2019
Fanga kiʻi Tokoni ʻe 5 ke Fiefia he Kilisimasí ʻi Hoʻo Mamaʻo mei ʻApí
Tīsema 2019


Fakakomipiuta Pē: Kakai Lalahi Kei Talavoú

Fanga kiʻi Tokoni ʻe 5 ke Fiefia he Kilisimasí ʻi Hoʻo Mamaʻo mei ʻApí

Ko e ngaahi founga ʻeni ʻe nima ke ʻoua naʻá ke lotomamahi ai ʻi he Kilisimasí ʻi he taimi ʻokú ke tokotaha ai he ngaahi ʻaho mālōloó.

ʻOku nofo ʻa e tokotaha naʻá ne faʻú ʻi ʻIutā, USA.

Ko e taha e ngaahi hiva Kilisimasi mālie ʻi ʻAmeliká ʻa hono hivaʻi ko ia ʻe ʻElevisi ʻa e “Blue Christmas.” ʻOku ʻikai ke u saiʻia ai. Ka ʻe ala ongoʻi tatau ha kakai lalahi kei talavou mo e fakalea ʻo e hivá, “ʻE taʻeoli ʻeku Kilisimasí ʻi he ʻikai ke ke ʻi aí. Te u lotomamahi ʻi heʻeku fakakaukau atu pē kiate koé”. Ko e tokolahi ʻo kitautolu kuo tau mamaʻo ʻi he taimi Kilisimasí mei hotau ngaahi fāmilí mo e kaungāmeʻá, ki he ngāue fakafaifekaú, ngāué, akó, pe koeʻuhí ʻoku tau nofo muli.

Ko e Kilisimasí ko ha ʻaho mālōlō makehe ke tau fakafiefiaʻi ai ʻa e ʻaloʻi ʻo e Fakamoʻuí, ka ʻoku lahi e ngaahi tukufakaholo ʻi he Kilisimasí ʻoku tafataha ia ki he feohi mo e niʻihi kehé: ʻoku tau fakatahataha mai ke maʻu meʻatokoni fakataha; foaki ha ngaahi meʻaʻofa; ʻoku tau hiva ha ngaahi hiva pe lau fakataha e talanoa ʻo e ʻAloʻí.

Te ke ngaohi fēfē nai ʻa e Kilisimasí ke ʻuhingamālie ʻi he taimi ʻokú ke tokotaha aí? Ko ha ngaahi fakakaukau ʻeni ʻe nima. Neongo kapau ko e faifekau koe, ka te ke malava ʻo liliu pe fakahoko ia ʻi ha ʻaho teuteu.

  1. Hokohoko atu hono fakahoko hoʻomou ngaahi tukufakaholó.

ʻOku ʻikai ʻuhinga hoʻo mavahe ʻaʻau mei ho fāmilí, ke ke taʻefakahoko ai hoʻomou ngaahi tukufakaholo fakafāmilí. Taʻo kūkisi ifo mo e ngaahi meʻakai tuʻupau ʻoku mou anga ki ai he ʻaho mālōlō peheé. Pe te ke faʻu haʻo tukufakaholo pē ʻaʻau. ʻI hoʻo fili e tukufakahoko ke ke fakahokó, tokanga taha ki he ngaahi meʻa ko ia ʻoku nau fakamanatu atu ʻa Kalaisi kiate koé: ʻi hoʻo tokangataha ki he Fakamoʻuí, he ʻikai ngata pē ʻi hoʻo ongoʻi e laumālie ʻo e Kilisimasí ka te ke ongoʻi foki mo e Laumālie Māʻoniʻoní, ʻa ia ʻoku ʻomi ʻe heʻene ivi tākiekiná ha nonga makehe mo ha melino kiate koe.

  1. Tokangataha ki ho tupuʻangá.

Meimei ko e omi ʻeku ngaahi kuí mei Noauē, pea ko e konga lahi ʻo ʻeku ngaahi manatu melie ʻo e Kilisimasí naʻe tefito ia ʻi he ngaahi tukufakaholo mo e meʻatokoni faka-Noaueé. Ko e niʻihi pē ʻo e ngaahi tukufakaholo ko ʻení ʻoku ou lava ʻo fakahokó, ka ʻoku ou kei lava pē ʻo fakakaukau taʻekau ai hoku fāmilí, ki hoku ngaahi tupuʻangá. Ko e taimi Kilisimasí, ko e taimi lelei taha ia ke fakahoko ai e ngāue hisitōlia fakafāmilí, pe ko hono kumi ha ngaahi hingoa ke ʻave ki he temipalé, fakatotolo ki he ngaahi meʻa ne fai ʻe hoʻo ngaahi kuí ʻi heʻenau ngaahi ʻaho mālōloó, ʻo aʻu ki hono tohi hoʻo tohinoá. Neongo pe ko e hā e meʻa ʻokú ke fili ke faí, ʻe tokoni hoʻo fakakaukau ki ho tupuʻangá ke ke ongoʻi ofi ange ai ki ho fāmilí—kiate kinautolu ʻoku kei moʻui pea kuo pekia fakatouʻosí—pea mo ʻomi ha taumuʻa maʻongoʻonga ange kiate koe.

  1. Feohi fakataha mo e niʻihi kehé.

Mahalo ʻe ala faingataʻa ʻeni, tautefito kapau ʻokú ke mā, ka ʻoku ʻikai totonu ke ke Kilisimasi tokotaha . Pea ʻoku ʻikai fie maʻu ia ke ke fai ha meʻa ʻoku ʻikai ke ke fiemālie ki ai: maʻu meʻatokoni efiafi fakataha mo ha kakai lalahi kei talavou kehe, hiva kilisimasi, pe feohi pē mo kinautolu. Mahalo ko ha kakai kinautolu ʻoku hangē ko koé ʻo Kilisimasi mamaʻo mei ʻapi, ko ia ai, fekumi ki he niʻihi ko ia te nau fiefia ʻi hono fakaafeʻi anga fakakaumeʻa kinautolú.

  1. Fakaʻaongaʻi lelei ʻa e lelei e ʻahó pe ko e teuteu ʻi lotó.

ʻOku hoko ʻa e Kilisimasí lolotonga e faʻahitaʻu momoko tahá pe māfana tahá, ʻo makatuʻunga ʻi he feituʻu ʻokú ke nofo aí, ko ia, ngāueʻaki lelei ia! ʻAlu ʻo heka saliote sinou pe kaka moʻunga, sikeiti he sinoú pe ʻaka pasikala. Kapau ʻoku ʻikai ke ke manako ki natula, nofo pē ʻi fale ʻo teuteuʻi. ʻOku lahi ha ngaahi meʻa teuteu faka-Kilisimasi faingofua te ke lava ʻo ngaahi ke ngali fakafiefia ai ho ʻapí.

  1. Tokoni ki ha niʻihi kehe.

ʻOku ai ha fanga kiʻi meʻa ʻe faingofua ange ai hoʻo ongoʻi e laumālie ʻo e Kilisimasí ʻo makehe mei he ngāue tokoní. Kuo ʻomi ʻe he Siasí ha ngaahi maʻuʻanga tokoni ke tokoniʻi koe ke ke lava ʻo tokoni ki he niʻihi kehé, pe ʻi he polokalama #LightTheWorld pe JustServe.org. ʻOku fakamanatu mai ʻe he Palesiteni Lahi ʻo e Fineʻofá, Sisitā Sini B. Pingihemi, “ʻoku lava e fanga kiʻi ngāue tokoni faingofuá ʻo hoko ko ha ivi tākiekina mālohi ki he niʻihi kehé—pea mo kitautolu foki. Ko e hā naʻe fai ʻe he Fakamoʻuí? ʻI Heʻene ongo meʻafoaki fakalangi ko e Fakaleleí mo e Toetuʻú … ’kuo teʻeki ke ‘i ai ha taha kuo ‘i ai hano mālohi pehē ʻiate kinautolu kotoa kuo moʻuí, pe ‘e moʻui he funga ‘o māmaní.ʼ Ka naʻá Ne fofonga malimali foki, talanoa, lue, fanongo, tuku taimi, fakalotolahi, akoʻi, fafangaʻi, mo faʻa fakamolemole. Naʻá Ne tokoniʻi e fāmilí mo e ngaahi kaungāmeʻá, kaungāʻapí kae pehē ki he solá foki, naʻá Ne fakaafeʻi e ngaahi mahení mo kinautolu ne ʻofa aí ke nau fiefia ʻi he ngaahi tāpuaki fungani ʻo ʻEne ongoongoleleí.”1

Mahalo he ʻikai ke ke ʻi ʻapi ʻi he Kilisimasí, ka te ke kei lava pē ʻo ngaohi ho ʻaho mālōloó ke makehe. Naʻe pehē ʻe Palesiteni Tōmasi S. Monisoni, “ʻOku tau manatu kiate Ia ʻa ia ʻoku tau fakamanatua ʻa Hono ʻaloʻi ʻi he faʻahitaʻu ko ʻeni ʻo e taʻú, ʻi he taimi ʻoku tau maʻu ai ʻa e laumālie ʻo e Kilisimasí: ʻHe kuo ʻaloʻi kiate kimoutolu ʻi he ʻahó ni, ʻi he kolo ʻo Tēvitá, ʻa e Fakamoʻuí, ʻa ia ko Kalaisi ko e ʻEikíʼ (Luke 2:11).”2

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Jean B. Bingham, “Ngāue Fakaetauhi ʻo Hangē ko e Fakamoʻuí,” Ensign pe Liahona, Mē 2018, 104.

  2. Thomas S. Monson, “Ko Hono Toe ʻIloʻi ʻo e Laumālie ʻo e Kilisimasí,” Ensign pe Liahona, Tīsema 2012, 4.