. ‘Oku fakafiefia ʻa e teuteu mo kau moʻui taau ki he ouau ʻo e sākalamēnití.

Ko e nēkeneká ʻoku fakalaumālie; kae fakatuʻasino ʻa e fiefiá. ʻOku meimei tuʻuloa ʻa e nēkeneká; kae fakataimi ʻa e fiefiá. ʻOku loloto mo lahi ʻa e nēkeneká; kae mamaha ʻa e fiefiá. ʻOku kātoi mo kakato ʻa e nēkeneká; kae taʻekakato ʻa e fiefiá. ‘Oku fekauʻaki ʻa e nēkeneká mo e moʻui fakamatelié mo e taʻengatá; kae fekauʻaki pē ʻa e fiefiá mo e moʻui fakamatelié.

Ko ia ai ʻoku mahuʻinga ke ʻoua naʻa tau teitei fetoʻoaki pe fetongi e nēkeneka lahi tuʻuloa ʻo e tuʻunga fakaākonga mateakí ʻaki e fiefia fakataimi ʻoku mamahá.

Ko e Huhuʻí ʻa e maʻuʻanga taupotu taha ʻo e fiefia tuʻuloa mo taʻengatá. Naʻe fakamoʻoni e palōfita ko Sēkopé ʻo pehē: “Kae vakai, ko e kau angatonú, ʻa ia ko e kau māʻoniʻoni ʻa e Tokotaha Māʻoniʻoni ʻo ʻIsilelí, ʻa kinautolu kuo tui ki he Tokotaha Māʻoniʻoni ʻo ʻIsilelí, ʻa kinautolu ʻa ia kuo nau kātekina ʻa e ngaahi kolosi ʻo e māmaní pea ʻikai te nau mā aí, te nau maʻu ʻa e puleʻanga ʻo e ʻOtuá, ʻa ia naʻe teuteu moʻonautolu talu mei hono ʻai ʻa e tuʻunga ʻo e māmaní, pea ʻe kakato ʻa ʻenau fiefiá ʻo taʻengata” (2 Nīfai 9:18; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

Ko e Maʻuʻanga Moʻoni ʻo e Fiefiá

Koeʻuhí ko e palani ʻa e Tamai Hēvaní mo e Fakalelei ʻa e Fakamoʻuí, ʻoku fakaafeʻi kitautolu ʻe he fakatomala moʻoní ke tau tafoki pea falala kia Sīsū Kalaisi, ko e maʻuʻanga moʻoni ʻo e fiefiá. Kātaki ʻo fakakaukau fakalelei ki he tali ʻa e kakai ʻa e Tuʻi ko Penisimaní ki heʻene ngaahi akonaki fekauʻaki mo e Fakalelei ʻa e Fakamoʻuí:

“Pea ko ʻeni, naʻe hoko ʻo pehē ʻi he fakaʻosi ʻe he tuʻi ko Penisimaní ʻa ʻene folofola ʻaki ʻa e ngaahi meʻa kuo fakahā kiate ia ʻe he ʻāngelo ʻa e ʻEikí, naʻá ne ʻafio takatakai atu ki he kakaí, ʻo ne ʻafio kuo nau tō ki he kelekelé, he kuo tō kiate kinautolu ʻa e manavahē ki he ʻEikí.

“Pea kuo vakai ki honau tuʻunga fakakakano ʻonautolú, ʻa ia ʻoku nau siʻi hifo ʻi he efu ʻo e kelekelé. Pea naʻa nau kalanga leʻo-lahi ʻi he leʻo pē taha, ʻo pehē: ʻOiauē ʻaloʻofa mai, pea ngāue ʻaki ʻa e taʻataʻa fakalelei ʻo Kalaisi koeʻuhi ke mau lava ʻo maʻu ha fakamolemole ʻo ʻemau ngaahi angahalá, pea lava ke fakamaʻa ʻa homau lotó; he ʻoku mau tui kia Sīsū Kalaisi, ko e ʻAlo ʻo e ʻOtuá, ʻa ia naʻá ne fakatupu ʻa e langí mo e māmaní, pea mo e ngaahi meʻa kotoa pē; ʻa ia ʻe hāʻele hifo ki he fānau ʻa e tangatá.

“Pea naʻe hoko ʻo pehē ʻi he hili ʻa ʻenau lea ʻaki ʻa e ngaahi lea ní naʻe tō kiate kinautolu ʻa e Laumālie ʻo e ʻEikí, pea naʻa nau fonu ʻi he fiefia, hili ʻenau maʻu ha fakamolemole ʻo ʻenau ngaahi angahalá, mo e fiemālie ʻo e konisēnisí, ko e tupu mei he fuʻu tui lahi ʻa ia naʻa nau maʻu kia Sīsū Kalaisi ʻa ia te ne hāʻele maí” (Mōsaia 4:1–3; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

Koeʻuhí ko e palani ʻa e Tamai Hēvaní mo e Fakalelei ʻa e Fakamoʻuí, ʻoku fakaafeʻi kitautolu ʻe he talangofuá ke tau muimui kia Sīsū Kalaisi, ko e maʻuʻanga moʻoni ʻo e fiefiá. Naʻe folofola ʻa e Fakamoʻuí ki Heʻene kau ākongá ʻo pehē:

“Kapau ʻoku mou fai ʻeku ngaahi fekaú, te mou nofo ʻi heʻeku ʻofá; ʻo hangē ko ʻeku fai ʻa e ngaahi fekau ʻa ʻeku Tamaí, peá u nofo ʻi heʻene ʻofá.

“Kuó u lea ʻaki ʻa e ngaahi meʻá ni kiate kimoutolu, koeʻuhí ke u maʻu maʻu ai pē ʻa e fiefiá ʻiate kimoutolu, pea ke kakato ai hoʻomou fiefiá” (Sione 15:10–11; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

“Pea ʻoku ʻikai maʻu ʻe ha tangata ʻa hono kakató tuku kehe ʻo kapau te ne tauhi ʻene ngaahi fekaú.

“Ko ia ia ʻokú ne tauhi ʻene ngaahi fekaú ʻokú ne maʻu ʻa e moʻoní mo e māmá, kae ʻoua ke fakanāunauʻi ia ʻi he moʻoní peá ne ʻiloʻi ʻa e ngaahi meʻa kotoa pē” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 93:27–28).

Koeʻuhí ko e palani ʻa e Tamai Hēvaní mo e Fakalelei ʻa e Fakamoʻuí, ʻoku fakaafeʻi kitautolu ʻe he ngāue tokoní ke tau faʻifaʻitaki ki he ʻulungaanga ʻo Sīsū Kalaisí, ko e maʻuʻanga moʻoni ʻo e fiefiá. Naʻá ku toki lau kimuí ni ha lea ʻa Kēvini J Uōteni, ko e palesiteni ʻo e ʻUnivēsiti Pilikihami ʻIongí, fekauʻaki mo e fiefia lahí. Naʻá ne pehe, “Kuó u tui ko e founga ʻe taha ke fua ʻaki ʻetau fakalakalaka taʻengatá ko e lahi ʻa e fiefia ʻoku tau maʻu ʻi he ngāue tokoní.”11

Naʻe pehē ʻe ʻAlamā ko e Siʻí ki hono foha ko Hilamaní: “[Kuó u] ngāue taʻetuku, ke u lava ʻo fakatafoki mai ha kakai ki he fakatomalá; ke u ʻomi ʻa kinautolu ke nau ʻahiʻahiʻi ʻa e fuʻu fiefia lahi ʻa ia naʻá ku ʻahiʻahiʻi ʻe aú; koeʻuhí ke nau fanauʻi ʻi he ʻOtuá foki, pea fonu ʻi he Laumālie Māʻoniʻoní” (ʻAlamā 36:24; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

Manatu ki he fiefia ‘a ʻĀmoni ʻi heʻene fakamatala ki heʻene ngāue fakafaifekau ʻi he kau Leimaná:

“Vakai, ʻoku kakato ʻa ʻeku fiefiá, ʻio, ʻoku fonu mahuohua ʻa hoku lotó ʻi he fiefia, pea te u fiefia ʻi hoku ʻOtuá. …

“Vakai, ko e toko lau afe nai ʻe fiha ʻo hotau kāingá ʻa ia kuó ne vete ange mei he ngaahi mamahi ʻo helí; pea kuo ngaohi ke nau hiva ʻaki ʻa e ʻaloʻofa huhuʻí, pea ʻoku tupunga ʻeni koeʻuhi ko e mālohi ʻo ʻene folofola ʻa ia ʻoku ʻiate kitautolú, ko ia ʻikai ʻoku fuʻu lahi ʻa ʻetau ʻuhinga ke fiefia aí? …

“… Ko ʻeni, ko ʻeku fiefiá ʻeni, pea mo ʻeku fakafetaʻi lahí; ʻio, pea te u ʻoatu ʻa e fakafetaʻi ki hoku ʻOtuá ʻo taʻengata” (ʻAlamā 26:11, 13, 37; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

ʻĪmisi
Portrait of Christ

He ʻikai Lava ʻo Hoko ha Fakatamaki ʻi he Ofi Hoku Fakafiemālié, tā ʻe Michael Malm

Koeʻuhí ko e palani ʻa e Tamai Hēvaní mo e Fakalelei ʻa e Fakamoʻuí, ʻoku fakaafeʻi kitautolu ʻe he ngaahi ʻahiʻahí mo e faingataʻaʻiá ke tau hanga (vakai, ʻĪsaia 40:26; Saame 123:1–2) kia Sīsū Kalaisi, ko e maʻuʻanga moʻoni ʻo e fiefiá. ‘Oku fakaʻatā ʻe he fakakaukau mahuʻinga ʻoku ʻomi ʻe he ongoongolelei kuo fakafoki maí, ke tau ako e ngaahi lēsoni ko ia ʻokú ne teuteuʻi kitautolu ki ʻitānití, ʻo fakafou ʻi he ngaahi faingataʻaʻia ʻo e moʻui fakamatelié. ʻE lava hotau mamahí mo e tuʻutāmakí ʻo “taʻemole atu ia ʻi he fiefia ʻa Kalaisí” (ʻAlamā 31:38) pea fakatapui ke ʻaonga kiate kitautolu (vakai, 2 Nīfai 2:2), “koeʻuhí ke ʻaonga ʻa [ʻetau] ngāué ki [hotau] laumālié” (2 Nīfai 32:9). Ko ia ai ʻoku tolonga ʻa e fiefia peheé ʻi he ngaahi taimi pea mo e ngaahi aʻusia ʻoku fakatou lelei mo koví, koeʻuhí ko ʻetau ʻilo ki he palani ʻa e Tamaí mo e Fakalelei ʻa e Fakamoʻuí.

ʻOku hanga kotoa ʻe he tui ki he ʻEiki ko Sīsū Kalaisí, fakatomalá, talangofuá, ngāue tokoní, mo ha fakakaukau ʻi he ongoongoleleí fekauʻaki mo e ngaahi faingataʻa ʻoku tau fepaki mo ia ʻi he moʻui fakamatelié ʻo fakaafeʻi kitautolu ke tau haʻu ki he maʻuʻanga ʻo e fiefia ʻoku tolongá—ʻa Sīsū Kalaisi. ‘Oku ou fakaafeʻi kimoutolu ke mou ʻiloʻi, ako, pea fakalaulauloto ʻi he faʻa lotu ki ha toe ngaahi tefitoʻi moʻoni ʻoku nau fakaʻatā ke tau lava ʻo maʻu e meʻaʻofa fakalaumālie mahuʻinga ko ʻeni ʻo e fiefiá.

Ko ha Talaʻofa Fakafiefia

Ko e fiefia ʻoku tolongá ʻoku ʻikai ko ha tāpuaki ia kuo fakatatali ki ha niʻihi toko siʻi kuo fili. Ka, ko e mēmipa kotoa ʻo e Siasi ʻo e ʻEikí kuo fakafoki maí, ʻa ia ʻoku fāifeinga ke manatuʻi mo tauhi e ngaahi fuakava toputapú pea tauhi e ngaahi fekaú, te nau lava ʻo maʻu e meʻaʻofa ko ʻení, ʻo fakatatau ki he finangalo mo e taimi ʻa e ʻOtuá. Fakatauange te tau takitaha fāifeinga ʻi he faʻahitaʻu Kilisimasí ni ke tau fakahoungaʻi kakato ange ʻa e meʻaʻofa fakalangi ʻo e fiefiá. ʻI heʻetau fai iá, ʻofa ke tau kamata vakai ʻaki ha fofonga foʻou mo fanongo ʻaki ha telinga foʻou ʻi he “[hiva ʻa e Kāingalotú mo e kau ʻāngeló],” ʻi heʻetau “hiva fiefia,” pea ʻi heʻetau “hū ki he ʻOtuá.”12

ʻOku ou fakahā fiefia ʻeku fakamoʻoni pau ki he moʻoni ʻo e moʻui mo e faka-ʻOtua ʻa e ʻEiki ko Sīsū Kalaisí. ‘Oku ou fai ia ʻi he fiefia.

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. “Kau Talavou ʻo Saione,” Ngaahi Himí, fika 159.

  2. “Haʻu Kāinga ʻOua Manavahē,” Ngaahi Himí, fika 18.

  3. “ʻOku Moʻui Hoku Huhuʻí,” Ngaahi Himi, fika 68.

  4. “Lolotonga Leʻo ʻa e Kau Tauhi-sipi ʻi he Pō,” Ngaahi Himí, fika 117.

  5. “Fiefia ki Māmani,” Ngaahi Himí, fika 110.

  6. Russell M. Nelson, “Tuku Ke Tau Vilitaki Atu,” Liahona, Mē 2018, 118–19; tānaki atu hono fakamamafaʻí.

  7. English Oxford Living Dictionaries, “joy,” en.oxforddictionaries.com; tānaki atu hono fakamamafaʻí.

  8. Fakahinohino ki he Ngaahi Folofolá, “fiefiá,” scriptures.ChurchofJesusChrist.org; tānaki atu hono fakamamafaʻí.

  9. Vakai, “Ko e Fāmilí: Ko ha Fanongonongo ki Māmani,” Liahona,Mē 2017, 145.

  10. Merriam Webster’s Collegiate Dictionary, 11th ed. (2003), “fun,” merriam-webster.com.

  11. Kevin J Worthen, “Enter to Learn; Go Forth to Serve” (Brigham Young University commencement address, Aug. 16, 2018), 3, speeches.byu.edu.

  12. “Fiefia ki Māmaní.”