Hisitōlia ʻo e Siasí
ʻEnitaumeni Temipalé


“‘Enitaumeni Temipalé,” Ngaahi Tefito ʻi he Hisitōlia ʻo e Siasí

“ʻEnitaumeni Temipalé”

ʻEnitaumeni Temipalé

ʻI he 1841, naʻe fekauʻi ʻe he ʻEikí ʻa e Kāingalotu ʻi Nāvuú ke langa ha temipale “koeʻuhí ke u lava ʻo fakahā ʻi ai ʻa ʻeku ngaahi ouaú ki hoku kakaí.”1 Ne kau ʻi he ngaahi ouau ko ʻení ha meʻa naʻe ui ko e ʻenitaumeni, ʻa ia ko ha fakalahi atu ki he fufulú mo e paní ʻa ia naʻe kamataʻi ʻe Siosefa ʻi he Temipale Ketilaní he 1836.2 ʻI heʻene manavasiʻi naʻa toʻo ʻene moʻuí kimuʻa pea ʻosi e temipalé, naʻe ui ʻe Siosefa Sāmita ha kau tangata toko siʻi ʻi he ʻaho 3  ʻo Mē, 1842, ke fokotuʻutuʻu e loki ki ʻolunga ʻo hono Falekoloa Piliki Kulokulá ke fakafofongaʻi e “tafaʻaki ki loto ʻo ha temipale ʻo fakatatau ki he meʻa ʻe lava ʻi he tūkungá.”3 ʻI he ʻaho hono hokó, naʻe fuofua fakahoko ai ʻe Siosefa ʻa e ʻenitaumení ki ha kulupu ʻo ha kau tangata ʻe toko hiva. Lolotonga e taʻu ʻe ua ne hoko aí, naʻá ne fakahoko e ʻenitaumení ki ha kulupu ʻo ha kau tangata tokosiʻi mo ha kau fefine naʻe fakahinohinoʻi mo teuteuʻi kinautolu ke nau fakahoko e ouaú koeʻuhí ke lava ʻe he Kāingalotu moʻui taau kehé ʻo maʻu ia hili e kakato ʻa e temipalé.

Talu mei he kamataʻangá, mo e mahino ki he Kāingalotu ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ko e ʻenitaumení ko ha meʻa naʻe fie maʻu ke foua kae ʻikai ko ha fakamatala pē. Naʻe tohi ʻe Hiipa C. Kimipolo, “Kuo mau maʻu ha ngaahi meʻa mahuʻinga ʻi he lakanga fakataulaʻeikí ʻo fakafou ʻi he Palōfitá, ʻa ia te ne fakatupu ha fiefia ʻi ho lotó,” ki hono kaungā ʻAposetolo ko Paʻale P. Pālatí, ʻa ia ne ʻikai ʻi Nāvū ʻi hono fuofua foaki ʻo e ʻenitaumení. “He ʻikai ʻoatu ia kiate kinautolu ʻi ha pepa he ʻoku ʻikai fie maʻu ke hiki kinautolu.”4 Naʻe akoʻi ʻe he ʻenitaumení, ʻo kehekehe mo e folofola kuo tohí, ʻa kinautolu ʻoku kau atú ʻaki hono fakaafeʻi kinautolu ke nau fakafaivaʻi ʻi he fakataipe ʻa e ngaahi konga mahuʻinga ʻo e palani ʻo e fakamoʻuí, ʻo kau ai “ʻa e ngaahi meʻa lalahi naʻe hoko ʻi he taimi ʻo e fakatupú, tuʻunga ʻo ʻetau ʻuluaki ongomātuʻá ʻi he Ngoue ko ʻĪtení, ko ʻena talangataʻá ʻo tuli ai kinaua mei he nofoʻanga fakafiefia ko iá, ko hona tuʻunga ʻi he māmani maomaonganoa mo fakataʻelatá ʻi he pau ke na moʻui ʻi he ngāué mo e kakavá, ko e palani ʻo e huhuʻí ʻa ia ʻe fakaleleiʻi ai ʻa e maumaufono lahí.”5 Lolotonga e fakafaivaʻi ko ʻení, ʻoku nau fuakava ke talangofua ki he ngaahi fekau ʻa e ʻOtuá, tukupā ke līʻoa kakato ki Heʻene ngāué, mo maʻu e ʻilo ʻoku fie maʻu ke “foki hake ki he ʻao ʻo e Tamaí.”6

Naʻe ʻikai pē ke fakamatalaʻi ʻe Siosefa Sāmita ʻa e tupuʻanga ʻo e ʻenitaumení, pea ʻoku ʻikai ha fakahā kuo tohi naʻe fakamatala ai ʻeni. Ka neongo ia, naʻe fakamoʻoni ʻa Uiliate Lisiate, ʻa ia ne kau ʻi he niʻihi tokosiʻi ke maʻu e ʻenitaumení meia Siosefa Sāmitá, ko e ouaú “naʻe puleʻi ʻe he ngaahi tefitoʻi moʻoni ʻo e Fakahaá.”7 Hili hono kamataʻi ʻe Siosefa Sāmita ʻa e ʻenitaumení, naʻá ne fakahinohinoʻi ʻa Pilikihami ʻIongi ke “fokotuʻutuʻu mo fakapolokalamaʻi ʻa e ngaahi ouau ko ʻení” koeʻuhí ke lava ʻo fakahoko ia ʻi loto ʻi he temipalé.8 ‘I he kamataʻangá, naʻe maʻu pē ʻa e ouau ʻenitaumení ʻi he manatu ʻa kinautolu naʻe kau ki aí. ‘I he 1877, hili e kakato e Temipale St. Siaosí, naʻe fakahinohinoʻi ʻe Pilikihami ʻIongi ha kulupu tokosiʻi, ʻo kau ai ʻa e palesiteni temipalé, ʻa Uilifooti Utalafi ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, ke ne hiki ʻa e ouaú ke fakapapauʻi ʻoku tatau ʻi he taʻau ʻa e taimí pea ʻi he ngaahi temipalé. Ko e Temipale  St. Siaosi ʻIutaá foki naʻe fuofua fakahoko ai ʻa e ʻenitaumení maʻá e kau pekiá.9

Neongo ʻoku kei tatau pē ʻa e fakahokohoko ʻo e fakahinohino fakataipe mo e fakahoko ʻo e fuakavá, ka kuo liliu e founga ʻo hono fakahoko ʻo e ouaú. ‘I he kamataʻangá, naʻe vaeua e ʻahó ʻi he ouaú. Naʻe fekumi e ngaahi toʻu tangata kimui ange ʻo e kau taki ʻo e Siasí ki ha fakahinohino fakalangi ke fakaleleiʻi e ouaú ke fakafaingofuaʻi hono fakahoko ʻe he kau mēmipá e ngaahi ʻenitaumeni fakafofonga maʻá e kau pekiá.

ʻOku ʻi ai ha ngaahi makamaile lolotonga e senituli 20 ʻi he hisitōlia ʻo e ʻenitaumení naʻá ne fakafaingofuaʻi ke maʻu e ouaú ʻe he Kāingalotu he funga ʻo e māmaní. Lolotonga e senituli 19, ʻi he kei fakatahataha ʻa e Kāingalotú ki ʻIutā ke ʻalu ki he temipalé, naʻe fakahoko pē ʻa e ouau ʻenitaumení ʻi he lea faka-Pilitāniá. Ka neongo iá, ʻi he 1940 tupú, naʻe vahe ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻa ʻEtuato Palatelasi mo ʻEletā ʻAnitoni R. ‘Aivini ke na liliu e ouau ʻenitaumení ki ha lea kehe, ko e faka-Sipeiní, ko hono fuofua fakahokó ia. Naʻe fakataha mai ʻa e Kāingalotu mei Mekisikou mo e ngaahi kolo lea faka-Sipeini ʻi he ʻIunaiteti Siteití ki he Temipale Mesa ʻAlesoná ki he fuofua ʻenitaumeni faka-Sipeiní ʻi he 1945.10 ʻI he 1953, naʻe vahe ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻa ʻEletā Kōtoni B. Hingikeli ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ke fakatupulaki ha founga foʻou ke fakahoko ai e ʻenitaumení ʻi ha ngaahi lea kehekehe hili e ʻosi ʻa e Temipale Peeni Suisalaní. ‘I he malumalu ʻo e fakahinohino ʻa ʻEletā Hingikelí, naʻe faitaaʻi filimi ha kau ʻeti faiva ke fakafofongaʻi ha konga ʻe niʻihi ʻo hono fuofua fakafaivaʻi ʻo e ʻenitaumeni fakataipé. Hili ha ngaahi taʻu lahi mei ai, naʻe kamataʻi ʻe Palesiteni Hingikeli ko e Palesiteni ʻo e Siasí, ha vahaʻataimi taʻemafakatataua ʻo e langa temipalé, ʻo malava ai ke toe maʻu lahi ange ʻe he Kāingalotu ʻo e Siasí ʻa e ʻenitaumení ʻi he funga ʻo e māmaní.

Ngaahi Tefito Fekauʻakí: Fakakoloaʻi ʻaki ʻa e Mālohí, Masonry, Temipale Nāvuú

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Revelation, 19 January 1841 [DC 124],” 6, josephsmithpapers.org; naʻe fakatonutonu ʻa e fakaʻilonga leá.

  2. Vakai, Tefitó: Fakakoloaʻi ʻaki ʻa e Mālohí.

  3. Lucius N. Scovil letter, ʻi he “The Higher Ordinances,” Deseret Evening News, Feb. 11, 1884, 2.

  4. Heber C. Tohi ʻa Kimipolo kia Paʻale P. Pālati, June 17, 1842, Parley P. Fetohiʻaki ʻa Pālatí, 1842–1855, Church History Library; naʻe fakatonutonu ‘a e sipelá.

  5. James E. Talmage, House of the Lord: A Study of Holy Sanctuaries Ancient and Modern (Salt Lake City: The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 1912), 99–100.

  6. Brigham Young, ʻi he “Minutes of the General Conference,” Deseret News, Apr. 16, 1853, 146. Vakai foki, “About the Temple Endowment,” LDS.org.

  7. Andrew F. Ehat, “‘Who Shall Ascend into the Hill of the Lord?’ Sesquicentennial Reflections of a Sacred Day: 4 May 1842,” in Donald W. Parry, ed., Temples of the Ancient World: Ritual and Symbolism (Salt Lake City: Deseret Book, 1994), 51. Naʻe fakakaukau ha niʻihi ʻi he taimi ʻo Siosefa Sāmitá ko e Freemasonry ko ha “maka tuʻunga pe teuteuʻanga” ki he ʻenitaumení. Vakai, “‘They Might Have Known That He Was Not a Fallen Prophet’—The Nauvoo Journal of Joseph Fielding,” ʻi he Andrew F. Ehat, trans., BYU Studies, vol. 19, no. 2 (Winter 1979), 7; naʻe fakatonutonu ʻa e sipelá. Vakai foki, Tefitó: Masonry; Tohi ʻa Heber C. Kimball kia Parley P. Pratt, June 17, 1842, Parley P. Pratt correspondence, 1842–1855, Church History Library; Benjamin F. Johnson, My Life’s Review (Independence, Missouri: Zion’s Printing and Publishing Co., 1947), 96.

  8. L. John Nuttall diary, Feb. 7, 1877, typescript, Church History Library, Salt Lake City.

  9. Richard E. Bennett, “‘Line upon Line, Precept upon Precept’: Reflections on the 1877 Commencement of the Performance of Endowments and Sealings for the Dead,” BYU Studies, vol. 44, no. 3 (Summer 2005), 61–62. Naʻe fakaʻamu e kau taki ʻo e Siasí ke fakahoko e ʻenitaumeni maʻá e kau pekiá ʻi Nāvū ka naʻe ʻikai lava ia ʻi hono fakamālohiʻi ke mavahe e Kāingalotú ʻi he 1846.

  10. Eduardo Balderas, “Northward to Mesa,” Ensign, Sept. 1972, 30–33.