2020
Ko Ha Talaʻofa ʻo e Fakamoʻuí mo e Silá
ʻAokosi 2020


Ko Ha Talaʻofa ʻo e Fakamoʻuí mo e Silá

Fakafou ʻi he tui faivelenga ki he ongoongoleleí mo e fekumi ki heʻema ngaahi kuí, ne tāpuekina au mo ʻeku faʻeé ʻi ha ngaahi founga ne ʻikai ke ma teitei fakakaukau ki ai.

ʻĪmisi
family standing in front of temple

Tā Fakatātaaʻi ʻe Stephanie Hock

Talu mei hono papitaiso aú, kuó u saiʻia ʻi he hisitōlia fakafāmilí mo e ngāue fakatemipalé. Ne u saiʻia tahá he foʻi fakakaukau ʻo e sila ki hoku fāmilí ʻo taʻengatá, ka naʻe ʻikai ke u fakakaukau ʻe teitei hoko ʻeni he naʻe fefaʻuhi ha kau mēmipa tokolahi ʻo hoku fāmilí, kau ai ʻeku tamaí, mo e maʻunimā ʻe he kava mālohí.

Ne u tupu hake ʻi he ʻātakai ko iá, ka naʻe tokoni ʻa e akonaki lelei ʻa siʻeku faʻeé ke u fili ai ke ʻoua naʻá ku muimui he hala ko iá. Naʻá ne papitaiso hili ha taʻu ʻe taha ʻeku papitaisó.

ʻI hoku taʻu 18, ne u fili ke ngāue fakafaifekau pea ne u maʻu ha uiuiʻi ke ngāue ʻi ʻAlesona, USA. Ko e taha ʻeni ʻo e ngaahi aʻusia lelei taha ʻi heʻeku moʻuí. ʻI heʻeku foki ki ʻapí, ne u ʻiloʻi ai ne fuʻu kovi ʻaupito ʻa e maʻunimā ʻa ʻeku tamaí. ʻOku ou manatuʻi ʻa ʻeku fehuʻia pe naʻe teitei ʻaonga nai ʻeku ngāué kapau ne kovi ʻaupito ʻa e tūkunga ʻi ʻapí he taimí ni.

Lolotonga e konifelenisi lahi ʻo ʻEpeleli 2018, ne u fanongo ki he pehē ʻe ʻEletā Teili G. Lenilani ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, “ʻI hoʻo … ʻilo, tānaki, mo fehokotaki mo ho fāmilí … te ke maʻu e fakamoʻuí ki he meʻa ʻoku fie maʻu ke fakamoʻuí.”1

Ne hokohoko atu ʻeku faʻeé ke lotu, lau e folofolá, mo fekumi ki ha ueʻi fakalaumālie ke tokoniʻi ʻeku tamaí. Ne faifai peá ne fakalotoʻi [ʻa ʻeku tamaí] ke kumi ha tokoni. Naʻe hū [ʻa ʻeku tamaí] ki ha fale faiʻanga faitoʻo ʻi ha māhina ʻe hiva. Ne mau lava ʻo ʻaʻahi kiate ia tuʻo taha pē he māhina. Naʻe ʻikai faingofua ia, tautautefito ʻi he kamataʻangá, ka ʻi he ʻosi atu ha ngaahi māhina ne u hokohoko atu mo ʻeku faʻeé ʻi he tui faivelenga ki he ongoongoleleí mo fekumi ki heʻema ngaahi kuí. ʻI heʻema fai iá, ne tāpuekina ai kimaua ʻi he ngaahi founga ne ʻikai ke ma fakakaukau ki ai.

Hili e faitoʻo ʻa ʻeku tamaí, naʻá ne foki mai ki ʻapi pea kuo teʻeki ke ne toe maʻu kava mālohi talu mei ai. Naʻá ne talanoa mo e ongo faifekaú ka naʻe ʻikai ke ne mateuteu ke līʻoa ki he ongoongoleleí. Naʻe fokotuʻu mai heʻeku faʻeé ke mau ō ki he kelekele ʻo e temipalé ke ongoʻi ai e Laumālié.

Hili ha taimi nounou mei ai, ne ueʻi fakalaumālie ʻa e ongo faifekaú ke na afe mai homau ʻapí ke ʻaʻahi ki heʻeku tamaí. Naʻe vahevahe ange [heʻeku tamaí] kiate kinaua ʻa ʻene fakaʻamu ke papitaisó. ʻI he efiafi ko iá, ne vahevahe mai heʻeku tamaí mo ʻeku faʻeé ʻa e ongoongo fakafiefiá kiate au.

Kuo fakahoko ʻe he ʻEikí ʻa ʻEne talaʻofá. Ko e meʻa ko ia ne fie maʻu ke fakamoʻuí naʻe fakamoʻui ia. Naʻe fakamoʻui ʻa ʻeku tamaí mei heʻene maʻunimaá, pea naʻe fakamoʻui ʻa ʻeku ngaahi veiveiuá ʻaki ha tui ne fakafoʻou. ʻOku teuteu homau fāmilí he taimí ni ke sila.

Maʻuʻanga Fakamatala

  1. Dale G. Renlund, “Hisitōlia Fakafāmilí mo e Ngāue Fakatemipalé: Silá mo e Fakamoʻuí,” Liahona, Mē 2018, 49.