7. peatükk

Jätkuv ilmutus elavate prohvetite kaudu

„Meid juhib elav Jumala prohvet, kes saab Issandalt ilmutusi.”

Howard W. Hunteri elust

Kui Howard W. Hunterit 1994. aasta sügisesel üldkonverentsil Kiriku presidendina toetati, kõneles ta oma tunnetest selle püha kohustuse vastu:

„Mu kallid vennad ja õed, ma tänan teid toetuse eest. Tulen teie ette alandliku ja tasasena, olles kurb meie armastatud prohveti president Ezra Taft Bensoni lahkumise pärast. Mul on südamest kahju, et lahkunud on kallis sõber, eriti kuna sellega seoses langes minu õlule uus vastutus.

Olen valanud palju pisaraid ja otsinud Taevast Isa siiras palves sooviga seista mulle antud kõrge ja püha kutse kõrgusel. Olen palvetanud, et olla vääriline kandma vastutust, mida on sel ajajärgul kandnud enne mind kolmteist meest. Vahest suudavad vaid nemad, kes vaatavad teiselt poolt eesriiet, täielikult mõista selle vastutuse suurt kaalu ja täielikku sõltuvust Issandast, mida ma tunnen seda püha kutset vastu võttes.”

President Hunter selgitas, et ta leidis jõudu ja kinnitust veendumusest, et Kirikut ei juhi mitte inimesed, vaid Jeesus Kristus ise, kes valmistab ette ja inspireerib neid, keda Ta eesistujaks kutsub:

„Enim on mulle nende viimaste kuude jooksul andnud jõudu püsiv tunnistus, et see pole inimeste, vaid Jumala töö. Selle kiriku pea on Jeesus Kristus. Ta juhib seda nii sõnade kui ka tegudega. Olla sel ajajärgul tema käes tööriist ja tema kiriku eesistuja, on sõnulseletamatult suur au. Kuid mõistmata, et selle Kiriku pea on Kristus, ei suudaks selle kutse raskust kanda ei mina ega keegi teine.

„Seda kohustust vastu võttes tunnustan oma elus Jumala imepärast kätt. Ta on korduvalt mu elu säästnud, mu jõu taastanud, mind igaviku veerelt tagasi toonud ja lubanud mul veel mõnda aega oma surelikku teenimistööd jätkata. Olen aeg-ajalt mõtisklenud, miks on mu elu niiviisi säästetud. Ent nüüd olen selle küsimuse kõrvale jätnud ja palun Kiriku liikmete usku ja palveid, et võiksime koos töötada ja täita praegusel ajal Jumala eesmärke. ‥

Ajast, mil mind toetati Kaheteistkümne Kvoorumi liikmena, on möödunud kolmkümmend viis aastat. Need aastad on olnud heaks ettevalmistuseks. ‥ Mu samm on nüüd aeglasem, kuid mu mõistus on selge ja vaim noor. ‥

Nagu vennad enne mind, võtan ka mina selle kutse vastu kindlustundega, et Jumal juhib oma prohvetit. Võtan alandlikult vastu kutse teenida ja kuulutan ühel häälel Laulude raamatu autoriga: „Jehoova on mu tugevus ja mu kilp, tema peale lootis mu süda ja ma sain abi!” (Ps 28:7).”¹

Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmena andis juhataja Howard W. Hunter viimse aja pühadele nõu järgida Kiriku presidenti.

Howard W. Hunteri õpetused

Jumal on kasvatanud üles prohveteid kui Tema esindajaid igal ajajärgul.

Kui lehitseda Vana Testamenti, siis sealt leiame kirjutisi muistsetelt suurmeestelt, keda on kutsutud prohveteiks. Uue Testamendi raamatud sisaldavad muuhulgas kirjutisi, õpetusi ja ajalugu, mille on kirja pannud hilisema ajajärgu mehed, keda on määratud olema prohvetid. Meil on ülestähendusi ka läänepoolkera prohvetitelt, kes tõstsid hääle, kuulutasid Issanda sõna, seisid vastu õigemeelsusetusele ja õpetasid evangeeliumi põhimõtteid. Nad kõik on jätnud enda tunnistuse.

Prohvet on keegi, kelle Issand on kutsunud ja kasvatanud, et viia oma laste seas ellu Jumala eesmärke. Talle on antud preesterlus ja ta kõneleb volitusega. Prohvetid on õpetajad ja evangeeliumi kaitsjad. Nad tunnistavad Issanda Jeesuse Kristuse jumalikkusest. Prohvetid on kuulutanud ette tulevasi sündmusi, kuid see ei ole nende kõige tähtsam kohustus, kuigi see võib anda tunnistust nende prohvetlikust väest.

Igal ajajärgul on olnud vaja õigemeelseid juhte ja Jumal valis selleks otstarbeks prohvetid juba ammu enne, kui nad surelikkusesse tulid (vt Jr 1:5; Aabr 3:23).²

Issanda ilmutuste uurimine pühades kirjutistes kinnitab tõika, et prohveteid ja Kirikut juhitakse igal ajastul jätkuva ilmutuse kaudu. Ilma jätkuva ilmutuseta poleks Noa maad katvaks veeuputuseks valmistunud. Aabrahami poleks juhitud Haaranist Hebronisse, tõotatud maale. Jätkuva ilmutuse kaudu juhiti orjuses olnud Iisraeli lapsed tõotatud maale tagasi. Prohvetitelt saadud ilmutused juhtisid misjonitööd, suunasid Saalomoni templi taas ülesehitamist, mõistsid hukka paganlike kommete juurdumise Iisraellaste seas.

Enne kui Kristus taevasse tõusis, andis ta üheteistkümnele apostlile lubaduse: „Ja vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!” (Mt 28:20.) Pärast ülestõusmist juhatas ta Kirikut ilmutuse kaudu seni, kuni kõik apostlid olid surnud ja Jeesuse Kristuse Kirik selle tulemusena usust taganenud.³

Kirikul on olnud prohvet, nägija ja ilmutaja kogu ajaloo vältel kuni tänapäevani. Selle Kiriku eesotsas on Jeesus Kristus, kes oma prohveteid juhib. ‥ Prohveti nõuandjad ja Kaheteistkümne Nõukogu liikmed ‥ on samuti prohvetid, nägijad ja ilmutajad. ‥ Kiriku liikmed ei pea kuulama ebamäärast pasunahüüdu. Nad võivad uskuda oma juhtide häält, teades, et noid juhib Issand.⁴

Jumal juhib ka tänapäeval oma lapsi elava prohveti kaudu.

Apostel, kes pani kirja Ilmutuste raamatu, nägi nägemuses viimse aja tunnustähte, mis eelneb Issanda teisele tulemisele. Ta ütles:

„Ma nägin teist inglit lendavat kesktaeva kohal; sellel oli igavene evangeelium, et armuõpetust kuulutada neile, kes elavad maa peal, ja kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele.” (Ilm 14:6.) ‥

Me tunnistame kogu maailmale, et taevased teenijad on meie ajastul juba ilmunud ja toonud endaga taevase volituse ja taastanud tõed, mis paheliste õpetuste ja kommetega kaduma läksid. Jumal on taas kõnelenud ja jätkab tänapäeval kõigi oma laste juhatamist elava prohveti kaudu. Me kuulutame, et ta on, nagu lubatud, alati oma teenijatega ja suunab oma Kiriku tegemisi kogu maailmas. Nagu endistel aegadel, nii juhitakse ilmutuse kaudu misjonitööd, templite ehitamist, preesterluse ametitesse kutsumist, ja hoiatatakse ühiskonna pahede eest, mis võivad meie Isa laste päästmist takistada.

Issand ütles ilmutuses kaasaja prohvetile Joseph Smithile:

„Sest mina ei tee vahet isikute vahel ja tahan, et kõik inimesed saaksid teada, et see päev tuleb kiirelt; see tund ei ole veel tulnud, kuid on peagi käes, kui rahu võetakse ära maa pealt ja kurat saab võimu tema enda valitsuspiirkonna üle.

Ja samuti saab Issand võimu oma pühade üle, ja saab valitsema nende seas.” (ÕL 1:35–36.)

Issand valitseb tänapäeval pühade keskel jätkuva ilmutuse kaudu. Ma tunnistan, et ta on täna oma teenijatega ja jääb nendega maailma lõpuni.

Ärgem olgem nii lühinägelikud, et jätaksime ilmutuste saamise ainult muistsetele. Jumal on halastav, Ta armastab kõiki oma lapsi kõigil ajastutel ning on end sellel ajaloo perioodil ilmutanud.⁵

Issand on ilmutanud oma meele ja tahte võitud prohvetitele. Jumala võitud teenijatele maa peal voolab taevastest pidev ilmutuste tulv. Pärast prohvet Joseph Smithi surma kõneles Issand oma prohvetitele edasi.⁶

Prohvetite sõnu järgides võime sel vaimse nälja perioodil leida vaimse külluse.

Vana Testamendi ajal oli nälg levinud nuhtlus ja inimesed mõistsid, mida tähendavad viljaikaldus ja näljasurm. Aamos rõhutas seda arusaama ettekuulutuses vaimsest näljast: Ta ütles: „ ‥ nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Jehoova sõnade kuulmise järele!” (Am 8:11.) ‥

Nüüdisaegsed kuuldused üksikisikute ja usuinstitutsioonide segadustest ja meelehärmist, mida kogetakse, kui püütakse usulisi kahtlusi ja konflikte lahendada, tuletavad meelde järgmisi Aamose sõnu: „Nad uitavad otsides Jehoova sõna, aga nad ei leia!” (Am 8:12.)

Nad püüavad leida lahendusi otsimata selleks ilmutusi, nii nagu Issand on käskinud (vt Mt 16:17–18). ‥

Ustavate Kiriku liikmete seas sellist segadust ja meelehärmi, mille all maailm kannatab, pole. ‥ Neile, kel on usku ja soovi uskuda, kostub usutav hääl. Aamose kirjeldus näljaajast peab tänapäeval kahtlemata paika. ‥ Kuid ometi leidub näilise vaimse nälja ajal neid, kes on leidnud vaimse külluse.

Ma tunnistan alandlikult, et evangeelium on viimsel ajal selle täiuses taastatud ja et maa peal on prohvet, kes vahendab tänapäeva maailmas Issanda meelt ja tahet neile, kes seda kuulavad ja kel on usku seda järgida.⁷

Kui järgime elavate prohvetite õpetusi, ei saa me eksida.

Möödunud ajajärkude inimeste jaoks oli kõige tähtsam prohvet see, kes nende ajal elas, õpetas ja Issanda tahet ilmutas. Igal ajastul on Issand kasvatanud prohveteid olema tema esindajad, et kõneleda selle konkreetse ajastu rahvale ja selle ajastu konkreetsetest probleemidest.

Praegu elav prohvet on meie juht ja õpetaja. Tänapäeva maailmas saame juhiseid temalt. Meie, kes toetame teda kogu maailmas kui Issanda prohvetit, oleme tänulikud selle jumaliku juhatuse allika eest. ‥

Kui tuletada järjest meelde kõik prohvetid algusest peale kuni tänaseni, siis mõistame, kui suureks õnnistuseks on elava prohveti mõju. Ajalugu näitab, et kui me pole nõus järgima Issanda prohveti hoiatussõnu ja õpetusi, saab meile osaks Jumala kohtumõistmine.⁸

Õigus saada ilmutusi kogu Kiriku jaoks ja ametlikult tõlgendada selle pühakirju ja õpetusi, kuulub ainult Kiriku presidendile:

„Aga vaata, tõesti, tõesti, ma ütlen sulle: Selles kirikus ei määrata käske ja ilmutusi vastu võtma mitte kedagi peale [Kiriku presidendi], sest tema saab neid just nagu Mooses.” (ÕL 28:2.)⁹

Kui järgime Kiriku juhtide nõu, juhatust ja õpetusi, ei kaldu me kõrvale sellest, mis on vajalik meie isiklikuks päästmiseks ja ülenduseks.¹⁰

Mind valdab ülevoolav tänutunne ilmutuste eest, mis on pannud aluse sellele imepärasele Kiriku valitsemise süsteemile. Iga meest, kes pühitsetakse apostliks ja asetatakse Kaheteistkümne Kvoorumi liikmeks, toetatakse prohveti, nägija ja ilmutajana. Esimesel Presidentkonnal ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumil, kes on kutsutud ja ametisse pühitsetud, et hoida preesterluse võtmeid, on volitus ja vastutus valitseda Kirikut, viia läbi selle talitusi, õpetada selle õpetusi ja kujundada ja hoida alal selle tavasid.

Kui Kiriku president on haige või ei ole suuteline oma ametikohustusi täitma, siis viivad Presidentkonna tööd edasi tema kaks nõuandjat, kes koos temaga moodustavad Esimese Presidentkonna kvoorumi. Kõiki suuremaid küsimusi, eeskirju, programme ja õpetusi arutatakse palvemeelselt Esimese Presidentkonna nõuandjate ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi ühisel nõupidamisel. Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum ei langeta ühtegi otsust, enne kui kõigi asjaosaliste seas valitseb täielik üksmeel.

Sellest inspireeritud tegutsemismudelist lähtuvalt liigub Kirik segamatult edasi. Kiriku valitsemine ja prohvetlike andide kasutamine lasub alati nendel apostellikel juhtidel, kes hoiavad ja kasutavad preesterluse võtmeid.¹¹

„Konverentsi aeg on vaimse elavnemise aeg, mil suurendatakse ja kinnistatakse teadmisi ja tunnistust.”

Üldkonverentsil saame prohvetitelt, nägijatelt ja ilmutajatelt inspireeritud nõu.

[Üld]konverentsi sõnumite üle mõtiskledes olen endalt küsinud: kuidas võin aidata teisi saada osa meie Taevase Isa headusest ja õnnistustest? Vastus seisneb nendelt prohvetitelt, nägijatelt, ilmutajatelt ja teistelt üldjuhtidelt saadud juhatuse järgimises. Uurigem nende Vaimust inspireeritud sõnu ja vaadakem need tihti üle. Issand on ilmutanud pühadele oma tahte selle konverentsi kaudu.¹²

Üldkonverentsi ajal saadakse prohvetitelt, nägijatelt ja ilmutajatelt ning teistelt üldjuhtidelt palju inspireeritud nõuandeid. Tänapäeva prohvetid on meid julgustanud lugema Kiriku ajakirjade konverentsiväljaandeid ja muutma need oma isikliku pühakirjauurimise oluliseks ja regulaarseks osaks. Nii muutuvad üldkonverentsid mõnes mõttes Õpetuse ja Lepingute täienduseks või laienduseks.¹³

Konverentsi aeg on vaimse elavnemise aeg, mil suurendatakse ja kinnistatakse teadmisi ja tunnistust, et Jumal elab ja õnnistab neid, kes on ustavad. See on aeg, mil mõistmine, et Jeesus on Kristus, elava Jumala Poeg, juurdub nende südametesse, kes on kindlalt otsustanud teda järgida ja tema käske pidada. Konverents on aeg, mil juhid annavad meile inspireeritud nõu, kuidas oma elu korraldada – see on hingepuudutav aeg, mil langetame otsuseid olla parem abikaasa, isa ja ema, kuulekam poeg ja tütar ning parem sõber ja naaber. ‥

Meile, kes me täna siin [üldkonverentsil] kohtume, kuulub õigusega unikaalne teadmine Päästja evangeeliumist. Neile, kes meiega esmakordselt tutvuvad, on kõige rabavam meie teadaanne maailmale, et meid juhib elav Jumala prohvet, kes suhtleb Issandaga ja saab temalt inspiratsiooni ja ilmutusi.¹⁴

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

Vaadake üle 1. osas toodud president Hunteri õpetused. Miks on Jumal saatnud igal ajastul prohveteid? Millised on mõned prohveti ülesanded? Kuidas saame aidata lastel prohvetitest tunnistuse saada?
Milliseid õnnistusi saame tänu elavale prohvetile tänapäeval? (Vt 2. osa.) Miks on oluline, et Jumala elavatele prohvetitele voolaks taevast pidev ilmutuste tulv?
Milliseid tõendeid võime leida selle kohta, et me elame vaimse nälja ajal? (Vt 3. osa.) Milliseid õnnistusi olete saanud, kui olete järginud elava prohveti häält?
President Hunter on õpetanud, et „õigus saada ilmutusi kogu Kiriku jaoks ‥ kuulub ainult Kiriku presidendile” (4. osa). Miks on hea seda teada? Miks on hea teada, et kui järgime prohvetit, ei saa me eksida?
Mõtisklege üldkonverentsi tähtsuse üle oma elus. (Vt 5. osa.) Millised üldkonverentsi õpetused on teid õnnistanud? Kuidas võiksime üldkonverentsi vägevat mõju oma elus ja kodus rohkem tunda?

Samateemalised pühakirjakohad:

Am 3:7; Mt 10:41; Lk 1:68–70; JST 2Pt 1:20–21; Mo 8:15–18; ÕL 1:14–16, 37–38; 21:1, 4–6; 43:2–6; 107:91–92

Abiks õpetamisel:

Loetlege klassiga üles mõned küsimused, mida teist usku inimesed võivad selle peatüki teema kohta küsida. Paluge klassi liikmetel vastuste leidmiseks peatükk üle vaadata ja leitud vastuseid teistega jagada.