2018
Maikolo ʻAisake—Patikosesi, Pōlani
ʻOkatopa 2018


Ngaahi Fakatātā ʻo e Tuí

Maikolo ʻAisake

Patikosesi, Pōlani

ʻOku pehē ʻe Maikolo, ʻa ia ʻoku fekuki mo e kofuua taʻeʻaongá, “ʻE lava ʻe he fokoutuá ke fai ha ngaahi meʻa lelei lahi.” Koeʻuhí kuo fakatupulaki ʻe hono fokoutuá ʻene fakahoungaʻi ʻa e ongoongoleleí, ʻokú ne pehē ai, “ko ha faingataʻa ʻoku lelei.”

Leslie Nilsson, Faitaá

ʻĪmisi
Michael Isaac

Naʻe fanauʻi au ʻi ʻItiopea ʻi he 1942 peá u ʻalu ki Pōlani ke ako ʻi he 1965. ʻI he 1991, naʻá ku fetaulaki ai mo e ongo faifekaú peá u kau ki he Siasí. Kuó u ʻosi hoko ko ha palesiteni fakakolo ʻi ha taʻu ʻe tolu mo e konga. Naʻá ku hoko ko ha tokoni ki he kau palesitenisī fakamisioná ʻi ha taʻu ʻe 12. Naʻá ku toe hoko ko ha palesiteni fakakolo pea kimui ai ko ha palesiteni fakavahefonua. Hili iá ne u puke leva ʻi he maumau hoku kofuuá.

Ko e taimi ní, ko ha ngaahi meʻa siʻi pē ʻi he Siasí ʻoku ou lava ʻo faí. ʻOku ou feinga ke u ʻalu ki he lotú he Sāpaté.

Naʻá ku ʻita ʻi he kamataʻangá.

“Ko e hā ʻoku hoko ai kiate aú?” Naʻá ku lotu. “Kuó u tauhi kiate koe, ʻEiki.” Ne hili ha kiʻi taimi mei ai, naʻe mahino kiate au. ʻOku pehē ʻe he folofolá, “Ko ia ia ʻokú ne maʻu ʻa e tui kiate au ke fakamoʻui ia pea kuo ʻikai tuʻutuʻuni ke ne maté, ʻe fakamoʻui ia” (T&F 42:48).

ʻOku pehē ʻe he veesi ko ʻení ʻe fakamoʻui kitautolu kapau naʻe ʻikai tuʻutuʻuni ke tau mate.

ʻOku kei hūfia pē au ʻe he kāingalotu ʻo e Siasí, ka ʻoku fakaʻau ke toe kovi ange ʻeku moʻuí. ʻOku nau fakakaukau ʻoku ʻikai ke ongona ʻenau lotú, ka ʻoku ongona ia koeʻuhí he ʻoku nau hoko ai ko ha kakai lelei ange pea koeʻuhí he ʻoku ou ongoʻi ʻa e ʻofa ʻoku nau fai maʻakú.

Kapau naʻá ku moʻui lelei, ko e hā nai ha lōloa ʻo ʻeku moʻuí ʻi hoku faʻahinga taʻu motuʻá? Ka, ʻoku kei toe lahi ha ngaahi meʻa kiate au.

ʻOku ou manako ke u kumi ʻi he folofolá ha kau helo ʻoku nau tokoniʻi au. Ko e taimi naʻá ku kei moʻui lelei ai mo ngāué, naʻá ku manako ke muimui ʻia Nīfai, ka ko e taimi ní, ʻoku lahi ʻeku fakakaukau kia Siopé. Ko ha tangata lelei ia, ka naʻe mamahi foki mo ia. ʻOku ʻi ai maʻu pē ha ʻamanaki lelei ʻi he ongoongoleleí.

Kapau ʻoku ou fie ʻeva ki he pule fakavahé, ʻi ha kolo lahi hangē ko Patikosesí, he ʻikai maʻu haku faingamālie koeʻuhí he ʻoku ou fuʻu maʻulalo ki ha meʻa pehē. Ka ʻi he ongoongoleleí, te tau lava maʻu pē ke ui ki he ʻOtuá. Ko e ʻuhinga ia ʻoku ou ʻofa ai ʻi hoku siasí.

ʻOku ou maʻu ʻa e Siasí. ʻOku ou maʻu ha founga ke fetuʻutaki ai mo e ʻOtuá ʻi he lotú, ʻi he ʻaukaí, pea ʻi he meʻa kotoa ʻoku tau fakahokó. Ko e hā mo ha toe meʻa ʻoku ou fie maʻu?

ʻOku ou faʻa pehē loto pē he taimi ʻe niʻihi, “Mahalo ko e meʻa ia ʻoku ou puke aí—ke lava ʻo mahino kiate au e meʻa maʻongoʻonga ʻoku ou kau aí, pea mo e ngāue maʻongoʻonga ko ʻení.”

ʻOku ou fakatokangaʻi e fakaʻau ke mamahi hoku uaifi ko Leinatá koeʻuhí ko ʻeku puké. He ʻikai ke u loto ke hoko e meʻa ko iá, ka ko e mamahí ko e tupu ia mei he ʻofá. Kapau naʻe ʻikai ke ne ʻofa ʻiate au, he ʻikai ke ne fakaʻofaʻia ʻiate au. ʻOku tokoni ʻa e ʻofá ke ke ongoʻi ʻoku ʻikai liʻekina koe pea ʻoku ʻi ai ha kakai ʻoku nau tokanga atu.

Ko e meʻanoa pē ʻa e maté. ʻE mate ʻa e taha kotoa. Ka ʻe fakatatau pē mo e anga ʻo ʻetau fakakaukau ki he maté. ʻOku ou ʻilo ʻoku moʻui ʻa e ʻOtuá. ʻOkú Ne ʻofa ʻiate kitautolu kātoa—kau ai mo au foki. Ko e meʻa ia ʻoku ou lava ʻo lea ʻakí.

ʻĪmisi
Michael sitting with his wife

Kuo hoko e fokoutua ʻa Maikoló ko ha meʻa faingataʻa ki hono uaifi ko Leinatá. ʻOkú ne pehē, “ʻOku ou fakatokangaʻi e fakaʻau ke mamahi hoku uaifí koeʻuhí ko ʻeku puké. Ka ko e mamahí ko e tupu ia mei he ʻofá. ʻOku tokoni ʻa e ʻofá ke ke ongoʻi ʻoku ʻikai liʻekina koe pea ʻoku ʻi ai ha kakai ʻoku nau tokanga atu.”

ʻĪmisi
Michael talking to a man at church

Neongo e ngaahi fakangatangata ʻoku fakatupu ʻe hono fokoutuá, ka ʻoku kei kumi pē ʻe Maikolo ha ngaahi founga ke tokoni ai mo hiki hake kinautolu ʻoku nau feohí.

ʻĪmisi
Michael sitting at church

ʻOku maʻu ʻe Maikolo ha tokoni mo ha fakahinohino ʻi he folofolá. Ko e taimi naʻe kei moʻui lelei ai mo ngāué, naʻʻá ne tanganeʻia ʻia Nīfai. ʻOkú ne pehē, “Ko e taimi ní, ʻoku lahi ʻeku fakakaukau kia Siopé. Ko ha tangata lelei ia, ka naʻe mamahi foki mo ia.”