13. peatükk

Tempel – meie liikmeskonna võrdkuju

„Minu sügavaim südamesoov on see, et iga Kiriku liige oleks vääriline minema templisse.”

Howard W. Hunteri elust

Howard W. Hunteri ema oli kogu elu ustav Kiriku liige, kuid ta isa ristiti alles siis, kui Howard oli 19-aastane. Aastaid hiljem, kui Howard oli Californias vaiajuhataja, sõitsid vaialiikmed templitöö tegemiseks Mesa Arizona templisse. Enne istungi algust palus templipresident tal kogudusehoonesse tulnud liikmetele kõneleda. Tol päeval oli president Hunteri 46. sünnipäev. Hiljem kirjutas ta sellest kogemusest nõnda:

„Sellal kui ma kogudusele kõnelesin ‥ astusid hoonesse mu ema ja isa, mõlemad riietatud valgesse. Mul polnud aimugi, et isa oli oma templianniks valmistunud, kuigi ema oli seda juba mõnda aega oodanud. Tunded said minu üle võimust ja ma ei suutnud enam edasi kõneleda. [Templi]president Pierce astus mu kõrvale ja selgitas selle vahejuhtumi tagamaid. Mu isa ja ema olid hommikul templisse läinud ja palunud presidendil nende sealviibimisest vaikida, kuna nad tahtsid mulle sünnipäevaks üllatuse valmistada. See oli sünnipäev, mida ma eales ei unusta, kuna tol päeval said nad templianni ja mul oli au olla tunnistajaks nende pitseerimisele. Pärast seda pitseeriti ka mind nende külge.”¹

Natuke rohkem kui 40 aastat hiljem, mil Howard W. Hunter tegi Kiriku presidendina oma esimese avalduse, oli üks peamine sõnum, mida ta liikmetele südamele pani, palve otsida templiõnnistusi suurema pühendumusega.² Ta jätkas selle rõhutamist kogu Kiriku presidendiks oldud aja. 1994. aasta juunis Nauvoo templi juures kõnet pidades ütles ta:

„Selle kuu algupoole alustasin ma teenimistööga, väljendades suurt soovi, et aina rohkem Kiriku liikmeid templivääriliseks saaksid. Nagu [Joseph Smithi] päevil, on väärilised templianni saanud liikmed ülimalt olulised, et rajada kogu maailma Jumala kuningriiki. Templiväärilisus tagab, et meie elu on kooskõlas Issanda tahtega ja et me oleme häälestunud saama oma elus Tema juhatust.”³

Mõni kuu hiljem, 1995. aasta jaanuaris, oli president Hunteri viimane avalik tegu Bountiful Utah’ templi pühitsemine. Pühitsuspalves palus ta, et templiõnnistused rikastaksid kõigi nende elu, kes sinna sisse astuvad:

„Me palume alandlikult, et sa võtaksid selle hoone vastu ja õnnistaksid seda. Olgu sinu vaim kõigiga, kes siin sinu tööd teevad, et iga ruum võiks olla püha. Olgu kõigil, kes sinna sisenevad, puhtad käed ja puhas süda. Nende usk kasvagu ja olgu neil lahkudes südames rahu ja sinu püha nime ülistus. ‥

Olgu selles kojas rahu vaim kõigi nendega, kes imetlevad selle suursugusust ja eriti nendega, kes tulevad siia, et saada omaenda pühad talitused ja et teha tööd eesriide taha läinud lähedaste eest. Lase neil tunda sinu jumalikku armastust ja halastust. Olgu neil võimalik öelda, nagu ütles Laulude raamatu autor: „Me võtsime koos kuulda head nõu ja Jumala kotta läksime ühes rahvahulgaga!” (vt ingl k kuningas Jamesi piiblitõlge Ps 55:14.)

Seda püha hoonet pühitsedes pühitseme sulle ja su tööle taas ka oma elu.”⁴

Mesa Arizona tempel, kus president Howard W. Hunter 1953. aastal oma vanematega kokku pitseeriti.

Howard W. Hunteri õpetused

Meid on innustatud muutma tempel meie liikmeskonna võrdkujuks.

Kui mulle see püha [Kiriku presidendi] amet anti, kutsuti kõiki Kiriku liikmeid üles muutma Issanda tempel liikmeskonna võrdkujuks ja kõige pühamate lepingute sõlmimise asupaigaks.

Templist mõeldes meenuvad mulle sõnad:

„Tempel on õppimise koht, kus rullub lahti Jumala kuningriiki puudutav tõde. See on rahupaik, kus saab maailma mured kõrvale jätta ja keskenduda vaimsetele asjadele. Templis sõlmime lepingu kuuletuda Jumala seadustele ja ka meile antakse lubadusi, mis, tingimusel, et oleme ustavad, kehtivad ka igavikus.” (The Priesthood and You. Melchizedek Priesthood Lessons–1966, Salt Lake City, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik, 1966, lk 293.)

Issand ise on oma ilmutustes teinud templist Kiriku liikmete vägeva võrdkuju. Mõelge, millisele suhtumisele ja õigemeelsele käitumisele suunas meid Issand prohvet Joseph Smithi kaudu Kirtlandi pühadele antud nõuandes, kui nad templi ehitamiseks valmistusid. See nõuanne kehtib seniajani:

„Organiseeruge; valmistage kõik vajalik ja rajage koda, nimelt palve koda, paastumise koda, usu koda, õppimise koda, hiilguse koda, korra koda, Jumala koda” (ÕL 88:119). Kas need omadused ja tegevused peegeldavad seda, milliseks me saada tahame ja püüame? ‥

Selleks et tempel võiks olla meie võrdkuju, peame seda esmalt ise soovima. Peame elama templisse minemise vääriliselt. Peame pidama Issanda käske. Kui suudame kujundada oma elu Õpetaja järgi ja elada vastavalt Tema õpetustele ja eeskujule, siis pole meil raske olla templiväärilised ning igal elualal järjepidevad ja ustavad, kuna oleme pühendunud ühele ainsale pühale käitumis- ja usunormile. Meie suund ja standardid on selged, olgu me siis kodus või avalikkuse ees; käigu me koolis või olgu see meil ammu lõpetanud; tegutsegu me üksi või koos teistega.

Loeb vaid võime seista oma põhimõtete eest ja elada vastavalt oma usule. Lõppkokkuvõttes palub Jumal meilt ju pühendumust tõelistele põhimõtetele, olgu siis isiklikus elus, kodus ja peres või kõikjal mujal, kus me teistega kokku puutume ja neid mõjutame. See nõuab pühendumust – hingest tulevat, sügavat ja igavesti ustavat pühendumist põhimõtetele, mida teame olevat õiged ning mis lähtuvad Jumala käskudest. Kui oleme alati truud ja ustavad Issanda põhimõtetele, siis oleme alati ka templiväärilised ning Jumalast ja Tema pühadest templitest saavad meie kui Issanda jüngrite võrdkujud.⁵

Igaüks peaks püüdma olla vääriline, et saada templisoovitus.

Minu sügavaim südamesoov on see, et iga Kiriku liige oleks vääriline templisse minema. Issandale teeks heameelt, kui iga täiskasvanud liige oleks kehtiva templisoovituse vääriline ja kannaks seda kaasas. Kõik see, mida peame tegema ja mille tegemist peame vältima, et olla templisoovituse vääriline, ongi see, mis tagab, et oleksime üksikisikute ja peredena õnnelikud.⁶

Meie Taevane Isa on selgelt öelnud, et need, kes sisenevad templisse, peavad olema maailma pattudest puhtad. Ta ütles: „Ja kuivõrd mu rahvas ehitab mulle koja Issanda nimel ja ei lase miskil ebapuhtal sinna sisse tulla, et seda ei rüvetataks, asub selle peal minu hiilgus. ‥ Aga kui see rüvetatakse, ei tule ma sinna ja minu hiilgust ei ole seal, sest ma ei tule templitesse, mis ei ole pühad.” (ÕL 97:15, 17.)

Kas teadsite, et vanasti kirjutas igale templisoovitusele alla Kiriku president isiklikult? Varajaste presidentide jaoks oli väärilisus templisse sisenemisel niivõrd oluline. 1891. aastal anti see ülesanne piiskoppidele ja vaiajuhatajatele, kes esitavad teile mitmeid teie templisoovituse saamiseks vajalikku väärilisust puudutavaid küsimusi. Te peaksite teadma, mida teilt templisoovituse saamiseks oodatakse.

Te peate uskuma Jumalasse, Igavesse Isasse, ja Tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse ning Pühasse Vaimu. Te peate uskuma, et see on nende püha ja jumalik töö. Me julgustame teid tegema iga päev tööd, et tugevdada oma tunnistust Taevasest Isast ja Issandast Jeesusest Kristusest. Vaim, mida te tunnete, on Püha Vaim, kes tunnistab teile nende tõelisusest. Hiljem saate templis tänu ilmutatud õpetustele ja talitustele Jumaluse kohta veel rohkem teada.

Te peate toetama üldjuhte ja Kiriku kohalikke juhte. Nende juhtide toetamiseks kätt tõstes annate märku, et toetate neid nende kohustustes ja kuulate nõu, mida nad teile annavad.

See ei ole Issanda kutsutud juhtidele pelk austusavaldus. Pigem tunnustatakse seda tehes, et prohvetid, nägijad ja ilmutajad ning teised üldjuhid on kutsunud ametisse Jumal. See on pühendumus järgida juhatust, mida Kiriku juhtivad ametnikud teile annavad. Sama ustavust peaksite tundma ka piiskopi, vaiajuhataja ja teiste Kiriku juhtide suhtes. Juhtide mittetoetamine templis teenimisega kokku ei sobi.

Templisse sisenemiseks peate olema kõlbeliselt puhtad. Kõlbelise puhtuse seadus nõuab, et teil ei tohi olla mingisuguseid abieluväliseid seksuaalsuhteid. Soovime teid eriliselt julgustada olema valvel Saatana meelituste suhtes oma kõlbelist puhtust kuidagi määrida.

Te peate tagama, et teie suhetes pereliikmetega pole midagi sellist, mis oleks Kiriku õpetustega vastuolus. Julgustame eriliselt [noori] kuuletuma õigemeelselt [oma] vanematele. Vanemad peavad olema valvsad, tagamaks, et pereliikmete omavahelised suhted oleksid kooskõlas evangeeliumi õpetustega ning et kedagi ei väärkoheldaks ega jäetaks hooletusse.

Templisse minekuks peab olema teistega läbi käies aus. Viimse aja pühadena lasub meil püha kohustus mitte kunagi petta ega olla ebaaus. Seda lepingut rikkudes seame ohtu oma peamise vooruse – ausameelsuse.

Selleks et olla templisoovituse vääriline, peaksime püüdma täita Kirikus oma kohust, osalema sakramendi-, preesterluse ja muudel koosolekutel. Te peaksite püüdma järgida ka evangeeliumi reegleid, seadusi ja käske. Õppige ‥ võtma vastu kutseid ja teisi ülesandeid, mis teile antakse. Olge oma koguduses aktiivne, nii et teie juhid võiksid teie peale loota.

Templisse minekuks peate olema täiskümnise maksjad ja elama Tarkuse Sõna järgi. Need kaks käsku on olemuselt lihtsad, ent meie vaimse arengu seisukohalt ja isikliku väärilisuse kindlakstegemisel väga olulised. Aastatepikkune kogemus on näidanud, et need, kes maksavad ustavalt kümnist ja järgivad Tarkuse Sõna, on üldiselt ustavad ka kõigis teistes pühasse templisse minekut puudutavates aspektides.

Nendesse teemadesse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. Olles kord väärilisena templisse läinud, viime me läbi kõige pühamaid talitusi maa peal. Need talitused on olemuselt igavikulised.⁷

„Piiskop[id] ja vaiajuhataja[d] ‥ esitavad teile mitmeid teie templisoovituse saamiseks vajalikku väärilisust puudutavaid küsimusi.”

Templitöö toob üksikisikutele ja peredele suuri õnnistusi.

Kui võrratu, et meil on võimalus minna templisse omaenda õnnistuste järele. Seejärel, kui oleme saanud isiklikke õnnistusi, on meil võrratu võimalus teha tööd nende eest, kes on lahkunud enne meid. See osa templitööst on isetu teenimistöö. Millal iganes teeme templitööd teiste eest, saame ka ise õnnistatud. Seega ei tohiks tulla üllatusena, et Issand soovib, et tema rahvas oleks templiskäija rahvas. ‥

Me ei peaks minema üksnes oma surnud esivanemate pärast, vaid ka selleks, et saada isiklikult õnnistatud templis kummardamise eest ning tunda pühadust ja turvalisust, mida nende pühade ja pühitsetud seinte vahel pakutakse. Templis käies õpime üksikasjalikumalt ja süvenenumalt tundma elu eesmärki ja Issanda Jeesuse Kristuse lepitusohvrit. Võtkem tempel – templis teenimine, templilepingud ja -abielu – oma tähtsaimaks maiseks eesmärgiks, et sellest võiks saada meie jaoks surelikkuse parim kogemus.⁸

Templis käimisega saavutame mitu eesmärki – me täidame Issanda käsu teha talitusi iseenda eest, pitseerimistalituse kaudu õnnistame oma perekonda ja muudame need õnnistused kättesaadavaks ka teistele, kui teeme nende eest seda, mida nad enda jaoks teha ei saa. Peale selle muutuvad õilsamaks meie mõtted, me saame Issandaga lähedasemaks, austame preesterlust ja muudame oma elu vaimsemaks.⁹

Templis käies saame isiklikke õnnistusi. Vanem John A. Widtsoe kommenteeris, mil moel templiskäimine meie elu õnnistab:

„Templitöö ‥ annab meile jõudu ja suurepärase võimaluse elavdada vaimseid teadmisi. ‥ Pühades templites mõistame aja otsatust ja lõputust ning meie ees rullub lahti võimas igavikuline perspektiiv ja igavene elu. Seal näen selgemalt enda kohta universumis ja Jumala eesmärkide seas. Seal suudan paremini mõista, kuhu ma kuulun ja oskan paremini hinnata ja kaaluda, eristada ja korrastada elu tavapäraseid toimetusi, nii et väikesed asjad ei rõhuks ega ähmastaks mu nägemust suurematest asjadest, mille Jumal mulle andnud on.” (Conference Report, apr 1922, lk 97–98.)¹⁰

Mõtisklege Joseph Smithi sõnul talle ilmutusena antud Kirtlandi templi vägeva pühitsuspalve suurejooneliste õpetuste üle. See palve saab jätkuvalt vastuse meist igaühe puhul, meie perede ja meie kui rahva puhul tänu preesterluse väele, mille Issand on meile Tema pühade templite kasutamiseks andnud.

„Ja nüüd, Püha Isa,” palus prohvet Joseph Smith, „me palume sind, aita meid, sinu rahvast, oma armuga ‥ et meid võidaks leida väärilistena sinu silmis, et kindlustada lubaduste täitumine, mida sa oled meile, sinu rahvale, andnud meile antud ilmutustes;

et sinu hiilgus võiks olla sinu rahva peal. ‥

Ja me palume sind, Püha Isa, et sinu teenijad võiksid minna siit kojast välja relvastatuna sinu väega, ja et sinu nimi oleks nende peal ja sinu hiilgus nende ümber ja sinu inglitel oleks käsk neid hoida.” (ÕL 109:10–13, 22.)¹¹

Templiskäimine suurendab vaimsust. See on Kirikus üks parimaid vaimsuse arendamise programme. See pöörab vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole (Ml 3:24). See suurendab peredes ühtekuuluvust ja ühtsust.¹²

Kiirustagem templisse!

Jagagem oma lastega neid vaimseid tundeid, mida me templis tunneme. Ja õpetagem neile tõsimeelsemalt ja kindlamalt asju, mida me võime neile Issanda koja eesmärkide kohta öelda. Hoidke kodus templi pilti, et teie lapsed võiks seda näha. Õpetage neile Issanda koja eesmärkidest. Plaanigu nad juba maast madalast sinna minna ja selle õnnistuse vääriliseks jääda. Valmistagem igat misjonäri ette minema templisse väärilisena ja tõstkem see kogemus isegi rohkem esile kui misjonikutse saamine. Õpetagem ja anugem oma lapsi, et nad abielluksid Issanda kojas ja valmistugem selleks. Kinnitagem neile veelgi jõulisemalt kui varem, et sellel, kus sa abiellud ja kelle volitusega sind meheks ja naiseks kuulutatakse, on suur tähtsus.¹³

Issandale valmistab heameelt, kui meie noored vääriliselt templisse lähevad, et viia seal läbi asendusristimisi nende eest, kel puudus võimalus selles elus ristitud saada. Issandale valmistab heameelt, kui me läheme väärilisena templisse, et Temaga oma isiklikke lepinguid sõlmida ning abielupaaride ja peredena kokku pitseeritud saada. Issandale valmistab heameelt, kui me läheme väärilisena templisse, et viia neidsamu päästvaid talitusi läbi nende ees, kes on surnud. Paljud neist ootavad pingsalt, et need talitused nende eest ära tehtaks.¹⁴

Lubage mul alandlikkuse ja armastusega julgustada neid, kes pole oma templiõnnistusi veel saanud või kel pole hetkel kehtivat templisoovitust, töötada selle nimel, et te võiksite ühel päeval Issanda kotta minna. Ta on lubanud neile, kes oma lepingutele ustavaks jäävad, järgmist: „Ja kui minu rahvas võtab kuulda minu häält ja minu teenijate häält, kelle ma olen määranud oma rahvast juhtima, vaata, tõesti, ma ütlen teile, et neid ei liigutata oma paigast!” (ÕL 124:45.) ‥ Ma luban teile, et kui te käite regulaarselt templis, siis õnnistatakse ja tugevdatakse teie isiklikku vaimsust ning suhteid abikaasa ja pereliikmetega.¹⁵

Olgem templis käiv ja templit armastav rahvas. Tõtakem templisse nii tihti, kui aeg, vahendid ja olud võimaldavad. Me ei peaks minema üksnes oma surnud esivanemate pärast, vaid ka selleks, et saada isiklikult õnnistatud templis kummardamise eest ning tunda pühadust ja turvalisust, mida nende pühade ja pühitsetud seinte vahel pakutakse. Tempel on kaunis koht, see on ilmutuse ja rahu koht. See on Issanda koda. See on Issandale püha. See peaks olema püha ka meile.¹⁶

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

Mõtisklege 1. osas toodud president Hunteri õpetuste üle. Kuidas võime muuta templi „meie liikmeskonna võrdkujuks”?
Vaadake üle 2. osas loetletud templisoovituse saamise nõuded. Kuidas on nendele nõuetele vastavalt elamine teid ja teie peret õnnistanud? Miks tuleb meil templisse minemiseks püüda olla puhtad maailma pattudest?
Vaadake üle president Hunteri õpetused templitööga kaasnevate õnnistuste kohta. (vt 3. osa.) Kuidas on templitalitustes osalemine teid ja teie peret õnnistanud? Kuidas võiksite templiõnnistustest täielikumalt osa saada? Võiksite jutustada, millal tundsite, et saite templis vaimujõudu või juhatust. Kui te pole veel templis käinud, siis mõtisklege, kuidas võiksite valmistuda neid õnnistusi saama.
Loetlege mõned viisid, kuidas võiksime aidata lastel ja noortel templitest rohkem õppida ja neid armastama hakata. (vt 4. osa.) Kuidas saame tekitada lastes ja noortes soovi abielluda Issanda kojas? Miks on oluline minna „templisse nii tihti, kui aeg, vahendid ja olud võimaldavad”?

Samateemalised pühakirjakohad:

Ps 55:14; Js 2:2–3; ÕL 97:12–17; 110:6–10; 124:39–41; 138:53–54; vt Pühakirjajuht „Tempel, Issanda koda”

Abiks õpetamisel:

„Enamik õppetunde sisaldab rohkem materjali, kui te ettenähtud aja jooksul käsitleda suudate. Sellisel juhul peaksite valima välja materjali, mis aitaks kõige rohkem neid inimesi, keda te õpetate.” (Teaching, No Greater Call, 1999, lk 98.)