2018
Ko e ʻUluaki Sitepu ki he Fakatomalá
ʻOkatopa 2018


Kakai Lalahi Kei Talavoú

Ko e ʻUluaki Sitepu ki he Fakatomalá

ʻOku nofo ʻa e taha naʻá ne faʻú ʻi ʻOuesi, Haiti.

Naʻá ku ongoʻi ha fakapoʻuli naʻá ne ʻuʻufi ʻeku moʻuí. Peá u fakatokangaʻi ne fie maʻu ke u talanoa mo ʻeku pīsopé.

ʻĪmisi
man praying, thinking of Christ

Tā fakatātaaʻi ʻe Joshua Dennis

ʻOku ou manatuʻi ʻeku fokotuʻu hoku ʻaho papitaisó mo e ongo faifekaú. Naʻá na ʻeke mai pe kuó u mateuteu ke fai e fuakava ko ʻení mo ʻetau Tamai Hēvaní. Naʻe ʻikai ke u fakakaukau ki ai pea naʻá ku pehē ange ʻi he loto nēkeneka, “ʻIo!” Naʻá ku fie tali e meʻaʻofa mahuʻinga kuo foaki mai ʻe heʻeku Tamai ʻofá kiate aú, pea naʻá ku ʻiloʻi he ʻikai ke u fuʻu fiefia fēfē ka ʻikai ke ʻi heʻeku moʻuí ʻa e Fakamoʻuí. Ka naʻe ʻikai ke u fuʻu fakapapauʻi moʻoni pe ko e hā hoku kahaʻú.

Fāifai, pea hoko ʻa e ʻaho lahí. Naʻe fakangalonagataʻa, pea naʻá ku fiefia lahi fau.

Ngaahi ʻAho Pōpōʻuli

Naʻe hangē ne kaupoʻuli fakafokifā ʻa e ngaahi ʻahó, ʻi he ʻosi hoku papitaisó mo e hilifakinimá. Naʻá ku fekuki mo ha ngaahi palopalema fakafāmili, pea naʻá ku fāifeinga ke talangofua ki he kotoa e ngaahi fono ʻa e ʻOtuá. Naʻe ʻikai ke u ʻilo e meʻa ke faí, peá u loto ke liʻaki e meʻa kotoa pē. Naʻe hangē naʻe ʻikai mahino au ki ha tahá.

Naʻá ku manako maʻu pē ke lau e Tohi ʻa Molomoná, ka ʻi he lolotonga ʻo e taimi ko ʻení, naʻá ku tuku ia. ʻI ha ʻaho ʻe taha, naʻá ku ʻi ʻapi toko taha ai, naʻá ku ongoʻi e fakafiefia ʻo e ueʻi au ʻe he Laumālié ke u lau e Tohi ʻa Molomoná. Naʻá ku lotu kimuʻa ai, ʻi heʻeku fie maʻu ke maʻu ha tali te ne ʻomi ha fakafiemālie ki hoku faingataʻaʻiá. Naʻá ku fakaava hangatonu ki he ʻAlamā vahe 5. ʻOku pehē ʻe he veesi 27: “Kuo mou ʻaʻeva nai, ʻo tauhi ʻa kimoutolu ke taʻehalaia ʻi he ʻao ʻo e ʻOtuá? Te mou lava koā ʻo pehē ʻi homou lotó ʻi he taimí ni, kapau naʻe ui ʻa kimoutolu ke mate leva ʻi he taimí ni, kuo feʻunga nai ʻa hoʻomou loto-fakatōkilaló? Pea kuo fakamaʻa mo fakahinehinaʻi ʻa homou ngaahi kofú ʻi he taʻataʻa ʻo Kalaisí, ʻa ia ʻe hāʻele mai ke huhuʻi hono kakaí mei heʻenau ngaahi angahalá?”

Fakaʻosí, naʻe ongo kiate au ʻa e ngaahi leá ni. Naʻá ku ʻiloʻi ne fie maʻu ke u fakatomala, ko ia naʻá ku aleaʻi ai ha taimi ke talanoa ai mo ʻeku pīsopé. Naʻe ʻikai puli ʻeku manavasiʻí, ka naʻá ku fakalotolahi pē ʻo ʻalu ke talanoa mo ia.

Ko e Mahino ki he Talaʻofa ʻa e ʻOtuá

Ko e taimi naʻá ku aʻu atu ai ki he ʻōfisi ʻo e pīsopé, naʻá ku ongoʻi mātuʻaki halaia peá u loto ke u tafoki ʻo foki. Ka naʻá ku lotu ke u maʻu ha lototoʻa ke u lea ʻaki e meʻa kotoa naʻe fie maʻu ke u faí. Naʻe talitali lelei au ʻe he pīsopé ki hono ʻōfisí, peá ne fai leva ha lotu ke maʻu e tokoni ʻa e ʻOtuá. Naʻe lea mai ʻo hangē haʻane lea pē ki hono fohá mo fakahaaʻi ʻene ʻofa kiate aú ʻi heʻene ngaahi leá. Naʻá ne fai mai kiate au ha faleʻi mo ne kole mai ke u fai ha ngaahi meʻa pau ke u lava ai ʻo maʻu ʻa e fakamolemole ʻa e ʻOtuá peá u toki foki mai ke ma talanoa.

Naʻá ku fuʻu fiefia ʻi he faingamālié ni. Naʻá ku muimui ʻi heʻene faleʻí pea faifai ʻo mahino kiate au e talaʻofa ʻe he ʻOtuá e fakamolemolé kia ʻAlamaá: “Pea kapau te ne vete ʻene ngaahi angahalá ʻi ho ʻaó pea mo hoku ʻaó, pea fakatomala ʻi he moʻoni ʻo hono lotó, ke ke fakamolemoleʻi ia, pea te u fakamolemoleʻi ia foki” (Mōsaia 26:29). Naʻá ku ʻilo kuo fakamolemoleʻi au ʻe he ʻOtuá ʻi he hili ʻeku fakatomala fakamātoató. Naʻe faifai pea ongoʻi ʻe hoku lotó e ʻofa ʻa e Tamai Hēvaní, pea mōlia atu ʻa e fakapoʻulí. Naʻá ku fiefia mo laukau ʻiate au!

ʻOku ʻI Ai ʻa e Pīsopé ke Tokoni

Ko e pīsopé ko e fakafofonga ia ʻo e ʻEikí ki he uōtí. ʻIloʻi ʻoku ʻi aí ke tokoni atu ke ke maʻu ʻa e fiefia moʻoni kuo tokonaki ʻe he ʻOtuá maʻaú. Falala kiate ia. Kapau ʻoku ʻi ai haʻo palopalema pe fie maʻu ke fakatomala, ʻalu ʻo kumi ia. Te ne tokoniʻi koe.

ʻOku ou ʻiloʻi ʻoku ʻikai ko ha meʻa faingofua he taimi ʻe niʻihi ke ke ʻalu ke mo talanoa. Kae hangē ko hono fakamatalaʻi ʻe Palesiteni Lolenisou Sinou (1814–1901) fekauʻaki mo e palani taʻengata ʻa ʻetau Tamai Hēvaní: “ʻOku ou pehē ko e taimi ne tau ʻi he maama fakalaumālié aí, ʻi he taimi naʻe fokotuʻutuʻu ai ke tau … foua e ngaahi ʻausia ʻoku tau lolotonga tofanga aí, naʻe ʻikai lelei mo tau loto fiemālie ki ai. … Ka ʻoku ʻikai ha toe veiveiua ne tau mamata pea mahino lelei kiate kitautolu naʻe fie maʻu ke tau aʻusia ʻa e meʻá ni kae lava ke tau aʻusia hotau hakeakiʻí mo e nāunaú.” Naʻá ne hoko atu ʻo pehē, “Naʻa tau loto fiemālie pē ke talangofua ki he finangalo ʻo e ʻOtuá pea ko e ʻuhinga ia ʻoku tau ʻi heni aí” (Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palesiteni ʻo e Siasí: Lolenisou Sinou [2012], 121–22).

Ko e fakatomalá ko ha konga ia ʻo e talangofua ki he finangalo ʻo e ʻOtuá. Ko ia, ʻai ke hoko e pīsopé ko hoʻo kaumeʻa, kae ʻoua ʻe ilifia ʻiate ia. Naʻe fili ia ʻe he ʻOtuá, pea ʻe lava ʻo tokoni atu ke ke fakatomala mo fakamoʻui ho laumālié ʻi hoʻo haʻu kia Sīsū Kalaisí. ʻOku fie tokoni mai ʻa e ʻEikí, ka ʻoku fie maʻu ke tau ʻuluaki fakahoko ʻa e ʻuluaki sitepu ko ia ki he fakatomalá. Te tau lava ʻi he founga ko iá ʻo mamata ai ki he fakahoko e talaʻofa ʻi he ʻĪsaia 1:18: “He neongo ʻa e tatau ʻo hoʻomou angahalá mo e kula ʻahoʻahó, ʻe hoko ia ke hinehina ʻo hangē ko e ʻuha hina ekiaki.” Koeʻuhí ko ia, ʻoku ʻi ai leva ʻa e pīsopé ke tokoni.

ʻOku ou fakamoʻoni ʻoku moʻui ʻa e ʻOtuá pea ko Sīsū Kalaisi ʻa hotau Fakamoʻuí. ʻOkú Na fakatou ʻofa lahi fau ʻiate kitautolu!