2014
Ko Hono Fakaafeʻi ʻo e Lavameʻá
Māʻasi 2014


Ko Hono Fakaafeʻi ʻo e Lavameʻá

ʻI hoʻo ʻeke ange pē ki he niʻihi kehé pe ʻoku nau fie ʻilo ki he ongoongoleleí, ʻe lava leva ke ke kau ʻi hono fakavaveʻi e ngāue ʻo e fakamoʻuí.

ʻOku faʻa faingofua pē hono vahevahe ʻo e ongoongoleleí ʻo hangē ko hono fakahoko pē ʻo ha fakaafe, ʻeke ha fehuʻi, pe kau ki ha fepōtalanoaʻaki. ʻI heʻetau teuteuʻi hotau lotó ke vahevahe ʻa e ongoongoleleí, ʻe tataki kitautolu ʻe he ʻEikí kiate kinautolu ʻoku nau mateuteu ke fanongo ki ai.

Naʻe pehē ʻe Palesiteni Tōmasi S. Monisoni ʻi he konifelenisi lahi ʻo ʻOkatopa 2013, “Kuo teuteu ʻe he [ʻEikí] ʻa e founga ke tau vahevahe atu ai e ongoongoleleí ʻi ha ngaahi founga lahi, pea te Ne tokoni ʻi heʻetau ngāué ʻo kapau te tau ngāue ʻi he lototui ke fai ʻEne ngāué.”1 Ko ha ngaahi sīpinga ʻeni.

Fakafoki Mai ʻa e Pasikalá

ʻI he taimi ne hiki ai ʻa Niki Pātoni mo hono uaifí, ko Mōkená ki ʻAlesoná, USA, ke ako lao ai ʻa Nikí, ne kamata ke nau lotua ha ngaahi faingamālie ke ngāue fakafaifekau. ʻOku pehē ʻe Niki, “Naʻá ma kole ki he Tamai Hēvaní ke tokoniʻi kimaua ke ongoʻingofua ange ʻa e ngaahi ueʻi ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní pea ke loto-toʻa feʻunga ke fai ha ngāue.

ʻI ha ʻaho Tokonaki ʻe taha, ne fie maʻu ʻe Mōkena ke ngāue ʻaki ʻena kaá, ko ia ai ne heka pasikala ʻa Niki ki he ʻapiakó. Ka ʻi he taimi ke ne foki ai ki ʻapí, kuo pulia e pasikalá ia.

“Ko e meʻa angamaheni pē e kaihaʻa pasikalá ia ko ia ne ʻeke mai ʻe he polisí pe ʻoku ʻi ai ha meʻa ʻe tokoni ke ʻiloʻi ai e pasikalá. Naʻá ku manatuʻi naʻe fakapipiki ʻe Mōkena ha fakaʻilonga ʻi he kaú ne pehē, ‘ʻOku ou ʻOfa ʻIate Koe.’”

Naʻe toe lotu ʻa Niki. ʻOkú ne pehē, “Ne u kole ke u lava ʻo ako mei he tūkunga ko ʻení.” Naʻá ne heka leva ki he lēlué ʻo fononga atu ki he ofi taha ʻe lavá pea toki telefoni ki hono uaifí ke haʻu ʻo ʻave iá.

Naʻe pehē ʻe Niki, “ʻI he tauʻanga lēlue hokó, ne u fakatokangaʻi atu ʻoku heka hake ha fuʻu tama lahi ʻokú ne tui fakaholomui ha tatā, pea ʻokú ne hiki hake ʻeku pasikalá! Naʻá ku sio atu ki he ‘ʻOku Ou ʻOfa ʻIate Koé’ ʻi he kau e pasikalá, pea ne u ʻilo ko ʻeku pasikalá ia. Naʻá ne tātāaʻi atu e uma ʻo e tangatá.

Naʻá ku fehuʻi ange, ‘ʻOku ou fie ʻeke atu pe naʻá ke maʻu e pasikala ko ʻená mei fē.’ Naʻá ne tali mai, ‘ʻI ha fea he halá.” Ne fakamatalaʻi ange e Niki ne kaihaʻasi ʻene pasikalá. Ne tali ange ʻe he talavoú ʻoku ʻikai ko ha tokotaha kaihaʻa ia pea ʻe lava ke ne toe maʻu ʻene pasikalá.

Naʻe pehē ʻe Niki, “Naʻá ku fakamālō ange ki ai mo talaange te u feinga ke tā ki he kau polisí ke lava ʻo fakatotoloʻi e ‘feá.’ Naʻá ne talamai ko hono hingoá ko Halai peá ne ʻomi hono fika telefoní. Ne u talaange ke ma vahevahe ʻa e mahuʻinga naʻá ne totongí he naʻe kākaaʻi kimaua fakatouʻosi, ne u hifo fiefia mei he lēlué he kuo toe maʻu ʻeku pasikalá.”

Ka ko e kamataʻangá pē ia.

“ʻI heʻeku fieʻiló, naʻá ku tā ai kia Halai he pongipongi hono hokó. Naʻá ne pehē ʻoku lolotonga muimuiʻi ia e he kau polisí. Naʻá ne ʻeke mai pe ʻoku ou loto ke u ʻalu ange mo hoku malí ke mau fai ha meʻa he ʻaho ko iá. Ne u ʻiloʻi naʻá ne feinga ke hoko ko ha kaungāmeʻa.

“Koeʻuhí ko e ʻaho Sāpate, naʻá ku talaange te ma ō ki he lotú ka te ma fiefia ke fakataha mo ia ha taimi kehe. ʻI heʻeku tāpuniʻi e telefoní, ne u fakakaukau ko ha faingamālie ngāue fakafaifekau pau mo mahino ʻeni. Ne u toe tā ki ai ʻo ʻeke ange pe ʻe fie haʻu ki he lotú mo kimaua. Naʻá ne loto ki ai! Naʻá ne ʻalu ki he ngaahi fakatahá kotoa peá ne talamai ʻi heʻene tukú naʻá ne ongoʻi ko e lea fakahangatonu ange ʻa e kau leá pea mo e kau faiakó kiate ia.

ʻOku pehē ʻe Niki, “Ne ʻi ai ha kāinga ʻo Halai ne nofo ʻi ha fonua muli peá ne hiki ki ai hili ha taimi nounou ʻo ʻemau feʻiloakí. Naʻá ne hoko ko homa kaungāmeʻa, pea fakaʻapaʻapaʻi e Siasí, pea naʻe fakapapauʻi ange ʻoku ʻafioʻi ia ʻe heʻene Tamai Hēvaní.”

Talanoa mo e Tokotaha Ngāue Fakatekinikalé

ʻOku pehē ʻe Hena Lahausia ʻo ʻAlesoná, “Hili haʻaku fanongo ʻi ha ʻaho ʻe taha ki ha pōpoaki ʻo e konifelenisi lahí, ne u ongoʻi ne fie maʻú ke u talanoa mo e tokotaha ngāue fakatekinikale ʻi he fale talavaí he falekoloá. Ne pehē mai ʻa e leʻo ʻiate aú, ‘Ko ha tokotaha lele ia. ʻOku fie maʻu ke fakaafeʻi ia ki ha ʻekitivitī ʻa e Siasí.’”

He taimi ne toe fakaʻuli atu ai ʻa Hena ʻi he fale talavaí, naʻá ne fakasio ia, ka naʻe ʻikai ke ne ʻi ai. Naʻe hokohoko atu e ueʻi ʻa e Laumālié.

“Hili ha ngaahi uike siʻi, ne u toe fakaʻuli atu ai pea naʻá ne ʻi ai. ʻI heʻeku ʻamanaki ʻoku nounou e taimi ʻoku ou maʻú, ne u lea hangatonu ki he meʻa ne u tokanga ki aí. Naʻá ku fehuʻi ange, ‘ʻOku ke ʻalu ki he lotú?’ Naʻá ne kiʻi longo ʻi heʻene ʻohovalé peá ne pehē mai leva ʻio. Ne u ʻoange ʻeku kaati pisinisi. Ne u pehē ange ʻi heʻeku fakaʻuli ʻo mavahé, ‘Tā mai ha taimi.’ Ne u fakakaukau, ‘Sai, kuó u fai ʻeku tafaʻakí. He ʻikai te u toe ongoʻi hohaʻa.’”

Naʻá ne ʻohovale ʻi heʻene tā ange he ʻaho hono hokó pea fakafeʻiloaki ange ko Keleki ʻEsilini ia. “Naʻá ne talamai kimui ange, naʻá ne pehē ko ʻeku kole ange ke ma teiti he ʻokú ma fakatou kei talavou mo tāutaha. Ka ne iku ʻo ma talanoa ki he lotú ʻi ha houa ʻe tolu, pea naʻá ne kamata ako ki he Siasí.” ʻI he ʻahó ni, ʻoku ngāue fakafaifekau taimi kakato ʻa ʻEletā ʻEsilini ʻi Monitana, USA.

ʻEke Ange Ki he Tokotaha Ngāue ʻi he ʻEleveitá

Ne ngāue ʻa Lōpeti G. ʻĒlisi koe Siʻi, taʻu 26 ko ha ʻōfisa polisi ʻi ha ʻōfisi Falealea ʻi Uasingatoni, D.C., USA.

ʻOkú ne manatu ʻo pehē, “Ne u fakamoleki ha taimi lahi ke fakalaulauloto ki he meʻa ne u ako ʻo kau kia Sīsuú. Naʻe ʻikai ke ʻalu ʻeku ongomātuʻá ki ha lotu, ka naʻá na tuku ke u ʻalu, pea ne u fiefia ʻi he ʻalu ki he ngaahi siasi lahi ʻe hongofulu tupu.” ʻI heʻene hoko ko ha tokotaha kei talavou mali foʻoú, naʻá ne ongoʻi ʻoku totonu ke papitaiso—ka ʻi he siasi fē?

“Ne hohaʻa hoku laumālié. Naʻá ku fie maʻu ha siasi naʻe tuʻu maʻu ʻi he ngaahi akonaki ʻa Kalaisí. Ne pehē ʻe he kakaí ko e siasi kotoa pē ko e siasi ʻo e ʻEikí, ka naʻe ikai te nau momou ke pehē ʻoku hala e siasi ʻe tahá. Naʻá ku lotu, ‘ʻOku ou fie papitaiso, ka ʻoku ʻikai ke u ʻilo ʻa e siasi ke kau ki aí.’”

ʻI heʻeku manatu ne folofola ʻa Sīsū ʻo pehē, “Kole, pea ʻe foaki ia kiate kimoutolu” (Mātiu 7:7), ne kei tautapa pē ʻa Lōpeti. ʻI ha ʻaho ʻe taha, lolotonga ʻene ʻi he ngāué, ne toe ongoʻi hohaʻa ʻa Lōpeti pea kamata ke tangi.

“Naʻá ku ongoʻi manavahē pea naʻe ʻikai ke u ʻilo pe naʻe tonu pe hala ʻa ʻeku ngaahi fakakaukaú. Pea naʻá ku maʻu ha ongo nonga. Naʻá ku lue atu ki ha tokotaha ngāue he ʻeleveitá ʻo ʻikai ke u ʻiloʻi pe ko e hā ne u fai ia, pea fehuʻi ange, ‘ko e hā e siasi ʻokú ke kau ki aí?’”

Ko e tokotaha ngāue he ʻeleveitā ko Nōmani Mekisifila, ko ha tokotaha ʻosi ngāue fakafaifekau ne ako ʻi he ʻUnivēsiti Siaositauní.

“Naʻá ne sio hake mei ha ngaahi tohi. Naʻe lava ke u tala naʻá ne ʻohovale. Naʻá ne pehē mai, ‘Ko e Māmonga au. He ko e hā hono ʻuhingá?

“Naʻá ku pehē ange, ‘“Oku ou fie papitaiso, ka ʻoku ʻikai ke u ʻilo pe ko e fē ʻa e siasi ke kau ki aí.’

‘Naʻá ne fehuʻi ange, ‘Ko e hā ʻokú ke tui ki aí?’

“‘Sīsū Kalaisí,’ko e tali ia naʻá ku fai ʻi he loto vēkeveke.

“Naʻá ne fehuʻi ange, ‘ʻE lava ke u fakamatala kiate koe kau ki hoku Siasí, ʻa ia ko e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní?’ʻI heʻene talamai kuo toe fakafoki mai ki he māmaní ʻa e Siasi ʻo Kalaisí, naʻá ku ʻilo kuo tali ʻa ʻeku ngaahi lotú. Ko e faʻahinga ongo fakaʻofoʻofa naʻá ku ongoʻí.”

Ko e taʻu 1977 ia. ʻI he ʻaho ní, kuo hoko ʻa Misa mo Sisitā ʻĒlisi ko ha mēmipa ʻo e Siasí ʻi Veisinia, USA.

Falala ki he ʻEikí

Naʻe pehē ʻe ʻEletā Tāleni H. ʻOakesi ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, “ko e taimi ʻoku tau tuʻu ai ko e ‘kau fakamoʻoni ʻo e ʻOtuá ʻi he taimi kotoa pē pea ʻi he meʻa kotoa pē’ (Mōsaia 18:9), ʻe fakafaingamālieʻi ʻe he ʻEikí ha ngaahi founga ke tau ʻʻilo mo maʻu ʻa e ngaahi fetuʻutaki lelei mo kinautolu ʻoku nau fekumí. ʻE hoko ʻeni ʻi he taimi ʻoku tau fekumi ki he fakahinohinó mo e taimi ʻoku tau ngāue ai ʻi he ʻofa moʻoni mo e faka-Kalaisí ki he niʻihi kehé.”2

ʻE tui kotoa ʻa Niki, ʻAna, Keleki, Lōpeti, mo Nōmani ʻoku moʻoni e meʻa naʻá ne lea ʻakí.

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Thomas S. Monson, “Talitali Lelei Kimoutolu ki he Konifelenisí,” Liahona, Nōvema 2013, 4.

  2. Dallin H. Oaks, “Sharing the Gospel,” Liahona, Jan. 2002, 9.

  3. Russell M. Nelson, “ʻEke ki he Kau Faifekaú! Te nau Lava ʻo Tokoniʻi Koe!” Liahona, Nōvema 2012, 18–21.