Hisitōlia ʻo e Siasí
39 Ko ha Kuonga Foʻou


“Ko ha Kuonga Foʻou,” Kau Māʻoniʻoní: Ko e Talanoa ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisí ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní, Vōliume 3, Laka Atu ʻi he Loto-toʻa, Anga Fakaʻeiʻeiki, mo Tauʻatāina, 1893–1955 (2022)

Vahe 39: “Ko ha Kuonga Foʻou”

Vahe 39

Ko ha Kuonga Foʻou

ʻĪmisi
Temipale Suisalaní

ʻI he ʻaho Tūsite, 6 ʻo Sepitema 1955, naʻe heka lēlue ai ʻa Helekā Meia ki Pealini Hihifo. Naʻá ne toki ʻilo mo ha kau mēmipa kehe ʻo e Kolo Niupelenitenipeikí ʻe haʻu ʻa e Kuaea Tāpanekalé ki kolo ke fai ha koniseti. Kuo folaua ʻe he kuaeá ʻa ʻIulope talu mei he vaeua-ʻanga-mālie ʻo ʻAokosí, ʻo nau fakaʻaliʻali ʻi he ngaahi koló mei Kalasikou ki Koupeniheikeni kimuʻa pea fakatapui e Temipale Suisalaní. Ko e ngāue mahuʻinga taha ia ʻa e kuaeá talu mei heʻenau ʻi he Fakaʻaliʻali ʻa Māmani ʻi Sikākoú ʻi he taʻu ʻe onongofulu kimuʻá. Ki ha niʻihi tokolahi ne lava atu ki he konisetí, naʻe hoko ʻenau fanongo ki he hiva ʻa e kuaeá ko ha aʻusia maʻongoʻonga ki heʻenau moʻuí.1

Naʻe ngali taʻeʻaonga ke folau ha kau mēmipa ʻe toko 350 tupu ʻo e kuaeá ʻi he funga ʻōsení, ka naʻe tui ʻa Palesiteni Tēvita O. Makei kuo taimi ke fakaʻaliʻali e kuaeá ʻo fakalaka atu ʻi ʻAmelika Tokelau. Naʻá ne pehē ʻi he taimi ne fanongonongo ai e ngaahi palaní, “ʻOku ʻikai ha mālohi lahi ange ki he ngāue fakafaifekaú ka ko e Kuaea Tāpanekalé.”2

Ko ʻenau folau holo ʻo fakaʻaliʻalí ko e ola ia ʻo ha ngāue, teuteu, mo ha lotu lahi, ka naʻe tautefito e fakaofo e ʻasi ʻa e kuaeá ki he taimi ne nau ʻi Pealini Hihifo aí. Naʻe fakahoko ha ngaahi alea tuʻunga māʻolunga ʻi he vahaʻa ʻo e ʻIunaiteti Siteití mo e Sovieti ʻIunioní ke fakaʻatā ha kulupu tokolahi pehē ʻo e kau ʻAmeliká ke fou atu ʻi he Lepupelika Fakatemokalati ʻo Siamané ki he konga fakahihifo ʻo e koló.3

ʻI he fanongo pē ʻa Helekā mo e Kāingalotu Siamane Hahake kehé fekauʻaki mo e ʻaʻahi mai ʻa e kuaeá, ne nau feinga leva pea maʻu ha ngofua ke fononga ki Pealini Hihifo. Neongo naʻe hiva ʻa e kuaeá maʻá ha haʻofanga naʻe totongi ʻi he efiafí, ka te ne toe fai foki ha “koniseti fakaangaanga” taʻetotongi ʻi he taimi ʻahó maʻá e kakai ʻo e kau kumi hūfanga LFS mo Siamane Hahaké ʻa ia kuo nau nofo ʻeni ʻi Siamane Hihifó. Naʻe ʻikai maʻu ʻe he fāmili Meiá ha paʻanga feʻunga, ka naʻe maʻu pē ha paʻanga feʻunga mei he pisinisi taumātaʻu ʻa Ketí mo e ngāue ʻa Helekā ko ha faiako kinitakātení ke folau atu toko taha ai pē ʻa Helekā ki Pealini Hihifo mo fakatau ha tikite ki he koniseti efiafí.4

ʻI he tūʻuta e lēlue ʻa Helekaá ki Pealini Hihifó, naʻá ne mavahe mei he tauʻanga lēlué ʻo fononga ki he malaʻe sipoti ʻataʻatā ko Sonipeikí ki he koniseti hoʻatā taʻetotongí. Naʻe meimei fonu e fale fakatahaʻangá ʻi he kakaí, ka naʻe lava ke ne maʻu ha nofoʻanga ofi ki he siteisí.

Naʻe lahi ha ngaahi efiafi naʻe haʻohaʻo takai ai ʻa Helekā, Keti mo ʻena fānaú ʻi he letioó ʻo fanongo ki he ngaahi fakamafola ʻa e Kuaea Tāpanekalé. Koeʻuhí naʻe haʻu e polokalamá mei he ʻIunaiteti Siteití, naʻe tukuhifo pē ʻe he fāmilí e letioó ke leʻosiʻi koeʻuhí ke ʻoua naʻa fanongo mai ha taha mei he halá ki he fasí pea lipooti kinautolu. Ka ʻi he ʻaho ní, naʻá ne lava ʻo fakafanongo taʻe ilifia, ʻo tuku ke ʻākilotoa ia ʻe he ngaahi lea ʻo e hivá.5

Naʻe kamata ʻaki ʻe he kuaeá ha foʻi hiva mei ha kau faʻu hiva ʻiloa ʻi Siamane ko Pasi, Haniteli mo Peitōveni. Naʻe liliu leva e konisetí ki he ngaahi himi ʻofeina ʻa e Siasí ko e “ʻE Tamai ʻi Hēvani ē” mo e “Haʻu Kāinga ʻOua Manavahē.” Naʻe ʻikai mahino kia Helekā e fakalea faka-Pilitānia ʻo e ngaahi himí, ka ʻi he ongo fakafiefia e leʻo ʻo e kau hivá, naʻe māfana hono lotó.

Naʻe fakatokangaʻi ʻe Helekā, ko hono kakaí ʻeni, kuo nau omi mei ha feituʻu mamaʻo.6

Hili ha ngaahi houa siʻi mei ai, naʻá ne foki ki he holó ki he koniseti efiafi ʻa e kuaeá. ʻI he taimi ko ʻení naʻe ʻosi nofoʻi ʻe he Kāingalotu Siamane Hihifó, kau ngāue fakakautau ʻAmeliká, mo e kau ʻōfisa fakapuleʻangá ha konga lahi ʻo e ngaahi nofoʻanga ʻi he holó. Naʻe lekooti e konisetí koeʻuhí ke lava ʻe he Letiō ʻIulope Tauʻatāiná, ko ha kautaha letiō naʻe fakalele ʻe ʻAmelika ʻi Siamane Hihifo, ʻo fakamafola ia ki he kakai ʻoku nofo ʻi he LFS, Sekisolovākia, Pōlani, mo e ngaahi fonua fakakominiusi kehe ʻi he lotoloto mo e fakahahake ʻo ʻIulopé.7

Naʻe toe fiefia ʻa Helekā ʻi heʻene fanongo ki he hivá. Naʻe ʻōʻōfaki ia ʻe he Laumālie ʻo e ʻEikí, pea naʻe ʻikai ke ne lava mo kinautolu ne nau tangutú ʻo taʻotaʻofi honau loʻimatá. Naʻe hangē ia ko hēvani ʻi māmaní.

Hili e konisetí, naʻe hū mai e kuaeá ki tuʻa mei he holó ʻo kamata heka ki heʻenau pasí. Naʻe muimui atu ʻa Helekā mo ha kulupu ʻo ha Kāingalotu Siamane ʻiate kinautolu ki tuʻa mo hivaʻi ʻa e “ʻOku ʻa e ʻOtuá Kitaua.” Ne nau taʻataʻalo ʻaki ha ngaahi holoholo ʻi he ʻeá kae ʻoua kuo puli atu e pasi fakaʻosí.8


Hili ha ngaahi ʻaho siʻi mei ai, ʻi he Sāpate ko hono 11 ʻo Sepitema 1955, naʻe afe atu ʻa Palesiteni Makei ki ha tauʻanga meʻalele tokolahi ʻi he tuʻakolo ʻo Peeni, Suisalaní. ʻI he ngaahi taʻu lahi kuo hilí, kuó ne muimuiʻi e fakalakalaka ʻo e ongo temipale ʻIulopé mei he mamaʻó. Naʻá ne toki tanupou kimuí ni mai ʻa e temipale ʻi Lonitoní. Pea ʻi he ʻaho ní kuó ne tūʻuta mai ke fakatapui ʻa e Temipale Suisalani ne toki ʻosi hono langa foʻoú.9

Ko ha momeniti fakafiefia ia kia Palesiteni Makei. Kuo laui toʻu tangata e hoko ʻa ʻIulope ko ha maʻuʻanga mālohi ki he Siasí. Naʻe fāʻeleʻi fakatouʻosi e ongomātuʻa ʻa e palōfitá ʻi ʻIulope. Naʻe kau e fāmili ʻo ʻene tamaí ki he Siasí ʻi Sikotilani, pea naʻe kau e fāmili ʻo ʻene faʻeé ʻi he kau fuofua ului ʻi Uēlesí. ʻI he taimi ní, he ʻikai toe kolosi e Kāingalotu ʻi ʻIulopé ʻi ha tahi ke fiefia ʻi he ngaahi tāpuaki ʻo e temipalé, ʻo hangē ko ʻene ongomātuʻá mo e ngaahi kuí.10

Ne tō ʻa e ʻuhá ʻi Peeni ʻi ha ngaahi ʻaho. Ka ʻi he pongipongi ní, naʻe talitali lelei ʻe he langi lanu puluú mo e laʻaá ʻa Palesiteni Makei. Naʻe ʻasi lelei e sīpinga faingofua mo fakaonopooni ʻo e temipalé ki tuʻá ʻi ha ʻuluʻakau lanu mata mei mui. Naʻe lanu kilimi ʻa e falé, mo ha ngaahi ʻotu pou hinehina mo ha ngaahi matapā sioʻata māʻolunga naʻe tuʻu teuteu ʻi he ngaahi tafaʻakí. Naʻe ʻi ai ha foʻi taua ne tuʻu ʻi ʻolunga ʻi ha fakavaʻe hinehina ʻo kaekaea māʻolunga hake ʻi he matapā muʻá. Pea mei he mamaʻó, ne ʻasi lelei mei he kelekele ʻo e temipalé ʻa e ʻOtu Moʻunga Sulá mo e ʻOtu Moʻunga Suisalani fakaʻeiʻeikí.11

ʻI he hū ʻa Palesiteni Makei ki he temipalé, naʻá ne fakalaka atu ʻi ha ngaahi mataʻitohi lalahi ʻi ʻolunga he matapaá. Naʻe tohi faka-Siamane e pōpoakí, Das Haus des Herrn. Ko e Fale ʻo e ʻEikí. Ko e fuofua taimi ʻeni ke ʻasi ai e ngaahi leá ʻi ha temipale ʻo e Siasí ʻi ha lea fakafonua kehe mei he lea faka-Pilitāniá.12

Hili ha ngaahi miniti siʻi mei ai, ʻi he hoko ʻa e hongofulú, naʻe tuʻu e palōfitá ʻi ha tuʻunga malanga ʻi he loki fakatahaʻanga ʻo e fungavaka hono tolú. Naʻe mamata ki ai ha kakai ʻe toko onongeau nai, ko e tokolahi tahá naʻe ʻo e kau mēmipa ia ʻo e Kuaea Tāpanekalé. Naʻe tangutu ha kakai ʻe toko hivangeau kehe ʻi he ngaahi loki kehe ʻi he temipalé lolotonga ʻenau fanongo ki he ngaahi fakatahá ʻi he ngaahi meʻa fakaongo leʻolahí.13

Hili ha hiva ʻa e kuaeá mo ha lotu, naʻe talitali lelei ʻe Palesiteni Makei ʻa kinautolu kotoa pē naʻe ʻi aí peá ne pehē naʻe ʻi ai ʻa e laumālie ʻo e kau palesiteni kimuʻa ʻo e Siasí. Naʻá ne pehē naʻe kau ʻiate kinautolu ʻa Siosefa F. Sāmita, ʻa ia naʻá ne kikiteʻi ʻi Peeni ʻi ha vaeuaʻi senituli ʻe taha kimuʻa ʻo pehē ʻe langa e ngaahi temipalé ʻi ha ʻaho ʻi he ngaahi fonua he funga ʻo e māmaní.14

Naʻe hoko atu ai ʻa Samuela Pulingiheesi, ʻa ia naʻe toki uiuiʻi ko e palesiteni ʻo e Temipale Suisalaní. Naʻá ne manatu ki he faingataʻa hono kumi ʻo e kelekelé mo fakamoʻoni ki he fakahinohino ʻa e ʻEikí ʻi hono kumi ʻo e feituʻu lolotongá.15

Naʻe hoko atu ai ʻa ʻAposetolo ʻEselā Tafu Penisoni. Naʻá ne fakamatala ki he haʻofangá fekauʻaki mo ʻene kui fefine ʻi he tafaʻaki ʻene tangataʻeikí, Lūʻisa Peilifi, ʻa ia naʻe kau ʻene mātuʻá ki he Siasí ʻi Suisalani ʻi he 1850 tupú peá na hikifonua ki ʻIutā. ʻI he kei tupu hake ʻa ʻEselā ko ha talavou ʻi ʻAitahoó, naʻá ne fakafanongo ki hono fakamatala ʻe heʻene kui fefiné ʻa hono fakaului hono fāmilí mo ʻene ʻofa ki he fonua motuʻá.

Naʻe pehē ange ʻe he ʻaposetoló, “ʻOku ou fakapapauʻi atu, naʻá ku ʻofa ʻi Suisalani kimuʻa ʻaupito ia peá u toki sio aí.”

Naʻe manatu leva ʻa ʻEletā Penisoni ki heʻene ngāue fakafaifekau ki he Kāingalotu ʻi ʻIulopé hili e Tau Lahi ʻa Māmani hono Uá. Naʻá ne pehē naʻe ʻalu ki Viena mo Seliueiki. Pea naʻá ne manatuʻi lelei e angaʻofa ʻa e kau ʻōfisa fakapuleʻanga ʻo Suisalaní ʻa ia naʻa nau tokoni ki he Siasí ʻi hono tufaki e tokoní.16

Hili e tangutu hifo ʻa ʻEletā Penisoní, naʻe foki leva ʻa Palesiteni Makei ki he tuʻunga malangá ke fakatapui e fale ʻo e ʻEikí. Naʻá ne lotu ʻo pehē, “ʻE ʻOtua, ko ʻemau Tamai Taʻengatá. ʻI he polokalama toputapu ko ʻeni ʻo hono fakakakato mo fakatapui e fuofua temipale ke langa ʻe he Siasí ʻi ʻIulopé, ʻoku mau ʻohake ai homau lotó mo hiki hake homau leʻó ki he ʻAfioná ʻi he fakafetaʻi mo e houngaʻia.” Naʻá ne fakafetaʻi ki he ʻEikí koeʻuhí ko e ongoongolelei kuo fakafoki maí, ki he fakahā fakaonopōní, pea ki he kakai Suisalaní, ʻa ia kuo nau fakaʻapaʻapaʻi ʻi ha ngaahi senituli lahi e totonu ke moihū ʻo fakatatau mo honau konisēnisí.

Lolotonga e lotu ʻa e palōfitá, ne hangē naʻá ne mafasia ʻi he taʻe tui ʻa e kakai ʻi he ngaahi fonua ʻoku teʻeki lava he taimi ko iá ke malangaʻi ai e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí. Naʻá ne tautapa ʻo pehē, “Tāpuakiʻi e kau taki ʻo e ngaahi puleʻangá koeʻuhí ke ʻataʻatā honau lotó mei he tāufehiʻá, huʻuhuʻú, fakaʻapeé kae fakafonu ʻaki ha holi ki he melinó mo e māʻoniʻoní.”

Naʻe fakaʻosi ʻe Palesiteni Makei e fakataha fakatapui pongipongí ʻaki ʻene tataki e fakatahaʻangá ʻi he Kalanga Hosaná.17 Lolotonga e ouaú, naʻá ne kole kia ʻEuani Hāpeleti, ko ha tokotaha hiva solo kei talavou mei he Kuaea Tāpanekalé, ke tuʻu ʻo hiva, ʻa ia naʻe kau ʻene kui fefine Siamané ʻi he fuofua kau mēmipa ʻo e Kolo Sinisinatí.

Naʻe talitali fiefia ʻaupito ʻa ʻEuani mo e kuaeá ʻi he feituʻu kotoa pē ne nau hiva ai ʻi ʻIulopé. Ka ʻi das Haus des Herrn, naʻe ʻi ai ha ongo ʻaʻapa moʻoni naʻe nofoʻia ʻi he lokí. Naʻá ne hiva ʻo pehē, “Tāpuakiʻi ʻa e falé ni.”

Tāpuakiʻi e kakai ʻi loto hení

Tauhi kinautolu ke nau maʻa mo ʻatā mei he angahalá

Tāpuakiʻi kimautolu kotoa koeʻuhí ke mau lava

ʻO taau ʻe ʻEiki ke nofo mo koe.18


ʻI he Tuʻapulelulu hono hokó, naʻe hū ai ʻa Sini Sālia ki he Temipale Suisalaní ke ʻalu ki he fakatahaʻanga fakaʻosi ʻo e ngaahi fakatahaʻanga fakatapui ʻe hivá. Naʻe nofo takai ʻia Sini ʻa hono kaungā Kāingalotu mei he Misiona Falaniseé, ʻo kau ai ʻa Lioni mo Kelea Fāsia, pea naʻá ne ongoʻi lāngilangiʻia ke ʻi he fale ʻo e ʻEikí, ʻo kau ʻi he kakai ʻIulope ʻe vavé ni haʻanau fakahoko ha ngaahi fuakava taʻengatá.19

Naʻe lea ʻa Palesiteni Makei, ʻo hangē ko ia naʻá ne fai ʻi he ngaahi fakatahaʻanga takitaha kimuʻá. Naʻe ongoʻi ʻe Sini ha fehokotaki makehe ki he palōfitá, ʻa ia naʻá ne fetaulaki mo ia ʻi ha konifelenisi ʻi Pālesi lolotonga ʻene ʻaʻahi ki ʻIulope ʻi he 1952. Ko e taʻu pē ʻeni ʻe taha ʻene kau ki he Siasí, pea naʻá ne kei ongoʻi pē ʻa e mamahi hono fakafisingaʻi ia ʻe heʻene ongomātuʻá. Naʻe kiʻi tuʻu ʻa Palesiteni Makei ʻo fehuʻi ange fekauʻaki mo hono papitaisó pea kuo fēfē ʻene moʻuí talu mei ai. Naʻe ʻikai ke lulululu pē mo ia, ka naʻá ne fāʻofua faka-kuitangata kiate ia, ʻo tokoni ke tekeʻi ʻene loto veiveiuá.20

ʻI hono talitali lelei ʻe Palesiteni Makei e Kāingalotu ʻo e Misiona Falaniseé ki he temipalé, naʻe fakatonu lea kiate ia ʻa Lōpeti Saimone, ko ha mēmipa Suisalani fuoloa ʻo e Siasí ʻa ia naʻe ngāue ʻi he kau palesitenisī fakamisioná. Naʻe talaange ʻe he palōfitá ki he Kāingalotú, “ʻOku fakaʻilongaʻi ʻe he fakatapui ko ʻení ha ʻēpoki foʻou ʻi he hisitōlia ʻo e Siasí. ʻI ha ngaahi founga lahi ʻoku kamata heni ha kuonga foʻou.”21

Naʻá ne lea leva kiate kinautolu ʻe vavé ni pē haʻanau maʻu e ngaahi ouau ʻinisitolí mo e ʻenitaumení. Naʻá ne fie maʻu ke nau mateuteu ke mahino kiate kinautolu e ngaahi tefitoʻi moʻoni maʻongoʻonga ʻo e moʻuí ʻoku maʻu ʻi he aʻusia he temipalé.

Naʻá ne pehē, “ʻOku hangē ʻa e mamata pe fakakaukauloto ki he nāunau ʻo e ngāue fakatemipalé ko hano maʻu ha fakamoʻoni ki he faka-ʻOtua ʻo e ngāue ʻa Kalaisí. ʻOku hoko vave ki ha niʻihi ʻa e nāunau ʻo e moʻoni ʻo e ongoongolelei kuo fakafoki maí. Ka ki ha niʻihi, ʻoku hoko māmālie ia kae moʻoni.22

Naʻe fakataimi-tēpileʻi e ngaahi fuofua sēsini ʻenitaumeni ʻi he Temipale Suisalaní ke kamata ʻi he uike hono hokó. Ka ʻi he hili hono ʻilo ʻe Palesiteni Makei e tokolahi ʻo e Kāingalotu naʻe fie maʻu ke nau foki ki honau ngaahi fonua tupuʻangá kimuʻa aí, naʻá ne kole ange kia Kōtoni B. Hingikelī pe ʻe lava ʻene timí ʻo ngāue ʻi he pō ko iá ke teuteuʻi e temipalé ki he ngāue faka-ʻenitaumení ʻi he pongipongi Falaité.23

ʻI he hoʻatā Falaité, naʻe foki ʻa Sini ki he temipalé mo ha Kāingalotu lea faka-Falanisē kehe. Ko e fuofua sēsini ʻenitaumeni ʻeni ʻe ua ʻo e ʻahó naʻe fai ia ʻi he lea faka-Siamané, pea koeʻuhí ko ha aʻusia foʻou ʻa e ʻenitaumení ki he tokolahi taha ʻo kinautolu ne kau atú, naʻe fuoloa ange e meʻa kotoa pē ʻi he taimi ne nau ʻamanaki ki aí. ʻI he taimi ne kamata ai e sēsini faka-Falaniseé, kuo ʻosi tō e laʻaá, pea naʻe ʻi ai mo ha ngaahi sēsini ʻi he ngaahi lea fakafonua kehé ke hoko mai.24

Hili e fanongo ʻa Sini mo ha Kāingalotu Falanisē kehe ki he lea ʻa e ʻaposetoko ko Sipenisā W. Kimipoló ʻi ha fakataha makehe ʻi he falelotu ʻo e temipalé, ne nau kau atu ki ha ngaahi ouau ʻinisitoli mo ʻenitaumeni. Ne nau mamata fakataha ʻi ha loki pē ʻe taha ki he filimi temipale lea faka-Falanisē foʻoú, pea nau ako lahi ange ai fekauʻaki mo e fakatupu ʻo e māmaní, ko e Hinga ʻa ʻĀtama mo ʻIví, mo e Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí. Ne nau fakahoko ha ngaahi fuakava mo e ʻOtuá pea nau maʻu taha taha ai e talaʻofa ʻo e ngaahi tāpuaki maʻongoʻonga ʻi he moʻuí ni pea mo e moʻui ka hokó.25

ʻI he taimi naʻe ʻosi e sēsini ʻa Siní, ko e tuʻuapoó ia. Naʻe hoko atu e Kāingalotu mei Suēteni, Finilani, Netaleni, Tenimaʻake, mo Noaue ke maʻu honau ʻenitaumení ʻi he ngaahi sēsini naʻe hokohoko atú ʻo aʻu ki he fuoloa ʻa e poʻulí ʻi he pō Tokonakí.26

ʻI he kau atu ʻa Sini ki he ngaahi ouau ʻo e temipalé, naʻe mahino kiate ia ko ha feituʻu ia ʻo e tui mo e ʻamanaki lelei te ne teuteuʻi ia ke hū ki he ʻao ʻo e ʻOtuá ʻi ha ʻaho. Pea neongo naʻe teʻeki mateuteu hono fāmili fakaemāmaní ke fanongo ki he pōpoaki ʻo e ongoongoleleí, ka naʻá ne vēkeveke ke fai ha ngāue maʻá e ngaahi kui kuo pekiá ʻa ia ne nau tatali ke maʻu e ngaahi tāpuaki ʻo e temipalé.

Naʻá ne fakakaukau ʻo pehē, “He ʻikai ke ngalo ha taha.”27


Ko ha uike femoʻuekina ʻeni kia Kōtoni B. Hingikelī. ʻI he taimi pē ne ʻatā ai e filimí mei he kasitomú, naʻá ne tokangaʻi hono fokotuʻu ʻo e naunau ʻata mo e ongo ʻo e temipalé, fakatatau e ongó mo e filimí ʻi he lea fakafonua takitaha ke fakapapauʻi ʻoku nau ngāue lelei, mo akoʻi ha ʻenisinia foʻou ʻo e temipalé, Hānisi Latisā, ʻa ia te ne hoko atu ʻo ngāue taimi kakato hili ʻene maʻu hono ʻenitaumení.28

Naʻe fiefia ʻa Kōtoni mo ʻene timí ʻi ha kiʻi mālōlō nounou mei heʻenau taimi-tēpile femoʻuekina lolotonga e ʻaho ʻe nima ʻo e fakatapuí, ka ʻi hono fanongonongo pē ʻe Palesiteni Makei ʻene loto ke kamata leva e ngāue ouau ʻi he temipalé, ne nau toe foki pē ʻo ngāue.

Talu mei he pongipongi Falaité, mo e meimei ʻaho ʻe ua e ngāue ʻa Kōtoni ʻi he mīsini ʻatá mo e meʻa fakaongo leʻo lahí. Naʻe ʻikai faʻa lava ha mohe ia. Pea naʻe fakatupu ʻe he ʻea hauhau ʻo Pēní ha toʻu mahaki naʻe puke ai ʻa Kōtoni. Ne ʻikai tuku e hafu hono loʻimatá mo e ihú, naʻe ngangau hono ʻulú, pea felāngaaki hono sinó.29

Ka ʻi he hokohoko atu ʻa e ngaahi sēsiní ʻo ʻosi ha ngaahi houa lahí, naʻe ofo ʻa Kōtoni ʻi he ngāue lelei ʻa e foʻi vitiō ʻenitaumení. Naʻe siʻisiʻi pē e palopalema ne aʻusia ʻe he kau ngāue temipalé ʻi he founga ngāue foʻoú, neongo e ngaahi faingataʻa ʻo hono tokoniʻi e kakai mei ha ngaahi fonua kehekehe lahi. ʻI he mamata ʻa Kōtoni ki hono fakahoko e ouaú, naʻá ne fakatokangaʻi ʻa e faingataʻa naʻe mei hoko ʻi hano fakahoko e ouaú ʻi ha lea fakafonua ʻe fitu ʻi he founga angamahení.30

ʻI he ʻosi ʻa e sēsini ʻenitaumeni fakaʻosí kuo fuoloa e poʻulí ʻi he pō Tokonakí, naʻe ongosia ʻa Kōtoni. Kae mahulu hake mei he kula hono matá mo e mamahi hono mongá, naʻá ne ongoʻi ha meʻa naʻe toe makehe ange ia. Talu mei heʻene haʻu ki Pēní, mo ʻene mamata ki he hū ʻa ha Kāingalotu ʻe laungeau mei he ngaahi fonua ʻo ʻIulopé ki he temipalé. Kuo fai ʻe ha tokolahi ʻo kinautolu ha ngaahi feilaulau lahi ke nau omi ki he fakatapuí. Naʻá ne lava ʻo sio naʻe masiva ʻaupito hanau niʻihi. Kuo fuesia ʻe ha niʻihi kehe ʻa e mole ʻo e fāmilí mo e ngaahi ʻofaʻanga kehé lolotonga e ongo tau lahi ʻa māmaní. Ne nau tangi ʻi heʻenau maʻu ʻa e ʻenitaumení mo mamata tonu ʻi hono silaʻi fakataha honau ngaahi fāmilí ki he taʻengatá.

Naʻe ʻiloʻi fakapapau ʻe Kōtoni ʻo laka ange ʻi ha toe taimi kimuʻa, naʻe ueʻi fakalaumālie ʻe he ʻEikí ʻa Palesiteni Makei ke ne ʻomi e ngaahi tāpuaki ʻo e temipalé ki he houʻeiki fafine mo tangata ʻo ʻIulopé. ʻI he mamata ʻa Kōtoni ki heʻenau fiefiá, naʻe mole ai pē ʻene ongosia ʻi he ngaahi pō lōloa mo e ngaahi ʻaho faingataʻa kuó ne aʻusia ʻi he taʻu ʻe ua kuo hilí.31


Hangē ko e tokolahi taha ʻo e Kāingalotu ne nofo ʻi he LFS, naʻe ʻikai lava ʻa Henelī Pukahaati ʻo ʻalu ki Peeni ki hono fakatapui ʻo e temipalé pe ko e ngaahi fuofua sēsini ʻenitaumení. Ka, naʻá ne teuteu ha loki ʻi ʻolunga ʻi he fale ʻo ʻene ongomātuʻá ʻa ia te na nofo ai mo ʻInisi hili ʻena malí. Naʻá ne tohi kole ki ha fale nofo totongi moʻona pē, ka naʻe ʻikai ke ne ʻiloʻi e taimi ʻe tali pe ʻikai tali mai ai ʻe he puleʻangá. Naʻá ne fakakaukau ʻe feʻunga pē kiate kinaua e kiʻi feituʻu siʻisiʻi mo ʻikai fakamāfanaʻi ko ʻení, ʻa ia naʻá ne ʻamanaki ʻe kiʻi fiefia ange ai ʻa ʻInisi hili ʻene fakapipiki hake ha pepa holisi foʻoú.

Naʻe siʻisiʻi pē e fesioaki ʻa Henelī mo ʻInisi ʻi he māhina ʻe hiva talu mei heʻena fakamaʻú, ʻo meimei hoko pē ia ʻi he taimi naʻe ʻaʻahi ai ʻa Henelī ki Penipeiki ki ha konifelenisi fakavahefonuá. Ne na palani ke fakahoko ʻena mali fakapuleʻangá ʻi he ʻaho 29 ʻo ʻOkatopá, pea naʻá na fakapapauʻi ke na sila ʻi he temipalé ʻi he taimi vave taha ʻe lava aí.32

Neongo naʻe fakaʻatā ʻe he puleʻanga Siamane Hahaké ʻa hono kakaí ke nau fononga ki Siamane Hihifo, ka naʻe ʻikai lava ʻa Henelī mo ʻInisi ʻo talaange ki ha taha ʻokú na fononga fakataha ki tuʻa mei he fonuá, koeʻuhí ʻe pehē ʻe he kau maʻu mafaí ko ʻena mavahe ʻaupito. Ne na fakapapauʻi ʻena visa ki Siamane Hihifó ʻi ha ngaahi kolo lahi mo fengāueʻaki mo e ʻōfisi fakamisiona ʻi Pealini Hihifó ke maʻu ʻena visa ki Suisalaní. Fakatatau mo e palaní, ʻe ʻave ʻa e visa Suisalaní ki he ʻōfisi ʻo e Misiona Siamane Hihifo ʻi Felengifētí. Kapau he ʻikai aʻu ki ai e pepá, ʻe pau leva ke foki e ongomeʻa malí ki he LFS ʻoku teʻeki ke na sila.33

ʻI he ʻaho hili e mali ʻa Henelī mo ʻInisi ʻi Penipeikí, ne na fononga ki Siamane hihifo taʻe ʻi ai ha palopalema ʻo ʻiloʻi kuo maau ai ʻena visa ki Suisalaní. Naʻe ʻikai fuoloa kuó na fakatau ha tikite ʻalu atu mo e haʻu ki Peeni peá na kiʻi nofo taimi siʻi mo ha ngaahi kaungāmeʻa ʻi Siamane Hihifo. Naʻe angalelei mo angafakakaumeʻa e kakaí kiate kinaua ʻi he feituʻu kotoa pē ne na ʻalu aí. Naʻá na ofo ʻi he ongo fakaʻofoʻofa moʻoni ʻena tauʻatāina kakato taʻe ʻi ai ha ngaahi fakangatangatá.34

Naʻe tūʻuta ʻa Henelī mo ʻInisi ki Peeni ʻi he efiafi ʻo e ʻaho 4 ʻo Nōvemá, pea naʻá na fakaʻaongaʻi e toenga fakaʻosi ʻo e paʻanga naʻá na tātānaki ki heʻena fonongá ʻo totongi ha kiʻi loki siʻisiʻi ne ofi ki he tauʻanga lēlué. ʻI he pongipongi hono hokó, naʻe kaka hake e ongomātuʻá ʻi he sitepu ki he matapā ʻo e temipalé ʻo hū atu ki he fale ʻo e ʻEikí. Naʻe ʻikai fuoloa kuó na tangutu ʻi he loki ʻenitaumeni ʻo e temipalé ʻo maʻu ʻa e ouaú ʻo na mamata ki he filimi lea faka-Siamané ʻi muʻa ʻiate kinauá.

Hili e ouaú, naʻá na hū atu ki ha loki sila peá na tūʻulutui ʻo fehangahangai ʻi he ʻōlitá. Naʻá na ako ai ki he ngaahi talaʻofa nāunauʻia ʻoku foaki maʻanautolu ʻoku nau fakahoko e fuakava ʻo e silá. Pea naʻe fakatahaʻi leva kinaua ke taʻengata.35

Naʻe pehē ʻe Henelī, “Hono ʻikai fakaʻofoʻofa ʻeku maʻu koe peá ke maʻu au ʻi he taimí ni ki he taʻengatá. He toki fatongia maʻongoʻonga moʻoni ia, mo ha ngaahi tāpuaki lahi, kuo foaki mai maʻatauá.”36

ʻI he efiafi hono hokó, naʻe lue atu ʻa Henelī mo ʻInisi ki he tauʻanga lēlué ke na foki ki hona loki taupotu taha ki ʻolunga ʻi he LFS. Naʻá na ʻiloʻi naʻe ʻikai fie maʻu ke na foki ki ai kapau naʻe ʻikai ke na loto ki ai. Naʻe ʻi ai hona ngaahi kaungāmeʻa naʻa nau lava ʻo tokoniʻi kinaua ke na nofo ʻi Siamane Hihifo. Te na lava foki ʻo feinga ke hikifonua ki he ʻIunaiteti Siteití, ʻo hangē ko ia kuo fai ʻe he Kāingalotu kehe ʻo ʻIulopé.

Ka naʻe ʻikai loto e ongomātuʻá ke na mavahe mei hona fonua tupuʻangá. Naʻe ʻikai faingofua maʻu pē ʻa e moʻuí ʻi he LFS, ka naʻe ʻi ai hona ongo fāmilí, pea naʻe ʻi ai ha ngāue ʻa e ʻOtuá maʻanaua.37

Naʻe ʻikai fuoloa kuo aʻu mai ʻa e lēlué, pea naʻá na heka hake leva. ʻI heʻena mavahe mei Suisalaní, naʻe ʻikai teitei ʻilo ʻe Henelī pe ko ʻInisi e taimi te na toe lava ai ʻo foki mai ki he temipalé. Ka naá na falala ki he ʻOtuá ke tataki hona kahaʻú. ʻI hono haʻi fakataha kinaua ki taimi mo ʻitānití, naʻe mālohi ange ʻena tukupā ke tauhi kiate Iá ʻi ha toe taimi ange kimuʻa. Pea naʻá na ʻiloʻi he ʻikai te Ne teitei liʻaki kinaua.38

  1. Meyer, Interview [2017], 2–4; Itinerary, Aug. 13–Sept. 18, 1955, Mormon Tabernacle Choir Tour Files, CHL; Thomas, Tabernacle Choir Goes to Europe, xvii–xviii. Tefitó: Kuaea Tāpanekalé (Tabernacle Choir)

  2. Cornwall, Century of Singing, 102–3; Henry A. Smith, “Tabernacle Choir Will Tour Europe,” Deseret News and Salt Lake Telegram, Sept. 25, 1954, Church section, 7. Naʻe fakatonutonu ʻa e konga leá ke lau ngofua; Naʻe liliu ʻa e “for that missionary work” ʻi he tohi totonú ki he “for missionary work.”

  3. Henry A. Smith, “Tabernacle Choir Will Tour Europe,” Deseret News and Salt Lake Telegram, Sept. 25, 1954, Church section, 7; Thomas, Tabernacle Choir Goes to Europe, 45–48.

  4. Meyer, Interview [2017], 1, 4; Cornwall, Century of Singing, 130; Meyer and Galli, Under a Leafless Tree, 152; Couch, Farnsworth, and Maksymiw, Oral History Interview, 3–4; Hinckley, Oral History Interview, 9; Kuehne, Mormons as Citizens of a Communist State, 76.

  5. Meyer, Interview [2017], 3; Gregory, Mission President Journal, 43; Couch, Farnsworth, and Maksymiw, Oral History Interview, 21; Thomas, Tabernacle Choir Goes to Europe, 138; Cornwall, “Chronological History of Salt Lake Tabernacle Choir,” 366. Tefito: Broadcast Media (Mītia Fakamafolá)

  6. Cornwall, “Chronological History of Salt Lake Tabernacle Choir,” 368; Meyer, Interview [2017], 3–4. Tefitó: Ngaahi Himí

  7. Henze, “RFE’s Early Years,” 3–16; Cornwall, “Chronological History of Salt Lake Tabernacle Choir,” 367.

  8. Meyer, Interview [2017], 4; Cornwall, Century of Singing, 117; Cornwall, “Chronological History of Salt Lake Tabernacle Choir,” 367.

  9. Ted Cannon, “Pres. McKay Dedicates First Temple of Church in Europe,” Deseret News and Salt Lake Telegram, Sept. 17, 1955, Church section, 2; David O. McKay, Diary, Apr. 17, 1952, and Jan. 14, 1953 [CHL]: “Ground Broken for British Temple,” Deseret News and Salt Lake Telegram, Sept. 3, 1955, Church section, 6–7. Tefitó: Ko e Langa Temipalé; Tēvita O. Makei (David O. McKay)

  10. “Report Given by Pres. David O. McKay,” 8, in David O. McKay, Diary, Aug. 27, 1953 [CHL].

  11. Holmes, Journal, Sept. 11, 1955; Kirby, “History of The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints in Switzerland,” 126, 130; Marba C. Josephson, “A Temple Risen to Our Lord,” Improvement Era, Sept. 1955, 58:624, 687. Tefitó: Suisalani (Switzerland)

  12. Ted Cannon, “President McKay Dedicates First LDS Temple in Europe,” Deseret News and Salt Lake Telegram, Sept. 12, 1955, 1.

  13. Ted Cannon, “President McKay Dedicates First LDS Temple in Europe,” Deseret News and Salt Lake Telegram, Sept. 12, 1955, 1; “LDS Opens First Temple on Continent of Europe,” Salt Lake Tribune, Sept. 12, 1955, section 2, 17.

  14. Morning Session, English language, Sept. 11, 1955, 1–2, Swiss Temple Dedicatory Addresses, CHL; “The Gospel of Doing,” Der Stern, Nov. 1, 1906, 38:331–32. Tefito: Siosefa F. Sāmita

  15. Morning Session, English language, Sept. 11, 1955, 2–4, Swiss Temple Dedicatory Addresses, CHL; Ted Cannon, “Pres. McKay Dedicates First Temple of Church in Europe,” Deseret News and Salt Lake Telegram, Sept. 17, 1955, Church section, 2.

  16. Morning Session, English language, Sept. 11, 1955, 6–7, 9, Swiss Temple Dedicatory Addresses, CHL; vakai foki, Dew, Ezra Taft Benson, 8–12. Tefitó: Suisalani (Switzerland)

  17. Morning Session, English language, Sept. 11, 1955, 12–14, Swiss Temple Dedicatory Addresses, CHL. Tefitó: Fakatapui ʻo e Temipalé mo e Ngaahi Lotu Fakatapuí

  18. Morning and Afternoon Sessions, English language, Sept. 11, 1955, 5, Swiss Temple Dedicatory Addresses, CHL; Harbrecht, “Personal History of Ewan E. Harbrecht Mitton,” 1:5–7; Fish, “My Life Story,” [1]; Christian Bang Sr., “My Story,” [3]. “Bless This House” by Helen Taylor, May Brahe © 1927 by Boosey & Co Ltd. All Rights Reserved. Reprinted by Permission.

  19. Charrier, Email Interview with John Robertson, Feb. 18, 2021; Afternoon Session, French language, Sept. 15, 1955, 2, Swiss Temple Dedicatory Addresses, CHL; Nolan Olsen, “People from 14 Countries Attend Swiss Temple,” Herald-Journal (Logan, UT), Sept. 25, 1955, 3; vakai foki, Ted Cannon, “Choir Boards Trains for Date in Zurich,” Deseret News, Sept. 13, 1955, 1.

  20. Charrier, Email Interview with John Robertson, Feb. 21, 2021; Jeanne Esther Charrier, “Demeurez dans la liberté,” Liahona, Dec. 2020, Local Pages of French-Speaking Europe, 4.

  21. David O. McKay, Diary, Sept. 15, 1955 [CHL]; Afternoon Session, French language, Sept. 15, 1955, 2, Swiss Temple Dedicatory Addresses, CHL.

  22. Afternoon Session, French language, Sept. 15, 1955, 3, Swiss Temple Dedicatory Addresses, CHL.

  23. Dew, Go Forward with Faith, 183; Samuel E. Bringhurst to El Ray L. Christiansen, Sept. 20, 1955, El Ray L. Christiansen Temple Correspondence Files, CHL.

  24. David O. McKay, Diary, Sept. 16, 1955 [CHL]; Kimball, Journal, Sept. 16, 1955; Nolan Olsen, “People from 14 Countries Attend Swiss Temple,” Herald-Journal (Logan, UT), Sept. 25, 1955, 3.

  25. Kimball, Journal, Sept. 16, 1955; “About the Temple Endowment,” Temples, ChurchofJesusChrist.org/temples. Tefito: ʻEnitaumeni ʻi he Temipalé

  26. Kimball, Journal, Sept. 16, 1955; David O. McKay, Diary, Sept. 16, 1955 [CHL]; Nolan Olsen, “People from 14 Countries Attend Swiss Temple,” Herald-Journal (Logan, UT), Sept. 25, 1955, 3.

  27. Charrier, Email Interview with John Robertson, Feb. 18, 2021.

  28. Hinckley, Oral History Interview, 5, 7; Dew, Go Forward with Faith, 181.

  29. Hinckley, Oral History Interview, 7, 9–10; Dew, Go Forward with Faith, 181–83; Paul Evans to Gordon B. Hinckley, Aug. 14, 1955, Missionary Department Executive Secretary General Files, CHL.

  30. Hinckley, Oral History Interview, 7–10; Dew, Go Forward with Faith, 183–84. Tefitó: Ngaahi Liliu ki he Ngāue Fakatemipalé (Adjustments to Temple Work)

  31. Hinckley, Oral History Interview, 2, 9; Dew, Go Forward with Faith, 176, 182–83; Ted Cannon, “Pres. McKay Dedicates First Temple of Church in Europe,” Deseret News and Salt Lake Telegram, Sept. 17, 1955, Church section, 2, 9. Tefitó: Kōtoni B. Hingikelī (Gordon B. Hinckley)

  32. Kuehne, Henry Burkhardt, 41–42.

  33. Kuehne, Henry Burkhardt,42; Burkhardt, “Henry Johannes Burkhardt,” 28.

  34. Burkhardt, Journal, Nov. 11, 1955; Kuehne, Henry Burkhardt, 42.

  35. Kuehne, Henry Burkhardt, 42; Burkhardt, Oral History Interview, 6; Burkhardt, “Henry Johannes Burkhardt,” 28–29. Tefito: Sila

  36. Kuehne, Henry Burkhardt, 42. Naʻe fakatonutonu e konga leá ke lau ngofua; naʻe liliu ʻa e “was” ʻi he tatau totonú ki he “is” mo e “had” ki he “has.”

  37. Burkhardt, Journal, Nov. 11, 1955; Burkhardt, Oral History Interview, 6–7.

  38. Burkhardt, Journal, Nov. 11, 1955; Kuehne, Henry Burkhardt, 42; Burkhardt, Oral History Interview, 6.