2020
Ko e Sengai Lelei Taha ʻi Samaiká
ʻAokosi 2020


Ko e Sengai Lelei Taha ʻi Samaiká

ʻĪmisi
The Biggest Slingshot in Jamaica

Naʻe fakahanga ʻe Tonaveni ʻene sengaí ki he ngeʻesi kapa supo ʻi ʻolunga he tungaʻiʻakaú.

Naʻá ne fusiʻi mai ke mafao ʻa e leta ʻo e sengaí.

Ne fehuʻi ange ʻe hono tuofefine siʻisiʻi ko Taná, “Ko e hā ho meʻa ʻoku faí?”

Naʻá ne pehē ange, “Sio heni!”

Tau!

Ne mapuna e laʻi letá ʻi hono tukuange ʻe Tonavení, pea punakaki ai e foʻi maká he ʻeá. Ne ngahaha mai e ʻū laʻiʻakau ʻi he fuʻu ʻakau he tafaʻakí. Ka naʻe ʻikai pē ha ngaue ʻa e ngeʻesi kapá ia. Naʻe faʻo ʻe Tonaveni ʻa e sengaí ki hono kato muí. Kuo hala ʻene faná. Ko hono tuʻo uá!

Ne maleʻei e ʻulu ʻo Taná ki he tafaʻakí. “Ko e hā e meʻa ʻoku totonu ke u sio ki aí?”

Ne pehē ange ʻe Tonaveni, “ʻIkai ke ai ha meʻa ia. Haʻu ā. Ta ʻalu ki ʻapi.” Naʻá na kamata lue leva ki fale.

Ne ʻakahi ʻe Tonaveni ha vaʻakau mei hono halá. Ne tatau ai pē pe ko e hā e lahi ʻo ʻene feingá, naʻe ʻikai pē tonu ʻene fakaʻaongaʻi e sengai ʻa Tetí. Pea naʻá ne ʻofa lahi he meʻa ko iá! Naʻá ne saiʻia maʻu pē hono fakaʻaongaʻi ʻi he taimi ne folau ai ʻa Teti he ngāué, hangē ko e taimi ní. Naʻe tokoni ia ke ne ongoʻi ofi ai kia Teti ʻi he taimi naʻe ʻikai ke ne lava ai ʻo sio kiate iá.

Naʻá ne toʻo hake ʻa e sengaí mei hono kató peá ne vilovilohi māmālie ia ʻi hono nimá. Kuo fuoloa pē molemole ʻa e vaʻakau naʻe petepeté. Naʻe ngaohi ʻe Teti ʻa e sengaí mei ha vaʻa ʻakau mālohi peá ne fakaʻaongaʻi ia ʻi ha ngaahi taʻu lahi kimuʻa peá ne foaki ia maʻa Tonavení.

Naʻe tuhu ʻa Teti ki he kapa supó he ʻaho ko iá. “Ko e taimi te ke tokanga aí, ʻe lava ke hoko ha ngaahi meʻa fakaofo.” Ne kei manatuʻi pē ʻe Tonaveni ʻa e meʻa ne hoko aí. Naʻe fakahanga ʻe Teti ʻa e sengaí peá ne fanaʻi ʻo tau ʻi he kapa supó. Naʻe tuʻo taha pē! Naʻá ne ʻai ke ʻasi faingofua ia. Naʻe ʻofa lahi ʻa Tonaveni kiate ia.

Naʻá ne kei fakakaukau pē kia Teti ʻi heʻene tō ʻo mohe he pō ko iá.

ʻI he pongipongi hono hokó, naʻe toʻo ʻe Tonaveni ʻene sengaí ki he ʻuluʻakau naʻá ne saiʻia taha aí ke ne toe feinga pē.

“Tokanga …” ko e lea ia ʻa Tonaveni ʻi heʻene siofi e kapa ʻi he tungaʻi ʻakaú. Naʻá ne hili ha kiʻi foʻi maka ʻe taha ki he sengaí pea fusiʻi ia ke mafao.

Naʻe fakakaukau ʻa Tonaveni, ʻoku toutou feinga pē ʻa Teti, ʻo aʻu pē ki he taimi ʻoku ʻikai ke ola lelei aí.

Naʻe feinga ʻa Tonaveni ke ʻoua te ne fakakaukau ki he taimi kotoa pē naʻá ne fana hala ai kimuʻá. Naʻe kuikui hono mata ʻe taha, ʻi he founga ne akoʻi ange ʻe Tetí. Naʻá ne fuʻu tokanga ʻaupito. Naʻe ʻikai ke toe sio ʻa Tonaveni ki ha toe meʻa kehe ka ko e kapa supo kulokulá pē.

ʻI heʻene fakamanava lōloá, naʻá ne tukuange leva.

Tau!

PAKIHI!

Naʻe pete e mata ʻo Tonavení ʻi heʻene ʻohovale ʻi he punakaki ʻa e kapá mei he tungaʻi ʻakaú. Naʻá ne pehē, “Kuo lava! ʻOua!”

ʻI he pō ko iá, ne tangutu ʻa Tonaveni ʻi he tafaʻaki ʻo Mamí ʻi he hili ʻa e kai efiafí. Naʻá ne toʻo hake ʻa e sengaí.

Naʻá ne mamali mo pehē ange, “Kuo faifai peá u lava ʻo fanaʻi e kapá he ʻahó ni.”

“Tō atu!” Ko e tali ange ia ʻa Mamí.

Naʻe pehē ange ʻe Tonaveni, “ʻOkú ke ʻilo, ʻoku ou tui ko e sengai ko ʻení ko e meʻa ia ʻoku ou saiʻia taha ai ʻi he foʻi māmaní.”

“ʻIo?” Ko fehuʻi ange ia ʻa Mamí.

“ʻIo. He naʻe tokoni ia ke u fakakaukau kia Teti mo ongoʻi vāofi mo ia.”

Naʻe malimali ʻa Mami. “ʻOku ou tui ʻe fiefia he ʻilo ʻokú ke ongoʻi peheé. Pea ʻokú ke ʻilo ha meʻa? ʻE foki mai ʻa Teti ʻi he ʻosi pē ha ʻaho ʻe tolu. Te ke lava ʻo fakaʻaliʻali ange hoʻo taukei foʻoú.”

Ne ʻikai ke faʻa tatali ʻa Tonaveni! Naʻá ne pehē ange, “ʻOku ʻi ai haʻaku fakakaukau.”

Naʻá ne lele ke fakasio ʻa Tana. Te ne lava ʻo akoʻi ia ke fakaʻaongaʻi ʻa e sengaí ʻi he founga tatau ne akoʻi ai ia ʻe Tetí!

Naʻá ne pehē ange, “ʻE Tana. ʻOkú ke fie poto hono fakaʻaongaʻi e sengai lelei taha ʻi Samaiká?” ●

Ko e taimi te ke tokanga aí, ʻe lava ke hoko ha ngaahi meʻa fakaofo.